[kolentin]

Mõned kommentaarid võõrasse teemasse ehk unistuste hävitamine
600-se kettaga 200 mm saagimissügavust saada on ühe- või kahekordne üritus, kui pole just tegu nelja hambaga sae ehk freesiga. 36 hambaga 600-se ketta saagimise sügavus on vast 120mm, sügavamal kuumeneb, hakkab loperdama, poob kinni ja kui kilovatte üle jääb, siis paneb jooksma või hakkab vastu, lühidalt jama suur. Vaata ketaste paisumispilude ulatust, siis saad teada ligi kaudse saagimise sügavuse, korralikul kettal peaks olema ka peale kirjutatud.
Mõni tihu laudu-prusse on odavam osta, selleks raam ehitada, ka mõnikümmend tihu tuleb veel odavam osta. Päästjaks võib olla alaska-tüüpi raam, neid ka erinevaid ja annab täiustada.
Kui rõhk jää väljendile mõned tihud, siis alaska, ehk raskemal juhul kett või lint.

Kõik eelnev jutt õige. Swingblade'i kõige suurem häda ongi selles, et laia laua korral istub ketas sügavalt puu sees ja ta peab jooksma vägagi otse. Vastasel korral hakkab kinni pooma, eriti just märja puidu puhul. Ketta õieti jooksma saamine oligi kõige vaevarikkam osa selle ehitamise juures, oma osa on muidugi ka raudtee sirgsuses.
Võib ju mõelda, et kõvasulamhammas on kehast tunduvalt laiem ja ei tohiks kinni jääda, aga ka ainult 45 cm ketas võib puu sees olla 40 cm ulatuses pikisuunas, samas kui lindil on see näitaja 3cm ja kettsael 7-8cm.
Asja võib võrrelda näiteks formaatsae kelgu paikarihtimisega ketta suhtes, seal ikka kümnendike mäng.
Swingblade'i täpsuse koha pealt pole mul küll midagi nuriseda, ise kasutan seimri ketast.