[indreksirk]

Aega on veel 3kuud leida vähemalt 20 aastat vanem ticotaoline asi. Reeglid on kõigile ja mitte naljatamiseks.

Ma ei hakka oma 1978a Jaguari garaažist mitte kunagi välja ajama, et Sinu silmis vanatehnikahuviline, kel on kolm kuud aega, olla.
Ma ei hakka ka oma kolme musta numbri auto omanikku veenma, et nüüd ja kohe on vaja seda soola sisse uputada. Minu juhtimisel. (kuigi, need "hullud" vast isegi oleks nõus, et kui on vaja siis on vaja)
Ja ei hakka ka praegust 1970a just valmissaanud LR projekti omanikku veenma, et Talveralli on õige koht, kus tema ostetud www.krown.ee korrosioonikaitset me hakkame testima. (mis sest, et 500km ma pean selle autoga eestis läbima enne üleandmist, nii on temaga kokkulepe)

Olemasolevad ja laialt respekteeritud vanatehnikakunnid, kes ei viitsi oma vanatehnikat Talverallile välja tuua, võivad ju isekeskis mujal kohtuda ja rusikad vasta oma või võõraid rindu lömmi taguda kui soovi on. Talveralli suunitlus peaks siiski olema tehnikakeskne.

Eelolevad mõtted on ehe läbilõige meie vanatehnikaliikumisest. Teema algatuseks ksf! tai intrigeerivad ja konflikti õhutavad sõnavõtud. On ju ilmselge, et olukorras, kus Uunikute Talveralli üks alustõdesid on juba üle 15 aasta olnud osaleva sõiduki vanus, ei saagi teistsugust vastust korraldajalt tulla. Olgem ausad, igal üritusel on oma raamid. Seejärel ksf! nymmik lühike, konkreetne, kui tuntava annuse ülbusega vastus. Ja rohkem ei olnudki vaja, et käivitada igipõline vastasseis. 
Kas oleme tõesti nii kergesti süttivad? Kas tõepoolest on hinged nii õrnakesed, et meestevaheline konkreetne ja mitterafineeritud jutt paneb isegi konkreetselt sellega mitteseotud inimese solvuma? 
Vanatehnikaharrastus ei ole ainult musta numbriga autod-mootorrattad, kuid VANA peaks tehnika olema küll. Vanus on loomulikult suhteline kriteerium ja just selleks on vanus sageli numbriliselt väljendatud. Alati (kuid liigset kära tegemata) osaleb keegi ka uuema tehnikaga. Nähtud on talverallil isegi selle sama aasta autot. Kui aga tõstetakse lipp juba mitu kuud varem vardasse ja nõutakse erandeid, siis ilmselgelt üldise pildi ühtlustamiseks on vajalik raame seada. 
Mind väga häirib teineteise mahategemine. Eriti stiil, et mina olen tegija, ei kavatse isegi osaleda üritusel, kuid kritiseerin ja halvustan ikka. 
Vanatehnikaharrastus saab alguse huvist tehnika vastu. Ilma üldiste oskusteta tehnikavallas ei ole ka vanatehnikahuvilisena teha muud, kui vaid koguda seisvaid asju. Mitte kellegi esimene sõitmapandud masin ei ole kohe musta numbri vääriline. Ausalt öeldes ei ole isegi tähtsust sellel, kui vana see sõiduk on. Kui me tahame vanatehnikaharrastusele pealekasvu, siis vajame selliseid vanatehnikaga seotud üritusi, kuhu soovivad tulla ka nooremad inimesed, kes kunagi hiljem hakkavad taastama ka musta numbriga masinaid. Selliseid üritusi on tegelikult vähe - talveralli on üks nendest. Eesti kliimas ei olegi mõtet taastatud vanatehnikaga talvel tänaval sõita, mistõttu 500eurose autoga osalemine võib meie hobi tulevikku arvestades olla just optimaalne lahendus. Masina hinnast olulisem on:
1. sõiduki vanus - et oleks ikka vanatehnikaüritus, mitte autoorienteerumine, mida tehakse iga nädal
2. esteetiline välimus - selle eest hoolitseb eelkõige ühiskondlik arvamus ja korraldaja eelnevad suunised
3. tehnika vastupidavus - kui 500 eurone teeb mitusada kilomeetrit läbi, siis on rõõm suur. Iga seiklus õpetab ja annab jutuainet. Tehnikavallas on rikked tavaline, isegi kõige paremini taastatud sõiduk võib tee äärde jääda
4. hea tuju ja tolerantsus - oleme tegelikult ju sama hobi harrastajad ja mõttekaaslased, mitte vaenlased 
Eelnevad punktid ei ole tähtsuse järjekorras. 
Soovin kõigile rahulikku meelt ja rohkem heatahtlikkust. Meil on tore hobi, tordedad on tegelikult kõik hobikaaslased - sealhulgas ksf!ksf! tai, nymmik, stihl ja zazik. Igaüks omamoodi, oma väikeste kiiksudega. Ja mis kõige tähtsam - me oleme kirglikud. Rohkem kirge vanatehnikasse ja omavahelistesse headesse suhetesse. Samas soovin vähem kirge teineteise halvustamisse.