[mossepower]

Et oleks konkreetne ja selge, artikli autori ETIS-e info

https://www.etis.ee/CV/Rainer_Kungas/est

Ja on üheselt selge kus on juured, kes suunab jne, jne...

Siit selgub, et tegu on tunnustatud eriala spetsialistiga, kes on antud valdkonnaga juba vähemalt 15 aastat väga tihedalt seotud olnud. Seega peaks nagu pädevust justkui olema teemadel kaasa rääkida.

Kuna foorumiteema on vesiniku pealt üldise rohepöörde peale liikunud, siis toon antud artiklist välja rohevesiniku tasuvuse osa, mida ise silmas pidasin:

Oma panuse kliimaeesmärkide saavutamisse peab andma ka rasketransport: juba lähiaastatel peavad muutuma bussid, veokid, vedurid, laevad ja lennukid. Esimene samm rasketranspordi dekarboniseerimisel peab olema võimalikult kiire üleminek roheelektrile. Roheelektriga saaks siis laadida tõukerattaid, elektriautosid ja lühema päevase läbisõiduga busse. Suurte transpordivahendite liikuma panemiseks aga akud hästi ei sobi, sest vajaminevate akude kogus suureneb sõiduki massi suurenedes kosmilise kiirusega. Näiteks Taani ja Rootsi vahel katsetatakse liitiumioonakudel töötavaid parvlaevu. Kahekümneminutiliseks meresõiduks vajaliku energiakoguse jaoks on parvlaeva pardale paigaldatud ligi 300 tonni jagu akusid. Akusid tuleb laadida pärast iga ülesõitu ehk ligi 50 korda päevas! On selge, et akusid ei ole praktiliselt võimalik kasutada suurte lennukite või kaubalaevade dekarboniseerimiseks.

Seal, kus akude jõust jääb väheks, tuleb appi rohevesinik: roheelektri abil elektrolüüsiseadmes veest toodetud vesinik. Vesiniku energiatihedus on ka parimate akude energiatihedusest palju suurem, mis võimaldab selle abil liikuma panna ka raskemad masinad, näiteks kaugliinide bussid, reisi- ja kaubarongid ning parvlaevad. Esimene vesinikul töötav parvlaev alustab Norras peagi liinisõite. Käivad arendustööd vesiniku kasutuselevõtuks Oslo ja Kopenhaageni vahelisel marsruudil, kus edasi-tagasisõiduks kulub umbes 48 tundi. (Viide)

Rohepöörde enda juures tagasi tulles. Vähemalt minu üldine arusaam on selline, et enam ei räägita Euroopas otsustaval tasemel sellest, et kas ei või jah rohepöördele, vaid sellest, et millise intensiivsuse ja kiirusega rohepööret teostada. Kui see rohepöörde monstrum kuskilt maalt seisma peaks pandama on otseloomulikult hoopis teine lugu, aga hetkel liiguvad kõik suured otsused ja suunad küll ainult rohepöörde suunas. Nt. kui saabki reaalsuseks praegune plaan uute diisel- ja besniiniautode tootmine ja müük 2035. aastal lõpetada (viide), siis mina sooviks küll, et tuleviku autoturul oleks lisaks elektriautole ka alternatiivina vesinikauto.