[viplala]

Tere, toredad ksf-d! 
Kas oleme kohal? Mulle tundub, et jah, pole enam vaja ponnistada! Olles ise foorumi risustamisest eemal olnud üle aasta ja jälginud seda mängu pidevalt, tundub mulle, et paremaks ei ole midagi läinud. Muidugi kõik on suhteline ja ilu on vaataja silmes, aga ikkagi, suund on läinud selles sihis, et isegi traktorite teema on jäänud unarusse.

Edmund Burke on öelnud, et 'Kurjuse triumfeerimiseks pole tarvis muud kui heade inimeste tegevusetust.' Seega oleks paslik küsida, et mida sa oled teinud selle aasta jooksul, et foorum muutuks sinu jaoks paremaks? Kõige lihtsam ongi ju istuda kuskil eemal, mitte kirjutada, mitte arvamust avaldada, mitte näidata teha või aidata, lihtsalt passida ja siis, korra aastas haliseda kui sitasti kõik on ja miks keegi midagi ei tee. Võta sulg pihku ja kirjuta siis selliseid poste mis sinu arust muudaks asja paremaks, värvikamaks, informatiivsemaks, meeldivamaks. 

Üsna naiivne on arvata, et mida suuremaks muutub kogukond, seda ühtlasemaks endale meeldiv keskkoond. Rohkemad näpud klaveril toovad kindlasti mitmekülgsema, arutelu aga ka erinevad huvid ja arusaamad mängu. Kuna see foorum on juba nii laiapõhjaline, siis nii ongi. Kõige ohtlikum on foorumi jaoks see, kui hakatakse mingit teatud kitsast joont ajama või üle/ala reguleerima, siis saab sellest üsna kiirelt hääbuv tuluke, sest meil pole siin lihtsalt piisavalt palju inimesi keda näiteks ainult vanad jalgrattad huvitaksid ega piisavalt neid postitajaid, kes üle/ala reguleerimist välja kannataksid. 

See on nagu kolme teraga mõõk. Kui postid on igavad, ei hakata kaasa rääkima/mõtlema. Kui pole postitajaid ega kaasaelajaid, tundub foorum surnud. Kui foorum tundub surnud, ei tule uusi postitajaid. Tahad, et sinu nägemus oleks pildil, haara sulg.