23-12-2014, 00:24 AM
Küüniline offtopic.
Minu isiklik kogemus ütleb seda, et kui anda muretsejatele võimalus mõni selline masin või muu seadeldis "päästa", siis algab üks jabur tango, mille lõpppunktiks on hetk, kus suure suuga päästja kaob kui kevadine lumi +20 juures.
Alguses hüpeldakse, käsi püsti, nagu esimese klassi koolipoiss: tahan,tahan, tahan! Aga niipea, kui asi hakkab tõsiseks minema ehk on aeg minna sõnadelt tegudele, siis pole enam meest, kes oma lubadusi realiseeriks.
Küll on siis asi liiga kaugel, siis liiga kallis, siis pole metalli ja siis sureb sõber ära ja tegelikult üldse pole väärtuslik asi. Hea, kui veel tagasi helistada lubatakse. Ja siis pole enam ei kippu ega kõppu.
Ainsaks erandiks on juhud, kus "päästja" näeb suurt rahalist võitu silmapiiril terendamas. Et kus kauplemise objektiks olev ese satub praktiliselt niisama kätte. Olgu siis omaniku rumaluse või mõnel muul põhjusel. Näiteks on õnnestunud kusagilt "omandada soodsalt" hunnik vanametalli, mille baasil siis vahetust tehakse. Märksõnad on siin "üks mammi andis", "metsas vedeles", "kusagil oli", "sõber tõi" jne. 99 protsendil juhtudest tehakse siis oma võit kõigist kaunitest sõnalistest ja ideelistest eesmärkidest hoolimata koheselt rahaks.
On muidugi tänuväärseid erandeid, vanakooli suhtumisega mehi, kes teavad lubaduse hinda ja kes ei loo endale liigseid illusioone. Mehed kes ei ela selle nimel, et elada probleemis, vaid kes eelistavad lahenduste leidmist. Lubavad midagi: täidavad lubaduse. Leiavad probleemi? Lahendavad selle eriliste emotsioonideta ja elavad õnnelikult edasi. Meie foorumist leiab neid õnneks veel, isegi selles teemas sõnaseadjate seast.
Mis puutub sellel fotol olevasse traktorisse, siis ma tõenäoliselt mõistan selle sinna jätnud isiku või asutuse motiive. Proovige reaalselt midagi sarnast müüa. Kohe on kohal kümme kaarnat, kes üksteise võidu üritavad selgeks teha, et nemad päästavad Su hinge, kui nad sellise risu hoovilt minema lohistavad ja lisaks higihaisule tänutäheks sinna mõned koinitud konid jätavad. Küsid oma traktori eest raha? No ikka täitsa ülbeks läinud. Just eelmisel nädalal kingiti kümme samasugust niisama. Ja siis aja neid kaikaga minema...
Vanametall ei küsi liigseid küsimusi, ei vingu selle üle, et 10, 20 või 50 aastat vana masin pole nagu uus. Raha maksavad ka kohe kätte ega hädalda, et liiga kallis või raha vähe või Ansip on m..n ja Laar hävitas põllumajanduse. Reeglid on hästi paigas ja üldjuhul ei üritata mingit megaskeemi punuda ("No selle Faberge muna eest ma küll üle 20 euro maksa, see on ju nii ülimasslevinud asi.").
Ja lõpuks: mees, kellel on mingit masinat reaalselt vaja, leiab vajaduse selle hankimiseks, seda riigikorrast ja kuu faasist sõltumata. Kel aga vaja pole, lõksutab foorumis lõugu. Riigikorrast ja kuu faasist hoolimata.
Asp,
lõualõksuti
Minu isiklik kogemus ütleb seda, et kui anda muretsejatele võimalus mõni selline masin või muu seadeldis "päästa", siis algab üks jabur tango, mille lõpppunktiks on hetk, kus suure suuga päästja kaob kui kevadine lumi +20 juures.
Alguses hüpeldakse, käsi püsti, nagu esimese klassi koolipoiss: tahan,tahan, tahan! Aga niipea, kui asi hakkab tõsiseks minema ehk on aeg minna sõnadelt tegudele, siis pole enam meest, kes oma lubadusi realiseeriks.
Küll on siis asi liiga kaugel, siis liiga kallis, siis pole metalli ja siis sureb sõber ära ja tegelikult üldse pole väärtuslik asi. Hea, kui veel tagasi helistada lubatakse. Ja siis pole enam ei kippu ega kõppu.
Ainsaks erandiks on juhud, kus "päästja" näeb suurt rahalist võitu silmapiiril terendamas. Et kus kauplemise objektiks olev ese satub praktiliselt niisama kätte. Olgu siis omaniku rumaluse või mõnel muul põhjusel. Näiteks on õnnestunud kusagilt "omandada soodsalt" hunnik vanametalli, mille baasil siis vahetust tehakse. Märksõnad on siin "üks mammi andis", "metsas vedeles", "kusagil oli", "sõber tõi" jne. 99 protsendil juhtudest tehakse siis oma võit kõigist kaunitest sõnalistest ja ideelistest eesmärkidest hoolimata koheselt rahaks.
On muidugi tänuväärseid erandeid, vanakooli suhtumisega mehi, kes teavad lubaduse hinda ja kes ei loo endale liigseid illusioone. Mehed kes ei ela selle nimel, et elada probleemis, vaid kes eelistavad lahenduste leidmist. Lubavad midagi: täidavad lubaduse. Leiavad probleemi? Lahendavad selle eriliste emotsioonideta ja elavad õnnelikult edasi. Meie foorumist leiab neid õnneks veel, isegi selles teemas sõnaseadjate seast.
Mis puutub sellel fotol olevasse traktorisse, siis ma tõenäoliselt mõistan selle sinna jätnud isiku või asutuse motiive. Proovige reaalselt midagi sarnast müüa. Kohe on kohal kümme kaarnat, kes üksteise võidu üritavad selgeks teha, et nemad päästavad Su hinge, kui nad sellise risu hoovilt minema lohistavad ja lisaks higihaisule tänutäheks sinna mõned koinitud konid jätavad. Küsid oma traktori eest raha? No ikka täitsa ülbeks läinud. Just eelmisel nädalal kingiti kümme samasugust niisama. Ja siis aja neid kaikaga minema...
Vanametall ei küsi liigseid küsimusi, ei vingu selle üle, et 10, 20 või 50 aastat vana masin pole nagu uus. Raha maksavad ka kohe kätte ega hädalda, et liiga kallis või raha vähe või Ansip on m..n ja Laar hävitas põllumajanduse. Reeglid on hästi paigas ja üldjuhul ei üritata mingit megaskeemi punuda ("No selle Faberge muna eest ma küll üle 20 euro maksa, see on ju nii ülimasslevinud asi.").
Ja lõpuks: mees, kellel on mingit masinat reaalselt vaja, leiab vajaduse selle hankimiseks, seda riigikorrast ja kuu faasist sõltumata. Kel aga vaja pole, lõksutab foorumis lõugu. Riigikorrast ja kuu faasist hoolimata.
Asp,
lõualõksuti
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!