[13piisab]

Kui mitu aega kütmata, siis esimene soe tuleb mitme tunni pärast ja päris kuumaks ahju ei saagi. Järgmine ahjutäis annab juba korraliku sooja ka välispinnale ja 24h hiljem on veel mõnusalt soe. Kõlab heasti, aga peab ilmateadet jälgima, et graafikus püsida
...
Mulle selline "aeglane" ahi sobib, aga kui nüüd sellisele massile veel lisa isolatsioon vahele panna, siis läheks selle inertsiga arvestamine väga teaduseks kätte. Niigi on vahel nn "näljasena poes" sündroom, kus tundub liiast jahe, uhad paar jämmet halgu lisaks ja pärast öösel kirud ja praotad akent.

ma õpin kah alles asja tajuma - möödunud nädalal tegin kolmel järjestikusel õhtul ahju tuld ja neljandal hommikul oli toas 25..26 kraadi sooja. Natuke palju, niiet tuli tuba akende läbi jahutama hakata.
käitub mu ahi Su ahjuga sarnaselt, aga on vast veel "rahulikum", st pinna saab õhtuse kütmisega soojaks järgmiseks hommikuks. Samas kuna mul on ahjul 36x33cm + 58x40cm + 35x40cm klaasipinnad, annab küdedes otsekiirgusena kah märkimisväärselt sooja. Päris kuumaks ma pealispinda ei saa / ei taha saada - kuumuse nautimiseks jäägu leiliruum
muidu kivimassi peaks mu ahjul olema 3+t: väidetavalt kulus ahju plus silluse peale 1,5m3 betooni (=3t), aga see on vast liialdus - ütleme, et ahjule läks pea 2t. Vana ahi selle all kaalus lakke vaadates vast pealt tonni.

põhiuba on aga, et villakihike ja betoonikiht ei sega ahju tööd.

pean veel uurima, kas leiab ehk ahju kohale kaheastmelise (põrandakütte veekollektorit juhtiva - mu hüti põhiküte on põrandat soendav soojapump) termostaadi: esiti võtsin kõige odavama , millel on vaid üks reguleerpunkt. Tegelikkuses paistab, et põrandaküte peaks maha keeratama, kui ahju kohal on ca 24 kraadi sooja. Ning küte tuleks taastada, kui ahju kohal olev temperatuur hakkab alla 28..29 kraadi kukkuma. See peaks mul keskmistes talvistes oludes hoidma toatemperatuuri 22 +/- 1 kraadi peal. Kahe (eri kohas asuva) jadamisi või rööbiti ühendatud termostaadiga ma ilmselt süsteemi paika ei saa. On keegi seda "ratast" (mitu termostaati kas jadamisi või rööbiti) juba leiutanud ja tulemini jõudnud? Ühe kinni-lahti punktiga termostaadi puhul tundub mulle praegu, et ainuke variant oleks paigaldada vaid üks termostaat ja panna see slepe soojustamata osa lähedale korstnajala juurde (ahju inertsest kivimassist eemale): siis keeraks see ahju tuld tehes põrandakütte kinni ja valides reguleerpunkti laealust arvestades tubasest 22 kraadist mõne kraadi kõrgema, paneks põranda jälle õigel ajal soojenema?

edit: aga ahju-uuendamisest kujunes mulle õppetund, et slepe asendamisel võib selle ristlõike vähendamine 2 korda tuua tagasilööke tõmbes. Eelkõige ülal mu ja ksf Inri viidatud "avatud uksega ajab sisse"-probleemina, aga suures plaanis ka rahulikumast põlemisest tuleva liig madala heitgaaside temperatuuri tõttu. Ventagregaadi kaminarezhiimiga (tuppa tavapärase ventagregaadi poolt tekitatava kerge alarõhu asemel ülerõhk, mis on juba asisem) saab probleemi küll vähendada, aga parem on teda mitte tekitada. Mul oleks lihtsalt 200mm (soojustatud) slepe kasutamine korstnajala juures tähendanud tõsisemaid lammutus- ja valutöid: tagantjärele tarkusena oleks aga see vaeva väärinud.
(ülaltoodud järeldus kehtib eeldusel, et professionaalne korstnapühkija mu ahju paremini tõmbama ei pane. Kardetavasti nii on - ma olen ise ahjulõõre juba 2 korda ise puhastada püüdnud ja tõmme pole muutunud. Samas ei välista, et päris-korstnapühkija ahjuga imesid teeb: maameheloogika ja käepäraste vahenditega asjadele lähenev amatöör on ju siiski amatöör )