[viplala]

Ärihuvid ärihuvideks, aga suurlinnade õhk ON saanud puhtamaks. Ning mina ei pea sugugi vähetähtsaks tahma väikeosakeste rakumembraanide läbimise probleemi. Nii, nagu surevad väikelimused meres plasti täis kõhuga nälga, võib ka viimase kümne aasta jooksul järsult lisandunud peentahmaosakeste süül olla nii palju hingamisteede probleeme. Me ise selles keskkonans elades lihtsalt ei tea, milline see mõju praegu on. Saja aasta pärast osatakse üsna täpselt öelda

Pika kasutuseaga autode kadumine ei ole mitte ainult autotootjate vandenõu (kuigi maailmamajandust see kahtlemata elavdab), vaid väga suur süü on siin ka inimeste soovil saada kohe ja praegu kätte oma rahuldus võimalikult odavalt. Mis homme saab, pole väga oluline enamuse jaoks.

Eks ta ole, saades piisavalt pappi palgana kätte, et elektriautot endale lubada, võime ju padurohelist juttu ajada, näpuga teksti tutiplutisse tippides maailma päästmisest, tahmaosakestest ja kurat teab millest veel. Samas vaadates mis hinnaga silme eest peidetud materjalid kätte tulevad, millise loodusreostusega, milliste inimeludega, siis paneb tegelikult kukalt kratsima küll. See sama akutehnoloogia täna nõuab sellistes mahtudes haruldasi muldmetalle, et paha hakkab. Võtame näiteks koobalti. 0,1-0,01% välja kaevatud maapinna mahust. Näiteks ühe Tesla akupakk vajab 8,0kg koobaltit. Põhimõtteliselt tuleb see kahest riigist, hiinast ja kongost. Mõlemad kohad on inimvaenulikud oma kaevandustega. Mõlemis kohas tapetakse loodust ulme moodi. Maal kust koobalt on välja kaevatud, ei kasva enam mitte kunagi mitte midagi. Saastatakse vett, jõgesid, raiutakse mets, maha jääb surnud ja reostatud tühermaa ning inimeste laibad. Aga kes sellele ikka viitsib mõelda kui valgete härraste ninaesisel nanomõõtu tahmaosakesed lendlevad. Ja koobalt on ainult üks pikast loetelust. 

Need lingid ei ole pisarakiskumiseks, see on tänane reaalsus mis seisab selle sama tutipluti ja elektriauto aku taga. 
https://www.youtube.com/watch?v=JcJ8me22NVs
https://www.youtube.com/watch?v=ll7aUgeK3-o

Ainuüksi vaske läheb elektriautosse kümneid kordi rohkem kui tavalisse, rääkimata kergsulamitest ja teistest väärismetallidest, sest autod ise peavad olema kerged. Enamus neist metallidest kaevandatakse üsna jõhkra reostuse läbi. 
Siit edasi minnes... laadimistaristut ei suudeta suure tõenäosusega teha (nagu ma ka enne kribasin) Koobalti varud on kriisis, sest lihtsalt nii on. Hinnad on kerkinud lühikese ajaga mitu korda ja hinnatõus jätkub, mis mingi aeg hakkab tõstma ka autode hindu. Uut akude tehnoloogiat peale ei kipu tulema. Peaaegu 100% koobaltivarudest on hiinlaste käes, ka kongo omad. Juhul kui peaks energiatarbimine järsult kasvama, tekib juurde elektrijaamu, mis suure võimalusega põletavad midagi tootmiseks. See aga tähendaks elektriauto süsiniku jalajälge suuremat kui ottomootoril. Tuumajaamu massiliselt valgesse maailma ei tule. Ka päikesepaneelid vajavad väärismetalle. Nii akude kui ka paneelide eluiga on üürike, ühel juhul 10 teisel juhul 20? aastat. Elektriauto ehitamine vajab kaks korda rohkem energiat kui tavalise ehitus. Akupakk aga samas saab 10 aastaga otsa ja siis on uut vaja, mis maksab umbes 20 000-40 000 euri. Täna taaskasutatakse akudes olevat materjali umbes 1%, sest selle ümbertöötlemine on kallis. Maailmas ragistavad oma ajusid kümned tuhanded inimesed, et mõelda välja mõni uus akude tehnoloogia, mitmed kümned aastat ragistamist ja siiani on tulemuseks üks suur null. 

Ma ei taha näida elektriautode vastane, mulle need meeldivad kuid perspektiiv ei tundu just eriti roosiline ja roosadest prillidest ei ole minu arvates erilist kasu.