[Envir]

Oli kunagi juhus näha pealt ühe V8 mootori remonti, kui nii võib öelda. 30 aastat tagasi ostis üks mu tuttav endale Seebivanni , vist oli 5,7 mootoriga, bensukas. Muidu tore buss, aga õlirõhk oli suhteliselt olematu. Poiss õppis TEMT-is ja seal mingi tark tegelane uuris väntvõlli ja peale põhjalikke mõõtmisi tegi otsuse - võll maha ja lihvimisse, remontmõõdus raam- ja kepsusaaled vaja panna. Vändal suuremaid defekte ei olnud, lihtsalt ühtlane kulumine. Poisil raha ei olnud selle töö jaoks. Meil siis üks vanakoolimees uuris ka seda mootorit ja nii suurt remonti ette ei võtnud. Raamsaaled läksid sisse uued nominaalmõõdus ja need vahetati ilma vänta välja võtmata, see ei ole mingi raketiteadus. Uusi kepsusaalesid aga ei olnud kusagilt võtta. Kepsukaelad lihviti kuigipalju nahkrihmaga ja saaledele pandi alla üks kiht rasvapaberit ja nii see mootor kokku pandi. Tühikäigul enam õlirõhu tuli põlema ei hakanud ja võis rahulikult edasi sõita. Ja sõidetigi umbes aasta, siis müüdi auto maha. Jutu mõte on selles, et vaatamata täpsele mõõtmisele ei olnud remondi osas tehtud otsus pädev. Ametlikus esinduses jällegi sellist remonti ei oleks keegi teinud. Mõnikord on kogemustest rohkem kasu, kui täpsest mõõteriistast. Ja oma õpingute ajast mäletan õpetaja selgitusi vea otsimise teemadel: on olemas kaks meetodit -  katse-eksituse meetod ja teaduslik katse-eksituse meetod (метод тыка, метод научного тыка). Nende meetodite erinevus seisneb selles, et ühel juhul on katse läbiviija tudeng ja teisel juhul pedagoog. Donn kasutab katse-eksituse meetodit ja M.R. eelistab teaduslikku varianti.

Tegelikult see postitus ja mõttekäik võtab probleemi kõige paremini kokku. Saan nii aru, et telliti spetsialistilt ekspertiis ja saadi tehnilisest vaatevinklist põhjendatud vastus. Osutus aga, et erinevatel sotsiaal-majanduslikel põhjustel polnud otstarbekas või võimalik tehniliselt õiget lahendust realiseerida.  Teostati käepäraste võimalustega hädaremont, sõideti natuke ning müüdi auto maha.

Siit edasi läheb lappama. Kõik oleks parimas korras, kui asjad oleks nimetatud õigete nimedega. Jah, alati pole vajalik või võimalik perfektsust taga ajada ja tuleb lihtsamini läbi saada. Samas ei ole kuidagi korrektne öelda, et ekspert eksis. Kui nii võtta, oleks võinud siis ju veel lihtsamalt lahendada - teinud õlitule pimedaks ja lükanud auto kohe turgu, milleks mootori lahti võtmisega üldse edasi jahtida?

Populaarsus eeldab alati teatavat enesemüügioskust. Töösse lõpuni aus suhtumine pole kellegile kunagi liiga paksu vorsti leivale toonud. Esiteks tähendab kõigi probleemide lõpuni lahendamine suurt kulu ja teiseks toob veatule tulemusele keskendumine kaasa konfliktid. Ennast promodes ning valides osavalt nurki, mida lõigata, on palju lihtsam läbi lüüa. Taustal valatud suur higi ja vaev ei huvita kedagi peale asjatundjate, 99% inimestest asja nagunii ei jaga ning vaatab välist külge ning maksab pealtnäha ilusa asja või vahva meelelahutuse eest.

Väga ratsionaalne on keskenduda 99% enamusele ja ajada lihtsamalt läbi: saab leiva lauale ning kõik on õnnelikud. Ega niisugune suhtumine polegi paha, aga ainult sinna maani, kui pole ainuõige tõena välja kuulutatud. Kuivõrd siin on tehnikafoorum, siis pole midagi valesti, kui lahenduste juures on välja toodud rohkem tehnilist probleemistikku kui glamuurset efekti. Hala pedantide väidetava ahistamise või targutamise üle pole lihtsalt aus. 

Aga ega inimeste uskumuste kõigutamine on üks ohtlik asi. Kes siiamaani oma projekte on teinud kangiga auto armatuuri raiumise tasemel, sellele on vist tõesti väga ahistav aru saada, kui - võib vist öelda - õnnelikuks teeb, et mu freespingi laud liigub peale asjatundlikku lihvimist 0 sajandikku lõtkuga. Ehk siis võtke või jätke, mul on isiklik huvi, et niisugune kompetents siit foorumist ei lahkuks. Kangiga lõhkujaid vast leiab lihtsamini.