[Regardman]

Olen isegi mõistatanud, et millest küll Eesti raudteel selline lammutamispaanika on tekkinud. Äkki kardavad, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja putkad ning käseb kõik korda teha ja ära restaureerida?
See kampaania algas omala ajal koos üleüldise rongiliikluse vastaste aktsioonidega, mida vedasid eest vähjatiit, kukekalev ja juut juhcnevits tollase peadirektorina. Sel ajal hävitati Lagedi, Raasiku, Toila (ja mõned veel) jaamahooned, suleti Haapsalu reisiliiklus jne. Mõned aastad oli asi nagu rahulikum, aga viimastel aastatel on taas puhkenud vanade raudteeehitiste hävitamispaanika. Tallinn-Tartu liinil on hulgim selliseid raudteevahimajakesi hävitatud, kusjuures enamik neist olid raudteest ikka ligi 10meetrit eemal ega saanud kuidagiviisi ohutust mõjutada. Oligi lihtsalt nii, et kui üks kord mööda sõitsin, pumpas tädike kaevu peal veel vett, koer haukus kuudi ees ja pesu kuivas nööril, siis kahe nädala pärast olid masinad ja sodihunnikud ning veel kahe nädala pärast vaid tasandatud maa.

Alguse sai see esimene lammutuslaine Viluverest, need mõned olid veel Kliima ja Vaeküla jaamahooned. Uue sajandi algul toimus lammutuse II järk, kus hävisid Aruküla, Kiviõli, Palupera ja Pedja jaamahooned. Hiljem pole ühtki jaamahoonet enam lammutatud.