02-01-2020, 16:35 PM
Järgmiseks said ette võetud tagaamordid. Amortide korpused olid küll juba värvitud, aga nendega läks seekord sedapidi, et sisude koostamise otsustasin jätta miskipärast hilisemaks tööks. Kui siis detailid lauale said, selgus, et selliste vedrudega ma neid küll koostada ei soovi. Olid teised liiga roostes. Kuna käsitsi ma neid hõõruda ei soovinud, siis otsustasin nad soolhappes puhtaks marineerida. Teine alternatiiv oleks olnud liivapritsiga nad puhtaks lasta, aga paari vedru pärast seda teed ei olnud otstarbekas ette võtta.
Vedrude puhastamise ajal hakkas tekkima tunne, et neid pisidetaile, mida puhastada ja värvida, on veel teisigi...nagu näiteks piduri klotside alusraamid, pasun, rattapump ja tulede lüliti.
Neljast amordist sai tervelt/kasutamiskõlbulikult kätte enam-vähem sellise komplekti:
Ühe amordi ülemine kinnitus sai juba varemalt pikuti lõhki lõigatud, kuna see ei tulnud mingi muu väega lahti. Muidugi ei tulnud välja ka toona mitte ükski ülemise kinnituse splint, tuli ikka osaliselt välja puurida ja -lüüa.
Huvitaval kombel olid kolvivarre tihendid väga heas seisus ja istusid tugevalt ning tihedalt ümber, kuigi kolvivarred ise olid kõik kergete pinnakahjustustega. Valisin kaks kõige suurema läbimõõduga kolvivart välja ja otsustasin need lihtsalt käe vahel ja trelli otsas liivapaberiga üle lihvida, et näha, kas nii õnnestub need amordid tihedaks saada. Peale viimast lihvi poleerisin ka kolvivarred üle. Ja selgus, et jäid väga hästi pidama sel korral. Mõte juba liikus sinna suunda, et peab uusi treima hakkama, sest ilmselt neid poes ei müüda. Üle said poleeritud ka amordiklappide tööpinnad ja üldiselt võib rahule jääda tulemusega. Üks amort on küll oma soorituselt parem kui teine (tuleb veidi raskemini üles oma töösuunas), aga küll nad kahepeale ikka hakkama saavad, erinevus pole ka nii suur. Ilmselt tuleneb see erinevus kolvi tihedusest/istust oma töösilindrisse.
Tehnilisest vildist said ka uued amordi katete omavahelised tihendusrõngad lõigatud ja siis sai juba amorte kokku panema hakata.
Lõpuks said nad nagu amordid ikka. Kroomitud katted said juba varemalt teemast läbi käinud originaalsed-määrdes palju aastakümneid oodanud uhivanad isendid - ükskord pidid nad ju paika saama
. Olen sellist läikiv+matt kroomitud komplekti siiani märganud ainult Jupiter-del, aga remargina olgu öeldud, et just hiljuti varasemaid fotosid läbi vaadates selgus minu jaoks üllatusena, et ka Riia Motomuuseumis oleval IŽ-56-l on täpselt selline komplekt tagaamortidel. Miskipärast arvasin, et selline kooslus oli ainult Jupiter-del kasutusel. Aga no kuna tegu oli ja on nii suure imede maaga, siis ilmselt tuli seal nii mõndagi ette plaanimajanduse nimel.
Vedrude puhastamise ajal hakkas tekkima tunne, et neid pisidetaile, mida puhastada ja värvida, on veel teisigi...nagu näiteks piduri klotside alusraamid, pasun, rattapump ja tulede lüliti.
Neljast amordist sai tervelt/kasutamiskõlbulikult kätte enam-vähem sellise komplekti:
Ühe amordi ülemine kinnitus sai juba varemalt pikuti lõhki lõigatud, kuna see ei tulnud mingi muu väega lahti. Muidugi ei tulnud välja ka toona mitte ükski ülemise kinnituse splint, tuli ikka osaliselt välja puurida ja -lüüa.
Huvitaval kombel olid kolvivarre tihendid väga heas seisus ja istusid tugevalt ning tihedalt ümber, kuigi kolvivarred ise olid kõik kergete pinnakahjustustega. Valisin kaks kõige suurema läbimõõduga kolvivart välja ja otsustasin need lihtsalt käe vahel ja trelli otsas liivapaberiga üle lihvida, et näha, kas nii õnnestub need amordid tihedaks saada. Peale viimast lihvi poleerisin ka kolvivarred üle. Ja selgus, et jäid väga hästi pidama sel korral. Mõte juba liikus sinna suunda, et peab uusi treima hakkama, sest ilmselt neid poes ei müüda. Üle said poleeritud ka amordiklappide tööpinnad ja üldiselt võib rahule jääda tulemusega. Üks amort on küll oma soorituselt parem kui teine (tuleb veidi raskemini üles oma töösuunas), aga küll nad kahepeale ikka hakkama saavad, erinevus pole ka nii suur. Ilmselt tuleneb see erinevus kolvi tihedusest/istust oma töösilindrisse.
Tehnilisest vildist said ka uued amordi katete omavahelised tihendusrõngad lõigatud ja siis sai juba amorte kokku panema hakata.
Lõpuks said nad nagu amordid ikka. Kroomitud katted said juba varemalt teemast läbi käinud originaalsed-määrdes palju aastakümneid oodanud uhivanad isendid - ükskord pidid nad ju paika saama
. Olen sellist läikiv+matt kroomitud komplekti siiani märganud ainult Jupiter-del, aga remargina olgu öeldud, et just hiljuti varasemaid fotosid läbi vaadates selgus minu jaoks üllatusena, et ka Riia Motomuuseumis oleval IŽ-56-l on täpselt selline komplekt tagaamortidel. Miskipärast arvasin, et selline kooslus oli ainult Jupiter-del kasutusel. Aga no kuna tegu oli ja on nii suure imede maaga, siis ilmselt tuli seal nii mõndagi ette plaanimajanduse nimel.