[mossepower]

Pärnu linna ühe teise tehnikaringi lähiajaloole tuginedes soovitaks poistel ja nende tegevustel kindlasti alati silm peal ja kord majas hoida ning mitte üleliia usaldav olla, samuti mitte era- ja tööelu (sh. era- ja töötehnikat) liiga palju kokku segada. Siinkohal halva näitena ca. 20 aastat tagasi oli Pärnu noorte tehnikamajas (Rääma tn.) Hr. Askold Vaino juhitud motoring, kus üheltmaalt asjade pihtapanek noorukite poolt oli vaat, et teada-tuntud avalik saladus ja rahateenimise viis kuna Hr. Vaino oli väga leebe ja usaldav. Nt. varastati sahtlitest ja riiulitelt kolvitoorikuid jms. kraami nii, et võeti tagumisi asju ja pandi õigel ajal koolikotti, nii et esmapilgul oli riiulil kõik korras. Eks seda soodustas ka Hr. Vaino kogutud meeletu ja hoomamatu kogus tehnikakraami, mille puhul vaadati, et ta niikuinii ei pane tähele kui natuke puudu jääb. Siinkohal tasub tähele panna, et koolipoistel olid pärast kooli ikka koolikotid kaasas, mis olid ideaalsed väärt kraami väljasmugeldamiseks. Otseloomulikult sai ka Hr. Vaino ühelt maalt aru, et kes varastavad ja lõi need poisid kurja sõja ja ähvardustega minema. Otseloomulikult ei jäänud ka vargapoisid sellise ülbe suhtumise puhul kaotajaks ja võlglaseks ning lõpuks varastati ka omamoodi eelnevaga võrreldes suurelt kättemaksuks Hr. Vaino isiklik Iž-49 ära, mida ta kõigile motoringi poistele ja külalistele tutvustanud oli. Kuna alaealised on seaduse silmis ka sisuliselt puutumatud, siis tagantjärele sisuliselt ise olid loll, et teist inimest usaldad.

Kuna see on mul ka ainukene isklik kõrvaltvaataja kogemus ühe (moto)tehnikaringiga, siis on täitsa võimalik, et tegu on üldise paratamatusega noorte huvihariduses, et teatud % asju ja tehnikat lähebki kõrvale ja see on asjade normaalne kulg. Samas see Iži vargus oli kindlasti halvas mõttes igatepidi üle võlli tegu. Siiski tooks välja, et kuna vargaid oli maksimaalselt 10% korraga kõigust poistest, siis lisaks hr. Vainole kannatasid ka suur enamus korralikest tehnikahuvilistest poistest üldiste tagajärgede käes.

Tagantjärele oli ja on vanameistrist ikkagi jube kahju ja ainuke lootus siinkohal oleks, et ehk keegi sellest liigsest usaldamisest midagi kasulikku õpiks. Tagasi vaadates oleks kindlasti olnud vajalik täpsem kontroll poiste tegevuse ja töövahendite üle. Nt. tööriistade markeerimine ja aeg-ajalt kogu olemasolevale tehnikakupatusele, sh. varuosadele inventuuri tegemine, et asjade sohu jooksmise korral võimalikult varakult jaole saaks.

Nüüd just leidsin googeldades, et see omamoodi kurja juureks olnud organiseerimatus ja õpilastele liigse vaba voli andmine sai samas motoringis ka 7-8 aastat hiljem (vist?) üheks selle kirstunaelaks. "“Tulevad, millal tahavad, lähevad, millal tahavad, ei mingit töökorraldust, tunni ülesehitust, õppekavast kinnipidamist,” nimetab Ross põhjusi, miks selline korralagedus ei saa edasi kesta. " (Link)