[v6sa]

Kuidas saab börsihinna kõikumine mõjutada fikshinnaga elektriostjat?

Ma usun, et sa tegelikult saad ju aru, et sinu tänane fiks hind ei saa olema igavesti sama. .... See rong sõidab paraku ainult ühes suunas.

Põhimõtteliselt on Sul õigus: ka elu on vaid sugulisel teel edasi kanduv haigus, mis lõpeb vääramatult surmaga. Nii ka elektriarve suurus ajas vaid kerkib, kuna raha hind püramiidskeemile üles ehitatud maailmamajanduse õhulossis järjest väheneb.

Palun mitte näha minus tänase NordPooli (NP) eestkõnelejat: nii juhtub, kui ainult vabaturg jäetakse kriitilise hüve hinda reguleerima. Nagu ksf! juba ülalpool õigesti osundas: börs toimib hästi kauba liiasuse tingimustes. Tasub siiski märgata ka sama võrrandi teist poolt: kuniks kokkulepped peavad, siis NP osalised elektrit saavad. Ehk voolu tehakse nii palju/suurtarbijad piiravad nii palju, et tekiks tasakaal saadaoleva elektrihulga ja tarbimise vahel. Et see tasakaalupunkt on täna täiesti börsil mängijate kõigutada, on muidugi häbiväärne ja toodabki neljatuhandeeuroseid hindu. Tõsi toodab ka kahekümnesendiseid hindu:
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-...view=chart. Neist pisukestest me väga rääkida ei taha. No tõele au andes, neid tunde on praegu vähe ka.

Kui me MartinEsimese targal juhtimisel uksi paugutades NordPoolilt lahkuksime siis esialgu on ilmselt kõik kena ja ilus. Aga siis koidab päev (pigem küll ilmselt hilisõhtu), kus ühes Narva tootmisplokkidest käib pauk ja süsteemi püstihoidmiseks läheb käiku Eleringi kriisiplaan (neil PEAB selline olema). Mis muu hulgas sisaldab minusuguste maal elavate kodutarbijate võrgust väljalülitamist, et linnas vesi ikka voolaks ja muud kriitilised tegevused edasi toimuda saaks. Meil sisuliselt puudub reserv (Kiisa avariijaam on tõesti avarii ajaks) juba täna ja lähitulevikus pole ka helget perspektiivi näha. Ning kui me pole NP liikmed, siis ilmselt saaksime "üle" olevat elektrit osta kaunikesti keerulise skeemiga. Kuigi elektriliselt võivad meil kaablid isegi ühendatud olla naabritega, siis juriidiliselt saame me osta ainult seda elektrit, mida neil endal vaja ei lähe. Kui seda siis esinema peaks...

Palju huvitavam arutelu, mida vaid harva elektri hinnaga seostatakse, on hoopis põhimõttelisem: kas Eesti peaks jälgima EL kokku lepitud üldisi reegleid või peaksime neist kinni pidama ainult siis, kui see meile kasu toob (ja ignoreerima, kui sellest kasu ei tõuse). ma pole päris kindel, kas selle arutelu tulemus meile mokkamööda on...
NordPool on ehe näide EL aluseks olevast Euroopa majandusliku koostöö mõttest.

Tänaseks kaaperdatud ja juhitud juristide ja raamatupidajate poolt, nagu enamus meie elust.

Tuletan veel meelde, et NP ise midagi ei tooda, vaid elatub puhtalt helge tuleviku müügist. Ning teise meeldetuletusena juhin tähelepanu sellele, et vahelduvpingeline elektrivool, nagu seda müüakse, ei ole mingi kindla suurusega kaup, mida iga tootja väljastab kindla ühikuarvu. Elektri tootmine (täpsemalt küll genereerimine) toimib pidevalt tasakaalus võrgu koormusega. Kui koormus kasvab, hakkab võrgu sagedus kukkuma ja elektrigeneraatorile peab "auru juurde andma". Kui koormus väheneb, siis sagedus hakkab tõusma ja generaatori võllile antavat momenti tuleb vähendada. Ehk NP "homsed hinnad" võimaldavad piltlikult öeldes panna katla juurde suuremad söehunnikud valmis neil, kes suurema reserviga töötavad. Kes piiri peal tiksuvad, neil pole vahet - toodavad oma maksimumi ja katsuvad üle elada.

Kuniks süsteemi tootmisvõimsused on süsteemi tarbimisega võrdsed, seni muret ei ole (OK hind natuke on). Praegu on süsteem päris kenasti pisukese liiaga toiminud. Siiski üks osa neist kõrgetest hindadest ongi just see "varu" vähesuse probleem.

Ning iga lisanduv tuugen ja PV-paneel ainult tekitab juurde ebaühtlikkust süsteemis...

Mulle on jäänud mulje, et enamus lihtsate lahenduste pakkujatest ei adu, kui keeruline on elektrisüsteem.

Ning vahepeal lisandunud küsimusele ka vastuseks sedapalju, et kauba piiratud pakkumise tingimustes töötab börs kaubapakkuja huvides. Ehk arvutatud suurusjärk on õige ning seda lisaraha said KÕIK börsiosalised. Ka EE jaamad. Siit tekib õigustatud küsimus, et kuidas kodanik kui Riigile kuuluva ettevõtte omanik oma osa sellest neljast tuhandest eurost per kilovatt kätte saab?