22-02-2023, 22:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-02-2023, 13:43 PM ja muutjaks oli Lauri_L.)
Intro
Läbi aastate on olnud mitmetes tehnikafoorumites teemasid garaažide ehitamise kohta. Läbiv sisu on olnud erinev - kes küsib nõu materjalide teemal, kes ehitamise teemal ning kes disaini ja funktsionaalsuse teemal. On ka neid, kes on pisut üritanud ehitamist kajastada. Kahjuks pole aga kohanud teemat, kus garaaži ehitamist oleks asjalikult ja detailselt kajastatud alates esimese kivi panekust kuni hetkeni, kui võib tõdeda, et töö on (peaaegu) valmis.
Üritan ennast samuti kuhugi siia ära mahutada ning jagada seda, mida ühe (hobi)garaaži ehitamine endaga kaasa toob ja võib tuua. Ehk on kellelgi midagi kõrva taha panna, kindlasti on minul siinsetest kommentaaridest midagi õppida ning ehk jääb märk maha tulevastele huvilistele oma unistuste elluviimisel.
Garaaži ehitusega olen juba alustanud, seega on osa teemasid kirjas mineviku formaadis ehk tagant järele. Kogu teema alusutseks ütlen kohe ära, et foorumi "tarkadeklubil" tuleb vigade ja apsude kommenteerimist palju (ja see on igati teretulnud), sest enne labida maasse löömist ei olnud ma elu sees midagi ise projekteerinud ega valmis ehitanud. Isegi mitte välikäimlat, lastele onni ega mängumaja, isegi koerale kuuti mitte. Esimesed teadmised ehitamisest tulid erinevaid foorumeid kammides, YouTube'ist liikuvaid pilte vaadates, mõnda raamatut sirvides ning kõrva taha pannes seda, mida targemad kuskil rääkinud on.
...kui kõik ausalt ära rääkida
Ajal, mil nutiseadmeid veel ei olnud ning kui arvuti ja mobiiltelefon (mõningal juhul ka tavatelefon) meite riigis veel tavakodaniku käeulatusest väljas olid, unistas iga teine koolipoiss oma mootorrattast, (hobi)autost, garaažist. Mina olin kindlasti üks nendest. Jah, ja käisin sõpradega Viru ees autode spidomeetrite numbreid takseerimas
. Oli aeg, kui esimesed lääne päritolu autod hakkasid vaikselt Eestisse jõudma, inimestel tekkis raha ja tekkis võimalusi endale midagi külmast kolhoositöökojast enamat ehitada ja seda täiesti oma koju. Täpselt see aeg, kui mina olin poisike ja vesise suuga kõike seda imet pealt vaatasin.
Minu esimene pilt ja visioon omaenda tulevasest hobigaraažist tekkis alles aastal 2007. Pronksiööle eelneval päeval käisime kalli kaasaga Tartus ja ostsime sealselt Raadi autoturult ära kena punase e36 kere ja suure diiselmootoriga BMW. Auto oli just Šveitsist tulnud, treileril turule veetud ja seetõttu läks aega enne, kui selle kohalikku registrikeskusesse saime toimetatud. Kui paberid korras ja number ka peal hakkas väljas juba hämarduma. Uudistes hõikas maha, et Tallinnas on läinud mäsuks ning otsustasime ööseks Tartusse hotelli jääda. Järgmisel päeval jõudsime kenasti tagasi Tallinnasse. Tallinnas olles läks auto esimese asjana tuttava autoelektriku töökotta, kus pandi peale signalisatsioon. Tol ajal veel igati vajalik ja popp vidin, sest saksa autod olid pikanäpumeeste seas pikalt populaarsed olnud. Ja siinkohal tekkiski murdepunkt hobigaraaži osas. Sõbral oli just töökoda valmis saanud. See polnud suur, ehk 45-55m2 ning rajatud eramajja. Ruumi oli kahele autole ning ühele 2.posti tõstukile. Mis aga tol ajal mulle kui vasaraga pähe andis oli see, et uues ja ilusas garaažis oli põrandaküte. Põrandaküte!!!. Soe garaaž koos sooja põrandaga!!! Võttis ikka mõtlema ja koheselt jooksid silme eest läbi kaadrid, kui oli saadud autosid tundide kaupa miinuskraadidega külmades garaažides putitatud ise selili-külili külmal betoonil olles. Kui aus olla, siis võttis too hetk päris sõnatuks, kuid samal hetkel talletus kinnisidee, et nui neljaks peab minu tulevane garaaž saama soojad seinad ning põrandakütte. Täna on selline lahendus üsnagi tavaline, kuid 15 aastat tagasi mitte ehk nii väga.
Nüüd jõuame juba tänasesse aega. Ehk läks tublisti üle kümne aasta enne, kui elu mängis kätte võimaluse hakata ise endale garaaži ehitama. Pilt põrandaküttest aga püsis selgena kogu selle aja. Võimalus garaaži ehitada ei tähenda kindlasti mitte seda, et võitsin loteriiga ja panen kohe lossi püsti. Hoopis vastupidi. Rahalised vahendid on vägagi piiratud ning plaaniks sai võetud ise või heade sõprade abiga ära teha kõik mis ise võimalik. Nii saab säästa kopika töödeks, millega ise kohe mitte kuidagi hakkama ei saa. Suurimaks probleemiks eelarve kõrval olid muidugi kogemused - täpsemalt nende puudumine. Millest puudust ei olnud oli muidugi julge pealehakkamine. Lisaks lubasin endale, et üritan kõik tööd teha nii korralikult kui vähegi võimalik. Elu oli selleks ajaks õpetanud, et tuleb teha ühe korra ja korralikult. Ühesõnaga sai alustatud hobigaraaži projekteerimisega.
Sissejuhatuse lõpuks ja teema alustuseks panen siia ka foto, kuhu tulevane garaaž tulema peaks. Taamal äiapapalt laenatud ja 500€ maksnud Jumz, millega plaanis "auku" kaevama hakata.
Läbi aastate on olnud mitmetes tehnikafoorumites teemasid garaažide ehitamise kohta. Läbiv sisu on olnud erinev - kes küsib nõu materjalide teemal, kes ehitamise teemal ning kes disaini ja funktsionaalsuse teemal. On ka neid, kes on pisut üritanud ehitamist kajastada. Kahjuks pole aga kohanud teemat, kus garaaži ehitamist oleks asjalikult ja detailselt kajastatud alates esimese kivi panekust kuni hetkeni, kui võib tõdeda, et töö on (peaaegu) valmis.
Üritan ennast samuti kuhugi siia ära mahutada ning jagada seda, mida ühe (hobi)garaaži ehitamine endaga kaasa toob ja võib tuua. Ehk on kellelgi midagi kõrva taha panna, kindlasti on minul siinsetest kommentaaridest midagi õppida ning ehk jääb märk maha tulevastele huvilistele oma unistuste elluviimisel.
Garaaži ehitusega olen juba alustanud, seega on osa teemasid kirjas mineviku formaadis ehk tagant järele. Kogu teema alusutseks ütlen kohe ära, et foorumi "tarkadeklubil" tuleb vigade ja apsude kommenteerimist palju (ja see on igati teretulnud), sest enne labida maasse löömist ei olnud ma elu sees midagi ise projekteerinud ega valmis ehitanud. Isegi mitte välikäimlat, lastele onni ega mängumaja, isegi koerale kuuti mitte. Esimesed teadmised ehitamisest tulid erinevaid foorumeid kammides, YouTube'ist liikuvaid pilte vaadates, mõnda raamatut sirvides ning kõrva taha pannes seda, mida targemad kuskil rääkinud on.
...kui kõik ausalt ära rääkida
Ajal, mil nutiseadmeid veel ei olnud ning kui arvuti ja mobiiltelefon (mõningal juhul ka tavatelefon) meite riigis veel tavakodaniku käeulatusest väljas olid, unistas iga teine koolipoiss oma mootorrattast, (hobi)autost, garaažist. Mina olin kindlasti üks nendest. Jah, ja käisin sõpradega Viru ees autode spidomeetrite numbreid takseerimas
. Oli aeg, kui esimesed lääne päritolu autod hakkasid vaikselt Eestisse jõudma, inimestel tekkis raha ja tekkis võimalusi endale midagi külmast kolhoositöökojast enamat ehitada ja seda täiesti oma koju. Täpselt see aeg, kui mina olin poisike ja vesise suuga kõike seda imet pealt vaatasin. Minu esimene pilt ja visioon omaenda tulevasest hobigaraažist tekkis alles aastal 2007. Pronksiööle eelneval päeval käisime kalli kaasaga Tartus ja ostsime sealselt Raadi autoturult ära kena punase e36 kere ja suure diiselmootoriga BMW. Auto oli just Šveitsist tulnud, treileril turule veetud ja seetõttu läks aega enne, kui selle kohalikku registrikeskusesse saime toimetatud. Kui paberid korras ja number ka peal hakkas väljas juba hämarduma. Uudistes hõikas maha, et Tallinnas on läinud mäsuks ning otsustasime ööseks Tartusse hotelli jääda. Järgmisel päeval jõudsime kenasti tagasi Tallinnasse. Tallinnas olles läks auto esimese asjana tuttava autoelektriku töökotta, kus pandi peale signalisatsioon. Tol ajal veel igati vajalik ja popp vidin, sest saksa autod olid pikanäpumeeste seas pikalt populaarsed olnud. Ja siinkohal tekkiski murdepunkt hobigaraaži osas. Sõbral oli just töökoda valmis saanud. See polnud suur, ehk 45-55m2 ning rajatud eramajja. Ruumi oli kahele autole ning ühele 2.posti tõstukile. Mis aga tol ajal mulle kui vasaraga pähe andis oli see, et uues ja ilusas garaažis oli põrandaküte. Põrandaküte!!!. Soe garaaž koos sooja põrandaga!!! Võttis ikka mõtlema ja koheselt jooksid silme eest läbi kaadrid, kui oli saadud autosid tundide kaupa miinuskraadidega külmades garaažides putitatud ise selili-külili külmal betoonil olles. Kui aus olla, siis võttis too hetk päris sõnatuks, kuid samal hetkel talletus kinnisidee, et nui neljaks peab minu tulevane garaaž saama soojad seinad ning põrandakütte. Täna on selline lahendus üsnagi tavaline, kuid 15 aastat tagasi mitte ehk nii väga.
Nüüd jõuame juba tänasesse aega. Ehk läks tublisti üle kümne aasta enne, kui elu mängis kätte võimaluse hakata ise endale garaaži ehitama. Pilt põrandaküttest aga püsis selgena kogu selle aja. Võimalus garaaži ehitada ei tähenda kindlasti mitte seda, et võitsin loteriiga ja panen kohe lossi püsti. Hoopis vastupidi. Rahalised vahendid on vägagi piiratud ning plaaniks sai võetud ise või heade sõprade abiga ära teha kõik mis ise võimalik. Nii saab säästa kopika töödeks, millega ise kohe mitte kuidagi hakkama ei saa. Suurimaks probleemiks eelarve kõrval olid muidugi kogemused - täpsemalt nende puudumine. Millest puudust ei olnud oli muidugi julge pealehakkamine. Lisaks lubasin endale, et üritan kõik tööd teha nii korralikult kui vähegi võimalik. Elu oli selleks ajaks õpetanud, et tuleb teha ühe korra ja korralikult. Ühesõnaga sai alustatud hobigaraaži projekteerimisega.
Sissejuhatuse lõpuks ja teema alustuseks panen siia ka foto, kuhu tulevane garaaž tulema peaks. Taamal äiapapalt laenatud ja 500€ maksnud Jumz, millega plaanis "auku" kaevama hakata.