15-03-2019, 09:53 AM
Juhiksin teemaalgataja tähelepanu asjaolule, millest pole siin palju juttu olnud. Isetegemine on tore, mulle kohutavalt meeldib. Aga see vajab ressursse. Jutt on käinud ainult rahalise ressursi ümber, aga teine põhiline resurss on aeg. Ning väga vajalikud on veel teadmised, käeline osavus, töövahendid ja koht. Viimaste hankimine taandub taas ajale.
Kuna sõber on Excel, soovitan sinna lisada ka iga rahalise punkti juurde ka lahtri aeg. Iga asja otsimine netist, järel käimine, paika panek, kõiksugu sobivate tarvikute-materjalide otsimine nii netist kui füüsiliselt nõuab palju aega. Ja selle hinnangulise ajakulu võib reaalse saamiseks korrutada sissejuhatuseks koefitsiendiga 2. Kui igat asja ilusti ja pedantselt tegema hakata, on see koefitsient 3...5. Kui "konstruktsioonide avamisel esineb üllatusi", mis on kasutatud lähtematerjali puhul väga tõenäoline, on see koefitsient 10+. Rahulikult võib lisada summale 20+% ettenägematut ajakulu millelegi, mis on kahe silma vahele jäänud ja/või tuleb pärast esimesi katsetusi juurde või ümber teha, kulub kogemuse ja know-how hankimiseks jne.
Seejärel võiks ära hinnata, palju seda ajalist ressurssi võtta on. Ehitamise ajaks ilmselt ei pane lapsi ja elukaid kapi otsa ootama. Sunnikud tahavad iga päev süüa ja muud, koer iga päev tunnist jalutuskäiku, ehitamisele kuluv raha teenimist jne. Selle summaarse numbri võiks jagada koefitsiendiga 1,5.
Exceli lõpuks peaks teada saama, millal asi valmib. Seejärel võiks uuesti kaaluda küsimust iseehitamine vs. valmis tooriku ostmine, millega saab pärast mõningast ülekäimist liikuma. Oma kogemusest tean, et jube nukker on olla sinisilmne ja alahinnata projekti alustades ajalist ressurssi. Tulemuseks hulk raisatud aega ja raha, tulemuseks mingi soiku jäänud poolik projekt.
Matkakast ja sellega toimetamisest ei saa head ettekujutust mõnda neist üle ukse sisse vaadates, netti lugedes ja kasutajate kogemusi kuulates. Ise peab proovima, need nõuanded pole asjatud. Siit soovitus, mis varemgi kõlanud - võta rendikas ja proovi ära. Võiks ajada testi isegi radikaalsemaks - proovida ära van ja suurem nt. 2,3m lai ja 6...7m pikk poolintegreeritud. Mõlemaga test kogu kollektiiviga, min 2 ööd, min 500 km, soovitavalt ka Lõuna-Eesti vms käänulisematel ja künklikematel teedel. Vaata nende masinate planeeringuid ja tehnilisi teostusi, ka seda, palju kappide-sahtlite taga on peidus torusid, juhtmeid, voolikuid jne. Ja siis teise või viimase päeva õhtul hea veinikene laua peale ja hinda uuesti, kas ikka oled valmis kõike seda sulle vajalikus mahus ise tegema arvestades kasutada oleva ressursi kõiki komponente. Ja kas tulemus võiks nähtud vaeva peale piisavalt rahuldust pakkuda ka tingimustes, kus väljas -10 või +35. Lapsed kasvavad, vajadused ning soovid kasvavad jne.
Aga edu ehitamisel, kui siiski see raske tee saab ette võetud. Üritame siinse kommuuniga ja kogemuste pagasiga igati abiks olla.
Ma liigitun siis samasse gruppi eelpoolkõnelenud Jansa, Jesperi, Olevtoomi jt kaaslastega. Lihtsalt sellise elukogemuse jagamine, ei taha kuidagi indu kahandada, vaid noteerime teema püstituses leitud tuttavaid nüansse omal nahal kogetud soovmõtlemisest.
(Ise oman haagissuvilat aastast 1998, matkabussi aastast 2011, pool suve elan haagises mere ääres ja sügise alguses püüan kuukese lõuna pool suve pikendada. Ja pea kõik Hiiumaa RMKd matkarajad kolasin mullu sügisel koeraga läbi. Ise meeldib väga ehitada, kõik ressursid on olemas, nõudmised asjadele on väga detailsed. Ja ikkagi on matkakas minu puhul selline tagumine asi, mida nullist tegema hakata.)
Kuna sõber on Excel, soovitan sinna lisada ka iga rahalise punkti juurde ka lahtri aeg. Iga asja otsimine netist, järel käimine, paika panek, kõiksugu sobivate tarvikute-materjalide otsimine nii netist kui füüsiliselt nõuab palju aega. Ja selle hinnangulise ajakulu võib reaalse saamiseks korrutada sissejuhatuseks koefitsiendiga 2. Kui igat asja ilusti ja pedantselt tegema hakata, on see koefitsient 3...5. Kui "konstruktsioonide avamisel esineb üllatusi", mis on kasutatud lähtematerjali puhul väga tõenäoline, on see koefitsient 10+. Rahulikult võib lisada summale 20+% ettenägematut ajakulu millelegi, mis on kahe silma vahele jäänud ja/või tuleb pärast esimesi katsetusi juurde või ümber teha, kulub kogemuse ja know-how hankimiseks jne.
Seejärel võiks ära hinnata, palju seda ajalist ressurssi võtta on. Ehitamise ajaks ilmselt ei pane lapsi ja elukaid kapi otsa ootama. Sunnikud tahavad iga päev süüa ja muud, koer iga päev tunnist jalutuskäiku, ehitamisele kuluv raha teenimist jne. Selle summaarse numbri võiks jagada koefitsiendiga 1,5.
Exceli lõpuks peaks teada saama, millal asi valmib. Seejärel võiks uuesti kaaluda küsimust iseehitamine vs. valmis tooriku ostmine, millega saab pärast mõningast ülekäimist liikuma. Oma kogemusest tean, et jube nukker on olla sinisilmne ja alahinnata projekti alustades ajalist ressurssi. Tulemuseks hulk raisatud aega ja raha, tulemuseks mingi soiku jäänud poolik projekt.
Matkakast ja sellega toimetamisest ei saa head ettekujutust mõnda neist üle ukse sisse vaadates, netti lugedes ja kasutajate kogemusi kuulates. Ise peab proovima, need nõuanded pole asjatud. Siit soovitus, mis varemgi kõlanud - võta rendikas ja proovi ära. Võiks ajada testi isegi radikaalsemaks - proovida ära van ja suurem nt. 2,3m lai ja 6...7m pikk poolintegreeritud. Mõlemaga test kogu kollektiiviga, min 2 ööd, min 500 km, soovitavalt ka Lõuna-Eesti vms käänulisematel ja künklikematel teedel. Vaata nende masinate planeeringuid ja tehnilisi teostusi, ka seda, palju kappide-sahtlite taga on peidus torusid, juhtmeid, voolikuid jne. Ja siis teise või viimase päeva õhtul hea veinikene laua peale ja hinda uuesti, kas ikka oled valmis kõike seda sulle vajalikus mahus ise tegema arvestades kasutada oleva ressursi kõiki komponente. Ja kas tulemus võiks nähtud vaeva peale piisavalt rahuldust pakkuda ka tingimustes, kus väljas -10 või +35. Lapsed kasvavad, vajadused ning soovid kasvavad jne.
Aga edu ehitamisel, kui siiski see raske tee saab ette võetud. Üritame siinse kommuuniga ja kogemuste pagasiga igati abiks olla.
Ma liigitun siis samasse gruppi eelpoolkõnelenud Jansa, Jesperi, Olevtoomi jt kaaslastega. Lihtsalt sellise elukogemuse jagamine, ei taha kuidagi indu kahandada, vaid noteerime teema püstituses leitud tuttavaid nüansse omal nahal kogetud soovmõtlemisest.
(Ise oman haagissuvilat aastast 1998, matkabussi aastast 2011, pool suve elan haagises mere ääres ja sügise alguses püüan kuukese lõuna pool suve pikendada. Ja pea kõik Hiiumaa RMKd matkarajad kolasin mullu sügisel koeraga läbi. Ise meeldib väga ehitada, kõik ressursid on olemas, nõudmised asjadele on väga detailsed. Ja ikkagi on matkakas minu puhul selline tagumine asi, mida nullist tegema hakata.)