[v6sa]

Herr Võsa on mitmes teemas maininud riigi ülesehitamist. Mina huvi pärast küsin, et mis see tähendab? Ehk saaks väikese definisatsiooni. 
...

Ma ei oska seda lühiajalist eesmärki vist defineerida paremini, kui üleshitamine. Riik kui bürokraatlik sunnimehhanism on meil ju olemas. Isegi liiga tõhus, eriti väikeste summade väljanõudmisel omade käest. Aga selle riigi oleme ära andnud ametnikuhingedele. Üheksakümendate lõpus, kui riigis märatsesid lapsametnikud, sai siingi kõneksolevatest lapsustest veel aru: inimesed olid noored ja rumalad. Aga praegu on samad inimesed paarkümmend aastat toimetanud, kuid väljund on ikka sama sodi. Ainult selle vahega, et kui varem keegi vähemalt vabandas oma vea pärast, siis nüüd süüdimatult ülbitsetakse... Vorm on ju kena: kirjavigu ei esine, iga sõna on ortograafiliselt laitmatus kantseliidis, esmapilgul kauniski lugeda. Alles hiljem ilmneb, et seaduse mõtet on võimalik ellu viia vaid seadust XYI rikkudes...

Vaja oleks seda riiki teha inimlikumaks sedapidi, et peamine sunnivahendite rõhk langeks suurtele varastele (sealhulgas Riigikogus molutajad). Idealistlik seisukoht, kahtlemata. Aga just sellised riigid on meie ümber... Just sellistesse riikidesse pagevad meie inimesed, sest seal on mugav elada. Loomulikult on mugav sisse kolida kellegi teise ehitatud ja möbeleeritud elamisse, selmet seda vaeva ise näha. Aga see ei ole oma kodu...

Samas, võib-olla olengi ma asjadest valesti aru saanud ja kodutus ongi uue aja märk. Millega ma ei kavatsegi vaikides nõustuda.

Ega paljud teekasutustasu kui sellise pärast väga protestigi. Kuningal on ikka aeg-ajalt pappi tarvis Peamine rahulolematuse allikas on selle ebaõiglane rakendamine. Meie elanik saab täismenetluse ja meie kulul hõlptulu teeniv Pizdauskas või pan Beržee vaid kuseb kõrge kaarega kohustusele teekasutustasu ära maksta. Sest meie riik ju ei ulatu temani. OK, peetakse x-kümnendal korral kinni, tehakse protokoll (sest sularahas meil trahve maksta ei saa) ja lastakse jälle liikvele. Aga mis on üks paber pikaotsamehele - korra istelihastevahet puhastada ja ongi läinud. Ning kui ongi nii halb õnn, et satud järgmise aasta jooksul uuesti menetlusse, siis sõimad valjuhäälselt fašiste ja politseiriiki ning pääsed järjekordse kollase peldikupaberiga. Mingit reaalselt karistust ju ei järgne. Sest Eesti riigil puudub TAHTMINE oma seadusi kehtestada teiste, kui väetimate vastu. Üksikema toimetulekutoetus võetakse ära, kui sissetulek läheb 1 € üle kehtestatud piiri, aga vat talle tite treinud kangelast ei suudeta leida, et temalt kohustuse täitmist nõuda. Eks ongi raske igasuguste pisiasjadega tegelda, kui politsei otsutavalt kõrvaldab liiklusest lahtise turvavööga sõitjaid või mittepõleva udutulega teisi liiklejaid tõsiselt ohustavaid juhte. Prioriteetide küsimus...

Mitte seadustes ei ole häda, vaid nende seaduste ellurakendamises.

Mida omakorda pärsib meie kõigi suurepärane oskus leida ettekäändeid oma rikkumiste põhjendamiseks ja võime teiste libastumised vähemalt maaliheteks rääkida.

Läks vist teemast natuke mööda, aga sain kirja pandud. On teistel, mille kallal närida. Head isu!