17-10-2019, 19:33 PM
Kes on käinud raudteejaamast uusi kombaine toomas peaks eriti hästi teadma mida tähendas uus masin...
Meil siit lõunast mindi Tartusse jarele kolmele kombainile aga miks nad Tartusse tulid ei teadnud keegi ja sellist treilerit ka polnudki saada kuhu põllulaev peale oleks mahtunud.
Igatahes varahommiku minema et tööpäeva alguses jaamas olla ja siis komplekteerimine, kus tuli kaasapandud varuosad üle vaadata ja tähtsamad poldid üle keerata et teepeal laiali ei pudeneks ja algas kannatuste rada.
Esimesel murdus tagasilla käänmik sillatala küljest lahti enne linnast väljasaamist sest keevitusest oli ehk 3 sentimeetrine osa trehvanud korraga mõlema detaili külge.
Teisel jooksis rihmaratas mootori otsast ära enne Tatra mäge ja kolmandal kadus käigukastist kiirem käik ära ja kui killavoor lõpuks Võrru jõudis oli kulunud 28 tundi ja 12 rihma ning 100 liitrit bensiini kui tehnohoolde auto käis erinevate juppide järel.
Aga eks nad võeti töökojas põrandale laiali, keevitati kõik asjad üle mis pidid kinni olema aeti kõik võllid sirgelt jooksma, pandi trummel tasakaalu ja erinevad tihendid kohtadesse kus nad olema pidid ja sellega sai talve ära sisustada.
Jumz ekskavaatoril jälle tuli keps läbi ploki välja Kosel tanki juures ja oli just vaguniga raudteejaama tulnud.
Esitati reklamatsioon ja saadeti uus mootor aga enne käidi vaatamas kas keegi kiiremat käiku pole kasutusele võtnud ja plommid pumbal alles.
T-150 k aga tuli Tartust omaljõul ja sellel viskas kardaani alt minema sest stopperplaadid olid ilma keermeta sisse löödud ja kompressoririhm läks kuid see oli tagavaraks kaasa pandud.
Mootoril oli aga selline vibratsioon olnud et rooli ümber pidi kitli mähkima ja enne Kambjat murdis vibratsioon kompressori jala maha.
Pärast mähiti poroloni ümber rooli ja tehti tööd ka temaga kuni mootor kokku läks ja siis käidi ka tehasest süüdistamas et pole hooldatud ning mootor läks vahetusfondi kust saadi remonditud mootor asemele.
Sellel läksid teisel päeval raamsaaled ja siis tulid ka mingid esindajad kes tõmbasid tsentrifuugi lahti ja hakkasid süüdistama et ise olete puhastamata jätnud sest see oli täiesti umbes.
Ju oli plaan täitmata ja läks ta ilma lahtivõtmata remonditud mootorile külge.
Gazi tehasest Gaz-53 toomine oli ka omaette ooper sest meie omad jäid õhtul hiljaks et 2 autot kätte saada ja siis asusid kaasavõetud jooke tehase valvuriga lahendama.
Kuna nad omavahel jutule said siis valvur õpetas et ärge värava juurest autosid võtke sest need on tehasest sinna ilma veeta sõitnud ja minge tehasele nii lähedale kui saate ning võtke auto paremalt poolt.
See tehas aga on tohutusuur ja tehasest väravani oli oma kilomeeter autode vahel minna.
Valvur andis veel ühe telefoninumbri ja see mees kuskilt garaazide vahelt andis peenemate napsude eest igasuguseid juppe pea kastitäie kaasa.
Lõunaks oli siis selline pilt olnud, kui Gorkist väljasõidul olid teeääred järjest teele jäänud autosid täis.
Sellised meenutused siis varustajal kes tegeles sellega aastatel 84-91.
Tehnika kvaliteet aga tema arvates käis alla peale 1980 aastat ja kõige korralikuma tehnikana tehasest tulles mainis ära Belarus traktori mida võis hakata tarbima peale poltide pingutamist.
Meil siit lõunast mindi Tartusse jarele kolmele kombainile aga miks nad Tartusse tulid ei teadnud keegi ja sellist treilerit ka polnudki saada kuhu põllulaev peale oleks mahtunud.
Igatahes varahommiku minema et tööpäeva alguses jaamas olla ja siis komplekteerimine, kus tuli kaasapandud varuosad üle vaadata ja tähtsamad poldid üle keerata et teepeal laiali ei pudeneks ja algas kannatuste rada.
Esimesel murdus tagasilla käänmik sillatala küljest lahti enne linnast väljasaamist sest keevitusest oli ehk 3 sentimeetrine osa trehvanud korraga mõlema detaili külge.
Teisel jooksis rihmaratas mootori otsast ära enne Tatra mäge ja kolmandal kadus käigukastist kiirem käik ära ja kui killavoor lõpuks Võrru jõudis oli kulunud 28 tundi ja 12 rihma ning 100 liitrit bensiini kui tehnohoolde auto käis erinevate juppide järel.
Aga eks nad võeti töökojas põrandale laiali, keevitati kõik asjad üle mis pidid kinni olema aeti kõik võllid sirgelt jooksma, pandi trummel tasakaalu ja erinevad tihendid kohtadesse kus nad olema pidid ja sellega sai talve ära sisustada.
Jumz ekskavaatoril jälle tuli keps läbi ploki välja Kosel tanki juures ja oli just vaguniga raudteejaama tulnud.
Esitati reklamatsioon ja saadeti uus mootor aga enne käidi vaatamas kas keegi kiiremat käiku pole kasutusele võtnud ja plommid pumbal alles.
T-150 k aga tuli Tartust omaljõul ja sellel viskas kardaani alt minema sest stopperplaadid olid ilma keermeta sisse löödud ja kompressoririhm läks kuid see oli tagavaraks kaasa pandud.
Mootoril oli aga selline vibratsioon olnud et rooli ümber pidi kitli mähkima ja enne Kambjat murdis vibratsioon kompressori jala maha.
Pärast mähiti poroloni ümber rooli ja tehti tööd ka temaga kuni mootor kokku läks ja siis käidi ka tehasest süüdistamas et pole hooldatud ning mootor läks vahetusfondi kust saadi remonditud mootor asemele.
Sellel läksid teisel päeval raamsaaled ja siis tulid ka mingid esindajad kes tõmbasid tsentrifuugi lahti ja hakkasid süüdistama et ise olete puhastamata jätnud sest see oli täiesti umbes.
Ju oli plaan täitmata ja läks ta ilma lahtivõtmata remonditud mootorile külge.
Gazi tehasest Gaz-53 toomine oli ka omaette ooper sest meie omad jäid õhtul hiljaks et 2 autot kätte saada ja siis asusid kaasavõetud jooke tehase valvuriga lahendama.
Kuna nad omavahel jutule said siis valvur õpetas et ärge värava juurest autosid võtke sest need on tehasest sinna ilma veeta sõitnud ja minge tehasele nii lähedale kui saate ning võtke auto paremalt poolt.
See tehas aga on tohutusuur ja tehasest väravani oli oma kilomeeter autode vahel minna.
Valvur andis veel ühe telefoninumbri ja see mees kuskilt garaazide vahelt andis peenemate napsude eest igasuguseid juppe pea kastitäie kaasa.
Lõunaks oli siis selline pilt olnud, kui Gorkist väljasõidul olid teeääred järjest teele jäänud autosid täis.
Sellised meenutused siis varustajal kes tegeles sellega aastatel 84-91.
Tehnika kvaliteet aga tema arvates käis alla peale 1980 aastat ja kõige korralikuma tehnikana tehasest tulles mainis ära Belarus traktori mida võis hakata tarbima peale poltide pingutamist.