28-03-2021, 15:07 PM
E-poodlemise varjukülg
Pärast esimest Tšehhist saabunud kaubasaadetist olin üllatunud, kui lihtne on selle mopo taastamine võrreldes varasema Volga-projektiga. Nüüd hakkan tundma teatud tühimikku, mida E-poest ostetud kaubad ei suuda täita. Hobitegevus ei tähenda minu jaoks ju endale hädavajaliku tarbesõiduki tegemist vaid teatud loominguilist protsessi. See protsess hõlmab esmalt vajalike osade otsimist-leidmist nii interneti avarustest kui ka otsekontaktide ja klubilise suhtlemise kaudu. Mäletan, et veel enne Vollga ostmist käisin Tagadi laadal, saamaks kinnitust, et GAZ-21 taastamiseks ikka pakutakse olulisemaid keredetaile. Lugesin nii eesti- kui ka venekeelseid foorumeid, milles autorid kirjeldasid oma probleeme sõidukite taastamisel. Võtsin paljudel meie meistrimeestel nööbist kinni ja küsisin nõu. Pea iga tuttav sai teada, millise hobitegevuse olen endale leidnud ja nii hakkasid tulema kõned varuosade pakkumistega. Päris mitemete papide garaažid olen selle käigus saanud päranduseks. Perekond imestas, et isal on tekkinud rida uusi tuttavaid. Mõned nendest on läinud kirikaiale, aga teistega suhtleme endiselt. Vanatehnikaüritustel käisin tükk aega lihtsalt vaatlejana, et võrrelda einevate sõidukite taastamistööde taset ja kujundada enda eelarve ja oskuste jaoks sobiv visioon. Otsisin vanad autoehituse raamatud välja ja ostsin puuduolevaid. Ma ei osanud isegi ette kujutada kui palju ma üldse hakkan autoga sõitma. Enda suureks üllatuseks hakkas mulle meeldima suvine vanasõidukiga liiklemine.
Naiste Jawa taastamise protsess on toimunud töökoja seinte vahel ja see töö meeldib endiselt, aga midagi olulist on puudu. Kas see on hasart või väljakutse, millest puudust tunnen, ei tea? Igatahes loen põnevusega, kui keegi on leidnud olulise detaili kuskilt Siberi pärapõrgust või lasknud meistritel valmistada replika.
Need mõtted said jagatud pärast järjekordse paki saamist kullelrilt ja töö läheb pisitasa edasi.
Pärast esimest Tšehhist saabunud kaubasaadetist olin üllatunud, kui lihtne on selle mopo taastamine võrreldes varasema Volga-projektiga. Nüüd hakkan tundma teatud tühimikku, mida E-poest ostetud kaubad ei suuda täita. Hobitegevus ei tähenda minu jaoks ju endale hädavajaliku tarbesõiduki tegemist vaid teatud loominguilist protsessi. See protsess hõlmab esmalt vajalike osade otsimist-leidmist nii interneti avarustest kui ka otsekontaktide ja klubilise suhtlemise kaudu. Mäletan, et veel enne Vollga ostmist käisin Tagadi laadal, saamaks kinnitust, et GAZ-21 taastamiseks ikka pakutakse olulisemaid keredetaile. Lugesin nii eesti- kui ka venekeelseid foorumeid, milles autorid kirjeldasid oma probleeme sõidukite taastamisel. Võtsin paljudel meie meistrimeestel nööbist kinni ja küsisin nõu. Pea iga tuttav sai teada, millise hobitegevuse olen endale leidnud ja nii hakkasid tulema kõned varuosade pakkumistega. Päris mitemete papide garaažid olen selle käigus saanud päranduseks. Perekond imestas, et isal on tekkinud rida uusi tuttavaid. Mõned nendest on läinud kirikaiale, aga teistega suhtleme endiselt. Vanatehnikaüritustel käisin tükk aega lihtsalt vaatlejana, et võrrelda einevate sõidukite taastamistööde taset ja kujundada enda eelarve ja oskuste jaoks sobiv visioon. Otsisin vanad autoehituse raamatud välja ja ostsin puuduolevaid. Ma ei osanud isegi ette kujutada kui palju ma üldse hakkan autoga sõitma. Enda suureks üllatuseks hakkas mulle meeldima suvine vanasõidukiga liiklemine.
Naiste Jawa taastamise protsess on toimunud töökoja seinte vahel ja see töö meeldib endiselt, aga midagi olulist on puudu. Kas see on hasart või väljakutse, millest puudust tunnen, ei tea? Igatahes loen põnevusega, kui keegi on leidnud olulise detaili kuskilt Siberi pärapõrgust või lasknud meistritel valmistada replika.
Need mõtted said jagatud pärast järjekordse paki saamist kullelrilt ja töö läheb pisitasa edasi.