[Sigar]

Tervist austatud kaasliikmed!

Olen juba poisipõlvest peale huvitunud vanadest jalgratastest ning nendega tegelenud. Leides selle foorumi, otsustasin, et tutvustan ka oma velosid.
Alustame siis rattast, millest sai alguse kogu huvi ja tegevus. Tegu on siis 1986.-ndal aastal valmistatud kokukas Aistiga. Sain ma selle ühelt vanapaarilt, kes enam jalgrattaga ei sõitnud. Päris tasuta nad seda anda ei tahtnud, aga palusid, et teeksin vastutasuks nende väikesele lapselapsele puidust riiuli, kuhu ta saaks oma nukud istuma panna. Seda ma ka tegin ning vastutasuks saingi omale kokuka.



Kuna juba kokukatest juttu tuli, siis teiseks tutvustan ma oma teist kokukat. Tegu 1978.-nda aasta Desnaga. See ratas võib oma teist sünnipäeva pidada, sest tuttav päästis ta vanaraua kokkuostust ning tõi omale koju. Kuuldes, et tal see ratas on, läksin temalt uurima, ega ta ei sooviks ratast müüa. Raha ta selle eest ei tahtnud, aga ütles, et tooksin talle sixpacki õlle. Ja olingi jälle ühe kokuka võrra rikkam. Desnal puudus esimene velg, mis mul õnneks oli kodus olemas.



Järgmiseks tutvustaksin samuti üht Aisti, seekord küll mitte kokukat, aga naisterahva jalgratast. Kui ma selle ostsin, oli tegu praktiliselt uue rattaga. Läbisõitu oli antud eksemplaril umbkaudselt 10 km. Ka praeguseks ajaks pole see kuigi palju kasvanud ning ratas on endiselt sama heas seisus, nagu oli ta aastaid tagasi.



Jalgratta Vela leidsin vanavanemate juurest kuurist. Tegu on siis minu ema neiupõlve jalgrattaga, millega sõitis tema oma lapsepõlves. Otsustasin ratta koju tuua ja sõitma seada. Palju ei tulnudki teha, ainult esimene siserehv osta uus ning välja vahetada.



Aga minu kogus leidub ka vanemaid jalgrattaid. Tutvustaksin siis oma kahte Rigat. Mõlemad on saadud vanaprouadelt, kellel samuti olid rattad seisma jäänud. Kui nad kuulsid, et ma kogun ja korrastan rattaid, olid nad nõus need mulle täiesti tasuta andma, et rattad satuksid headesse kätesse ning säiliksid veel aastaid. Mõlemad Rigad on sõidukorras, aga tahaksid üldist hooldust. Kui rohkem vaba aega tekib, teostan selle töö.



Ka vanade seas leidub üks meesterahva ratas. Tegu jalgratas Progressiga, mis on jällegist saadud täiesti tasuta ning vanainimeselt, kelle käes ei leidnud ratas enam kasutust.



Minu rattakogus leidub ka üks vana käikudega jalgratas. Tegelikult on antud eksemplar minu jaoks täiesti tundmatu, raamilt lugesin välja, et mark peaks olema Adobber, kui nüüd õigesti aru sain. Saadud on ratas tuttavalt, kellel seisis see palju aastaid laudas. Raamilt on ka näha, et lauda keskkond on mõjutanud metalli ning kahjustanud ratast. Raam ise on korras, kuid tagumise velje juures leidub tugevat roostet.



Praeguste andmete kohaselt peaks lähisajal kogusse veel rattaid juurde tekkima. Kindlasti tulevad siis ka uued postitused.

Seniks aga ilusat suve jätku ning nautige vanade velodega sõitmist!