[2715]

Olen Marko ja Walteriga 100% sama meelt- arvan minagi- või noh, võibolla ainult mina-, et reisimine on ületähtsustatud. Peeter2 lähenemisest reisimisele automatkade näol saan aru, sellise rändamisega valid ise marsruudi ja aja, aga tõesti- lennukiga kuskile lennata, et mõned päevad palmi all lesida ja margaritasid või mida iganes luristada tundub küll vähemalt minu jaoks mõttetu. Ja kõige tobedam on asja juures see, et kui ei saa harjumuse kohaselt aastas korra-paar Egiptusesse või Türki lennata, tundub elu kohe nii mõttetu. Oli siin kevadel isegi ühes raadiojaamas pidev leierdamine, et kõik tunnevad reisimisest kohe nii puudust, et lausa jube. Ja see pidev jauramine oli tõsiselt tüütav.

See on ka üks võimalus meelitada kedagi kulutama ja rohkem selline turundustrikk ning paljudele ka mõjub kui mitu inimest järjest ülistavad mingit asja tekib lõpus tunne, et ka mul on seda vaja.
Hea näide tuli ka kohe meelde:

Sellel meeletul tarbimisel on ka see aspekt, et inimestele tuleb tegevust pakkuda et neil rumalaid mõtteid ei tekiks miks asjad just nii on kui praegu.
Parim viis selleks on tekitada talle mingi kohustus nagu näiteks pikaajaline laen või kasvõi lühiajaline ja majandus muudkui kasvab.
Kuskil oli jutt, et alla poole töötavatest inimestest teeb midagi sellist mida on tõesti vaja.
Näiteks pumpab naftat, saeb puud või paneb seemne mulda.
Kui nüüd äkki ära lõpetada see arutu raiskamine on ühtäkki tohutu hulk rahvast kes ei saa enam elada nagu seni ja puhkeb suur sõda.
Meil veel ei, kuid mujal on inimesed nii tihedalt koos ja koormatud kohustuste-ootustega et pisemastki tõukest kasvavad välja rahutused.

Eks me ole selleks ka oma panuse andnud tuues täiesti erinevast kultuurist inimesi siia et püramiidskeem nimega majanduskasv saaks elada.
Boonusena saame rahutused kui keegi prohvetit joonistab või keelab neegril varastamise...