[Jahimees]

Kevadel algab elukohaehitus uuel maatükil. Maja kerkib umbes 1,2 hektari suurusele aasale, mis kunagi oli külaelanikel heinamaa/karjamaa mõnedele lammastele ja lehmadele. Kuna tegemist on liivase maaga (kivideta mullalaadne kiht on nii umbes 15 cm), siis selle maalapi peal muud aktiivset nõukaaegset põllumajandust ei toimunud. Paraku siiski nõukaaja lõpupoole otsustas kohalik kuberner, et õudsalt hea mõte on selle koha peal kartuleid kasvatada ja kogu aas künti üles. Ei tea täpset põhjust, miks peale künni midagi muud maatükil ei tehtud, kuid künniga plaani elluviimine lõppes. Kui rohelus oli pinnal taastunud, siis jätkus aasal karjamaa roll. Sellest ajast on ka minu mälestused selle kohaga ja mäletan seda aasa ilusa lillelise poolkõrge heinamaana. Tänaseks on sealne liigirikkus hääbunud. Kunagise õiteilu asemel on domineerimas ohakad, takjad, kerahein, paelrohi, juba kohati paarimeetrised männid ning suured kibuvitsapõõsad.

Olen arvestanud, et umbes poole sellest maatükist võtab enda alla tulevase elamispinnaga seotu. Ülejäänud osal aga tahaksin taastada sellise lillelise heinamaa, nagu seal kunagi oli. See aga tähendab, et kõik soovitu tuleb uuesti külvata. Nüüd lõpuks ka küsimus – mis oleks sellistes tingimustes õige meetod maapinna sileduse taastamiseks?