[honkomees]

... Pool aastat päält toda seiklust lükkasin kõik tööpakkumised kõrvale. Hulkusin linde ja loodust pildistades Finnmarkis, taastasin Transiti ära, ning investeerisin mõned tuhanded isiklikku kinnisvarasse. 
Millal ise viimati mägedel-sopkadel turnimas käisid?

Ise ei kujuta ette seda võõramaale tööle minekut. Siis peab ikka tõesti viimane häda käes olema, tõesti nälg. Võib-olla on oma osa ka sellel, et ülikoolis käisin kaugel Moskvas. 
Ise ei taha kuulda sõna LINN, ammugi Tallinn ja väljamaast rääkimata. Tegelikult ei tahaks ka tööle minna, kodus on niipalju tegemata tegemise ootel. Puhkused olen alati kodus, auto saab kuu aega puhkust pidevast ringiuhamisest, kord nädalas käin linnas toidukraami ja mõnede tööriistade-tarvikute järel ja paradiis.
Kui vahel töö juurest saadetakse komandeeringusse, pealinna või väljamaale, siis üritan igal võimalusel teistele sokutada. See reisil olek teeb närviliseks, ikka vaid mõtled, mis kodus on, kuidas nt mesilased elavad ja mis selle ajaga tegemata jääb. Ei paku ka pinget need väljamaa ilud, saaks sünnikodu metsades käia ...