[Janka]

Gaas on jämedas laastus puhtuselt sama. Ehk siis nii toidu oma kui ka rauatööstusele minev tulevad mõlemad ühest ja samast kohast, ühe ja sama londi otsast. Keegi ei hakka täitejaamas selleks eraldi mahuteid püstitama, et "see on nüüd toidugaas ja see mitte".
Vahe tekib siis, kui jaamas balloonid täidetakse ja balloone välja rentima hakatakse.
Balloonid on eraldatud - toidugaasi ja tööstuses kasutatavate järgi. Toidugaasi alla minevad on seest puhtad (vähemalt peaksid olema, kui reegleid järgitakse), tööstuses kasutatavad mitte. Kui kellelgi on õnnestunud keerata tööstuses aastaid kasutuses olnud ballonil kraan maha, täita see veega ja siis tühjendada, see on kindlasti näinud, millist sogast roostepuru balloon eneses sisaldab. Täitejaamas, kui on seal on olemas balloonide survetestimise osakond, saab katsetajapoiss seda putru vahel imetleda.

Võib ju gaseerida oma hääd siidrit otse keevitamiseks ettenähtud balloonist võetuga, aga päris riskivaba see pole. Rooste on rooste, tahad juua - joo. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud ballonnide juures toimetamisel (surveproovimisel, uue kraani paigaldamisel näiteks) ei pea täitma neid hügieeninõudeid, mis toidugaasi balloonidele ette on nähtud. 
Pulberkustutite täitejaamas toimuvaga ma kahjuks kursis ei ole, sest ei tea kust ja kuidas nad omad gaasid kohale transpordivad.
Selline seletus lühidalt tekkinud küsimusele