17-03-2019, 19:04 PM
Eks igaühel oma arusaam. Mu silmis on matkakaga liikumine lihtsalt kulgemine, liikuva kodu liigutamine teise kohta. Sõitmiseks on teised autod. Sellise klassi tooriku puhul võiks olulisem kui kW olla asja töökindlus ja remonditavus kurat teab kus ja millega. Chippimine on kahe otsaga junn - ühelt poolt annab võimsust, seda aga ressursi ja töökindluse arvelt. Matkaka puhul ma väldiksin.
Oma kogemusest niipalju, et see taud tuli kallale 1998, kui hea tuttav soomlane vedas matkakaga kaasa kalale. Savonlinnast läbi Utsjoki Ifjordi (see on päris põhja-Norras, seal idapool), autoks oli vabalthingav Ducato 2,5D (millele wiki annab mingid 55kW
), peal alkooviga Dethleffsi kuut üsna hea tuuletakistusega. Polnud me kuskil kuidagimoodigi hädas ega jalus, üllatavalt hästi liikus selle kohta, lihtsalt rahulik kulgemine ja Lapimaa vaadete nautimine. Tee pole seal kuidagi tasane, selg ees allatuleku tunnet küll pole karta. Praegune 2,3l 96kW Ducato poolintegreeritud matkakas tegeliku kaaluga 3400 kg ja kuudi pikkusega 7,4m lubab lasta täiesti probleemivabalt Alpide ja Apenniinide võiksemate teede serpentiine, kus ees ja taga sõitjad paistavad valdavalt küljeakendest. Ainuke häda on, et ei saa lehvitada, sest mõlemad käed on tööd täis. Nii et ma ka sama meelt nende eelkõnelejatega, kes soovitavad tooriku valikul võimsuses mitte ülemäära kinni olla. Läänes ollakse üldiselt aeglasemate liikujate suhtes leebemad, kui ise oled viisakas ja kiiremad esimesel võimalusel tagant mööda aitad.
Manööverdamist ei maksa samuti ületähtsustada. Matkakaga pole see oluline, kui paika ajamisel vaja paar käiku lisaks teha. Muid eeliseid eduveduse kasuks on mainitud - madalam põhi ja parem läbivus, kui mootor on vedavate rataste peal.
Ees kolm kohta pole ka nii oluline. Juba ära mainitud halb ruumikasutus ja istme ebamugavused. Teises reas auto keskel istudes, kui on mõlemal pool küljeaknad, on välja nägemine piisavalt talutav ja rooli taga olijaga saab üllatavalt hästi silmsidet pidada sisemise tahavaatepeegli kaudu. Ja kaua 170cm veel ikka kaasas käib lilli nuusutamas...
Küljeaknaid pole vaja karta salongi soojenemise kontekstis, need saab selle vastu ära kiletada. Vt. nt. viide tegijale ja kommentaarid.
Plekkide keevitamist vajavat toorikut võiks vältida, kui õnnestub. Tehnika remont on hulga lihtsam ja kiirem teha. Mootor ei tohiks nii kohvi olla, et lähema 100 tkm jooksul hakkaks kap remonti tahtma. Muuga saab lihtsamalt hakkama. Pidurid on kõige olulisemad, üles saab ikka, aga vot alla tulles võib istme niiskeks võtta.
Ehituse jagaksin kahte etappi. Esiteks tehnika üle käia, istumine ja magamislavats sisse, muu hädavajalik tehnika portatiivsel kujul kaasa. Tähelepanu siiski esmasele turvalisusele, et vähegi raskemad asjad (k.a. koer, kui ta kindalaeka formaadis pole) oleksid sõidu ajal korralikult kinnitatud ja võimaliku avarii korral paraja mürsuna tagant selga ei lendaks. Ja saab selleks suveks liikuma. Igasugu soojustamine, roostetõrje, suurem sisustamine järgmiseks talveks. Siis on soovid selgemad, autost ka korralik ettekujutus, kas sinna tasub üldse ehitada või on mõistlikum enne paremat otsida.
Meie turg on nadi, tooriku otsingul võiks vaadata ka Soome poole, nagu pakuti. Rootsist ma ei tea midagi. Soomes on valik suurem, autokultuur parem, heal juhul on uuest peast tehtud roostetõrjet ja kere paremini säilinud, teed on paremad ja sõiduotsad pikemad, eeldatavasti petetakse läbisõiduga ka vähem, kui üldse. Nt sellisel: https://www.nettiauto.com/fiat/ducato/10018730 on juhiiste päris ilus s.t. sõidetud on pikki otsi ja 320tkm on hulga väiksema üldise kulumisega, kui sellisel: https://www.nettiauto.com/fiat/ducato/10292830 300tkm sõitnul, kus istmest räbalad järel sisse-välja ronimisest. Kahju, et vanemal Ducatol paistab küljeuks tagapool olevat, see esiukse ja küljeukse vahele jääv jupp rikub efektiivse ruumikasutuse ära.
On mingi põhjus, miks valdava osa matkakate aluseks on Ducato. Ülal Ply pakutud Fiati 2,8TD laseb päris lõbusalt ja võiks hinnaklassi mahtuda. Vanemad motod peaksid olema üldiselt töökindlamad, sest nad on lihtsamad ja võimsus on saavutatud töömahuga. Jah, keskkonna saastamise arvelt lühikeses perspektiivis, aga kogu vanema ja sitkema tehnika pikema elukaare kontekstis üldsegi mitte.
Mõistlik oleks teemaalgatajal profiili(de)le lisada oma asukoht. Kui on õnne, võib juhtuda, et ehitama hakates ja seda ilusti kajastades saab lahketelt eelkäijatelt kõiksugu materjale - jääke, väikeses koguses vajaminevaid asju, mida ise ostma peaks suures tükis jms. Kui on väga palju õnne, võib lähedusest leiduda mõni lahke paadunud DIY tegelane, kelle riiulilt saab laenata nt. tikksaagi, soojaõhupuhurit vms. harvem vajaminevaid tööriistu. Lubab oma poldi- ja muu materjali varamus sobrada, möödaminnes keevitab mingi junni kinni jne.
Ja kui asi niikaugel ja huvi, võin saata faili garmini formaadis koordinaadtidega, kus on Tatrate matkarajad, koopad, mõned etemad spad ja kämpad. Vaja valik teha ja õigesse järjekorda panna. Tegin kunagi kodutöö ära, aga pole jõudnud realiseerida.
Ehk leiab ülalt mõne kasutuskõlbliku mõtte. Edu toimetamisel!
Oma kogemusest niipalju, et see taud tuli kallale 1998, kui hea tuttav soomlane vedas matkakaga kaasa kalale. Savonlinnast läbi Utsjoki Ifjordi (see on päris põhja-Norras, seal idapool), autoks oli vabalthingav Ducato 2,5D (millele wiki annab mingid 55kW
), peal alkooviga Dethleffsi kuut üsna hea tuuletakistusega. Polnud me kuskil kuidagimoodigi hädas ega jalus, üllatavalt hästi liikus selle kohta, lihtsalt rahulik kulgemine ja Lapimaa vaadete nautimine. Tee pole seal kuidagi tasane, selg ees allatuleku tunnet küll pole karta. Praegune 2,3l 96kW Ducato poolintegreeritud matkakas tegeliku kaaluga 3400 kg ja kuudi pikkusega 7,4m lubab lasta täiesti probleemivabalt Alpide ja Apenniinide võiksemate teede serpentiine, kus ees ja taga sõitjad paistavad valdavalt küljeakendest. Ainuke häda on, et ei saa lehvitada, sest mõlemad käed on tööd täis. Nii et ma ka sama meelt nende eelkõnelejatega, kes soovitavad tooriku valikul võimsuses mitte ülemäära kinni olla. Läänes ollakse üldiselt aeglasemate liikujate suhtes leebemad, kui ise oled viisakas ja kiiremad esimesel võimalusel tagant mööda aitad.Manööverdamist ei maksa samuti ületähtsustada. Matkakaga pole see oluline, kui paika ajamisel vaja paar käiku lisaks teha. Muid eeliseid eduveduse kasuks on mainitud - madalam põhi ja parem läbivus, kui mootor on vedavate rataste peal.
Ees kolm kohta pole ka nii oluline. Juba ära mainitud halb ruumikasutus ja istme ebamugavused. Teises reas auto keskel istudes, kui on mõlemal pool küljeaknad, on välja nägemine piisavalt talutav ja rooli taga olijaga saab üllatavalt hästi silmsidet pidada sisemise tahavaatepeegli kaudu. Ja kaua 170cm veel ikka kaasas käib lilli nuusutamas...
Küljeaknaid pole vaja karta salongi soojenemise kontekstis, need saab selle vastu ära kiletada. Vt. nt. viide tegijale ja kommentaarid.
Plekkide keevitamist vajavat toorikut võiks vältida, kui õnnestub. Tehnika remont on hulga lihtsam ja kiirem teha. Mootor ei tohiks nii kohvi olla, et lähema 100 tkm jooksul hakkaks kap remonti tahtma. Muuga saab lihtsamalt hakkama. Pidurid on kõige olulisemad, üles saab ikka, aga vot alla tulles võib istme niiskeks võtta.
Ehituse jagaksin kahte etappi. Esiteks tehnika üle käia, istumine ja magamislavats sisse, muu hädavajalik tehnika portatiivsel kujul kaasa. Tähelepanu siiski esmasele turvalisusele, et vähegi raskemad asjad (k.a. koer, kui ta kindalaeka formaadis pole) oleksid sõidu ajal korralikult kinnitatud ja võimaliku avarii korral paraja mürsuna tagant selga ei lendaks. Ja saab selleks suveks liikuma. Igasugu soojustamine, roostetõrje, suurem sisustamine järgmiseks talveks. Siis on soovid selgemad, autost ka korralik ettekujutus, kas sinna tasub üldse ehitada või on mõistlikum enne paremat otsida.
Meie turg on nadi, tooriku otsingul võiks vaadata ka Soome poole, nagu pakuti. Rootsist ma ei tea midagi. Soomes on valik suurem, autokultuur parem, heal juhul on uuest peast tehtud roostetõrjet ja kere paremini säilinud, teed on paremad ja sõiduotsad pikemad, eeldatavasti petetakse läbisõiduga ka vähem, kui üldse. Nt sellisel: https://www.nettiauto.com/fiat/ducato/10018730 on juhiiste päris ilus s.t. sõidetud on pikki otsi ja 320tkm on hulga väiksema üldise kulumisega, kui sellisel: https://www.nettiauto.com/fiat/ducato/10292830 300tkm sõitnul, kus istmest räbalad järel sisse-välja ronimisest. Kahju, et vanemal Ducatol paistab küljeuks tagapool olevat, see esiukse ja küljeukse vahele jääv jupp rikub efektiivse ruumikasutuse ära.
On mingi põhjus, miks valdava osa matkakate aluseks on Ducato. Ülal Ply pakutud Fiati 2,8TD laseb päris lõbusalt ja võiks hinnaklassi mahtuda. Vanemad motod peaksid olema üldiselt töökindlamad, sest nad on lihtsamad ja võimsus on saavutatud töömahuga. Jah, keskkonna saastamise arvelt lühikeses perspektiivis, aga kogu vanema ja sitkema tehnika pikema elukaare kontekstis üldsegi mitte.
Mõistlik oleks teemaalgatajal profiili(de)le lisada oma asukoht. Kui on õnne, võib juhtuda, et ehitama hakates ja seda ilusti kajastades saab lahketelt eelkäijatelt kõiksugu materjale - jääke, väikeses koguses vajaminevaid asju, mida ise ostma peaks suures tükis jms. Kui on väga palju õnne, võib lähedusest leiduda mõni lahke paadunud DIY tegelane, kelle riiulilt saab laenata nt. tikksaagi, soojaõhupuhurit vms. harvem vajaminevaid tööriistu. Lubab oma poldi- ja muu materjali varamus sobrada, möödaminnes keevitab mingi junni kinni jne.
Ja kui asi niikaugel ja huvi, võin saata faili garmini formaadis koordinaadtidega, kus on Tatrate matkarajad, koopad, mõned etemad spad ja kämpad. Vaja valik teha ja õigesse järjekorda panna. Tegin kunagi kodutöö ära, aga pole jõudnud realiseerida.
Ehk leiab ülalt mõne kasutuskõlbliku mõtte. Edu toimetamisel!