[hullmaks]

Mudast sain ta välja ja piisaval hulgal ka kive ja kruusa maa sisse pressitud, nii et porivangistus on mõneks ajaks läbi. 
 Kuna akud on viletsad, ja uksed käivad ainult puldist ja kunagi ei tea, kauaks auto seisma jääb,ja kas on aega akude laadimiseks kui on vaja kohe autosse sisse pääseda,  sai ostetud ukselukud. Esialgu tundus, et vahetamiseks piisab link maha keerata ja sealt august pääseb detailile ligi, Lingi kolm kruvi lahti, aga link kätte ennast ei anna. Pole parata, tuleb ukse polster lahti katkuda. Kuue poldiga tuli lahti uksetaskute osa, siis lahti lasta käepide, ukselingi kate, lülitibloki kate ühe poldiga ja tuli lahti ukse ülemine kate, järgmiseks kahe poldiga lahti keerata lülitiblokk edasi kolm polti ülevalt ja neli polti alt ja tuleb lahti polstri alumine osa, ja sealt vaatab mulle vastu sile pind. Ehk siis ukse alumine osa moodustab kinnise toru. Keeran uuest lahti ukselingi, ja saan nüüd lahti lasta ukselingi varda, nüüd tuleb ukselink eest ja pääsen ligi muidugi ümber nurga ja väga kitsalt, ukselukule. Seda vahetada ei ole kerge, aga siiski võimalik. Tegelikult kõike seda teha pole vist vaja, piisab taskuteosa eemaldamisest ja alumise polstri osa alumiste poltide lahtikeeramisest, sest vaja on ligi pääseda vaid ühele vardale, ja sinna peaks ligi saama ka lihtsalt polstri eemale painutamisega. Aga esimese korra jaoks , et saada teada, mis seal sees üldse on, oli see kogu töö vajalik. Samuti sain ukse seest puhtaks tõmmata, see aastatega kogunend tolm ja mustus häirib.
  Senimaani olen sõitnud Dafiga, Volvoga ja Scaniaga. 
Renaultist on  hea väljavaade,  Umbes sama hea nagu Dafil. Halb on, et kojamees jätab küllaltki laia riba pühkimata, ehk siis nautida saab põhimiselt suvel, mitte talvel ega porisel ajal.
   Scania ja Volvo on nende kahega võrreldes üsna tankid. Norra mägedes sõites näed ainult asfalti. 80% sõidumõnust läheb kaotsi. 
Voodi on Renaultil üsna niru, ülemine veel enamvähem, aga alumine, kuna koosneb kolmest osast, korraks viskasin sinna pikali, keha loeb kõik üleminekud üle. Küllap kasutusse läheb põhiliselt ülemine voodi. Voodi pikkus on ka harjumatu, 188cm ja enamvähem mahub ära aga jalad pea on vastu otsaseinu,kabiin on ju kitsam, kui teiste, +osa laiusest neelab riidekapp.
  Parim voodi on senimaani kogetutest DAfis.
   Tool laud komplekt on ka üsna kitsad, kuna kõrvalistuja iste pole mul pööratav, siis väga mõnusat salongi mitme inimese mahutamiseks sinna ei teki, kui istuda kõrvalistuja taga ja lükata laud võimalikult juhi poole, siis ühele inimesele paras istuda , nokitseda, kokata. Panipaiku ja nende mahtu on ka võrreldes kaasaegsemate maksikabiinidega autodega vähem, kuigi omal aja kohta oli Magnum olnud üks ruumikamaid. 
  Mugavuse suhtes on suurim mure kabiini ja istmete pneumovedrustus. Kabiin on kogu aeg maksimumkõrguses, esimesed reguleerijad ei ulatu varrastenigi, ja kui neid ise liigutasin, siis ka eriti midagi ei muutunud, istmetelt on lihtsalt õhk lahti ühendatud, seal pean ära ühendama ja selgeks tegema, miks õhk lahti ühendati. tasase tee peal pole probleemi, aga viletsa tee peal sõidan nagu hobuvankriga. Väike mittetehniline video ka siia esimestest sõidukogemustest selle autoga.
   https://www.youtube.com/watch?v=5H1FYSrBt9o&t=35s