[13piisab]

kommenteerin mõningaid asju - mu (klaviatuuri-)küüneviha on muuhulgas paaris mobiilivõrgus ja natuke ka erinevate ürituste optikavõrkudes. Ehk siis natuke on asju nähtud ja ühtkomateist on külgegi jäänud

Seda kas interneti jaoks levi vilets või mitte antud asukohas, ei tasu järeldada sellest kas telefoniga rääkida kannatab või mitte. Mu teada kõned toimuvad senimaani kõigis võrkudes üle 2G/3G. Andmeside jaoks on parim aga 4G. Viimane levib tänu madalaimale sagedusele suurima vahemaa taha ja seetõttu maa piirkondades tihti tugevam kui 3G.

jutud õiged.

4G kõne: puhtalt VoLTE (ehk pmst "4G kõne") jaoks on enam kui ühel mobiilioperaatoril tehniline valmisolek olemas (aastatagused PR-hüüatused ei olnud muidugi kommertsteenuse valmisolekuga kuidagi seotud ), aga pole peetud vajalikuks reaalsuseks teha. Ilmselt on üks küsimus mitmete lisa- või mugavusteenuste (neid on tegelikult uskumatult palju - alustades kasvõi lühinumbritest) töölesaamine. Lisaks vajab nn 4G kõne vastavat softi+konfi omavat terminali/telefoni. Viimase ca aasta jooksul on ses osas meie regiooni jaoks sobivad alles tekkima hakanud - vajavad aga ka operaatorikohast seadistamist ning meie turg on lihtsalt liiga väike, et seda tegevust (tootja poolt) kuluefektiivselt teostada.

levid: LTE800 levib teoorias puhta füüsika (madalam sagedus JA "ägedam" modulatsioon) vaates jah GSM900 või UMTS900-st paremini. Praktikas jäävad puhta levi võtmes sarnaseks, aga loomulikult on LTE (andme-)läbilase suurem. Hoolimata sellest, et nn maa-piirkonna LTE800 ribalaius on 1,8GHz ja 2,6GHz (kah LTE sagedused meie riigis) vahemikest kaks korda väiksem - 10MHz vs 20MHz.

kunagi jäi silma nn tavainimeste kummaline dogma, mille kohaselt ei tasu 3G või 4G levi otsida, kui 2G kõne kriitikat ei kannata. Nagu pole asfalttee eelduseks eelnev kruusatee olemasolu, pole ka 4G eelduseks 2- või 3G või 3G eelduseks 2G.
teine asjatundmatu ja eluvõõras vaade on "levi on kesklinnaski niru - mis siis veel maapiirkonnast rääkida!". See on samuti väär. Linn oma keerukamate levitingimuste (peegeldused, interferentsid), ohtramate kasutajate ning piiratud jaama+antenniasukohtadega on raadioplaneerimise seisukohalt palju-palju keerulisem ja nõudlikum ning muutuvam keskkond kui hajaasustus. Lõppkasutaja kogemused kipuvad seda ka kinnitama.

pen.skari mõte satipanni antennina kasutada ei kostu hea. Päris USB pesa külge see kindlasti ei käi - vahele on ikka vaja mobiilivõrgu sagedusi ja modulatsioone toetavat saatja+vastuvõtja osa (mis ka USB-poolele serial prokolli puhub). Ka on "kõrgsageduses" lisaks puhtmehaaniline osa antenni, liini ja vastuvõtja/saatja vahel oluline: see peab impedantside (märksõna SLT / SWR) võtmes kenasti sobitatud olema.

kui mobiilivõrkudest ja terminalidest rääkida, siis nt terminali poolt kuvatavad levipulgad on (mu teada) standardimata. St mõni tootja võib olla nende näitamisel optimistlikum, mõni pessimistlikum. Lisaks on 3G (ainult 3G!) selline tehnoloogia, mille puhul operaator seadistab oma jaamades nn pilootkiire tugevuse - kogu saatja võimsusbilanss on jagatud piloodivõimsuseks ja nn kasutajavõimsuseks. Teoorias võib kogu saatjavõimsuse (ilmselt liialdus) pilootsignaali lajatada - levi ajab justkui üle ääre, aga reaalsete kasutajaandmete (sh kõne) liigutamiseks võimsust pole
mobiilioperaatori jaoks on kompromisside koht ka riigipiiri äärne ala. Võõrast eetrit ei tohiks "reostada". Kuuldavasti ei vaevu idanaabri operaatorid sellega just ülemäära palju tegelema ja sestap võivad võõrad võrgud idapiiri ääres "omadest" parema leviga olla. Lähiajaloos olid piiride (Läti + Venamaa) võtmes ka täiendavad piirangud viimase LTE800 litsentsi saanud mobiilioperaatoril - kui mälu ei peta, siis Lätis levis samas piirkonnas (analoog-?) TV ning Venemaal midagi militaarset. Tänaseks on vist (kes teab, see kommenteerib!) nii Venemaa kui Läti sagedused vabastanud ja peaks ka "kolmas LTE800 operaator" kõikjal levida saama - kuigi värskeima levialakaardi (neid ei maksa puhta kullana võtta) pealt paistab justkui idapiirist eemalehoidmine välja.

edit: mahupiirangute olemasolu või mitteolemasolu on mobiilse neti puhul üks libe tee. Elisa on nt aastate jooksul esindanud nii ühe kui teise vaate pooldamist (ning loomulikult teisititoimijaid kritiseerinud ). Piirangute puudumine tähendab vähem kasutajavastutust. Mis tähendab suuremat võrgukoormust. Kuna raadioeeter on jagatud ressurss, siis ega me tegelikult ei taha ju kasutada võrku, mida me jagame "24/7 torrenteid kasutavate kodanikega" - selline võrk võib osutuda väljakannatamatult aeglaseks