[Wiki432]

Diislikütuse liitri kütteväärtus on suurem, kui liitril bensiinil. Järelikult annab diislikütus paremini pauku välja  Diislikütusel töötav mootor on kõrgema surveastmega, järelikult annab rohkem pauku välja  Ja teie tahate, et bensiinimootor oleks sama ökonoomne, kui diislikütusel töötav mootor?

Et asi veelgi selgem oleks, siis:

The calorific value of diesel fuel is roughly 45.5 MJ/kg (megajoules per kilogram), slightly lower than petrol which is 45.8 MJ/kg. However, diesel fuel is denser than petrol and contains about 15% more energy by volume (roughly 36.9 MJ/litre compared to 33.7 MJ/litre). Accounting for the difference in energy density, the overall efficiency of the diesel engine is still some 20% greater than the petrol engine, despite the diesel engine also being heavier.

Ehk siis ühes kilogrammis diiselkütuses peitub 45,5 Mj, bensiini kilogrammis 45,8Mj. Erikaalude erinevuse tõttu aga on ühes liitris energiat vastavalt 36,9 ja 33,7 Mj. Kui kütust müüaks kilodega, oleks bensiiniauto justkui ökonoomsem isegi. Teadupärast saab tanklast kütust siiski liitriarvestuses ja siit tulebki energiamahukuse vahe. Lisaks veel ka see, nagu ka rahvakeeles ksf! ülalpool märkis, et suurema surveastme tõttu on diiselmootori kasutegur suurem. Mida väiksem on mootori koormus (mida suletum segusiiber), seda suurem vahe. Sest bensiiniaurude segu õhuga põleb ainult vahekorras 1/15-le +/- natuke siia-sinna. Seega, kui bensiinimootorist pole hetkel tarvis suurt võimsust, piiratakse kütusekogust ning tuleb piirata ka õhukogust. Silindrit ei täideta täielikult, seega ei ole ka mida kokku suruda surveastmega maksimaalse võimalikkuse piires. Diiselmootori silinder täidetakse alati maksimaalselt õhuga, seega seal on ka alati ära kasutatud suveastme poolt määratud kompressioon.