[valdo]

Seal kus praegult on Stockmani kaubamaja,seal oli aga hoopis paberivabrik.Säilinud on sellest ainult jupike telliskorstent ja mõned malmist lage toetanud sambad mida nüüd kasutatakse laternate tarvis.

Üks kivihoone on ka ikka õnneks alles koos kauni kivist väravaehitisega. Ülejäänud kompleksist on küll tõeliselt kahju, oli seal ju veel 1980te aastate lõpul säilinud 19. sajandi keskpaiga autentseid puidust tööstushoonete talalagesidki, rääkimata sisseseadest. (Vabrik ehitati varasema väikese veski asemele 1850tel).

Kalevi Spordihalli juures,enne keskhaigla morgi juurde viivat sissesõiduteed aga asus veel 97 aastal üsna tänava ääres üks kahekordne hall maja.Minu teada viimane säilinud,tõsi ümberehitatud kujul,vesiveski kunagisel Härjapea jõel.

Mainitud lammutatud hoone oli ehitatud 1880tel aastatel ja ei ole veskiveski küll kunagi olnud. Jõgi voolas siiski veidi kagu poolt ja Kalevi spordihalli park oli veskitiigiks. Veskihoonest (väidetakse, et müürid osalt keskajast, muidu 18.-19. sajand) on ümber ehitatud praeguseni säilinud viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone, mille fassaadiosas on muuhulgas arvutite (kontoritehnika) lammutuskoda. Ka reljeef (selle madalam koht) reedab jõe asukoha Juhkentali tänava (Joachimstrasse) suhtes.

Muide, kui sellest kohast rääkida, siis 1970tel aastatel oli alles ka kunagine jõeäärne puithoonestus - hulk arhailisi puitmaju, osalt väga armetus seisundis. Teispool (st ida pool) kunagist jõesängi kulges Imanta tänav, mis enne praegust Keskturgu ehk Keldrimäe kandis suundus teravi nurgi Juhkentalisse. Praegu on Imanta tänava põhja pool Paberi tänavat asunud lõik nimetatud ümber Lauteri tänavaks ja see ei ulatu enam oma pikkuses üle Paberi. Kaasani kiriku kandis olid kunagisel jõeäärsel alal kahekorruselised puumajad alles veel 1985 - praegu on seal lohu järgi aimatava jõesängi asukohaga park.

Lähme edasi Viru juurde.Selle asemel oli suur väljak...

Ajalooline Viru väljak (enne Esimest ilmasõda Vene turg) asuski osalt Pritsimaja ja Viru vahel, osalt Viru kohal. Ajaloolise väljaku kahe külje hoonestus on säilinud Pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja (praegune TPÜ õppehoone) näol, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Kuni 1990te aastate lõpuni alles olnud Viru väljak rajati 1950te aastate alguse generaalplaani kohaselt (tollal nimetati nii üldplaneeringut) ning sellest pidi saama Tallinna peaväljak. 1950-60tel aastatel nimetatigi seda üksvahe Keskväljakuks. Väljaku idaküljele (1975 ehitatud Teenindusmaja kohale, aastake-paar tagasi ümber ehitatud Tallinki hotelliks) pidi tulema uus linnavalitsuse hoone, kuid see jäeti ehitamata.

Väljak ise sai Viru ja Teenindusmaja vahel lõplikus suuruses valmis alles 1980. aasta olümpiaks, kui lammutati seda Narva maanteest eraldanud kolme- või neljakorruseline kivimaja, mis algselt oli ehitatud koolihooneks, kuid lõpus asus seal Punane Rist. Tollal sai teispool Narva maanteed ajaloolise (1930tesse aastatesse tagasi ulatuva) bensiinijaama kohal valmis ka Postimaja, millega 1960. aastal valminud Kaubamajast avanes otsevaade Postimajale. Ja püsis see väljak napi 20 aastat, andes ruumi Viru keskusele