[Raudpats]

Endine remonditehase spetsialist ütles enesekindlalt, et raami ei tohi kuumalt neetida. Asi selles, et jahtudes tõmbab neet kokku igas mõõtmes, sh diameetris. Selle tõttu hakkab lihtsamalt loksuma. Raami peab külmalt neetima.

No mina olen ise kõrval seisnud, kui tehases raamitalasid kuumalt neediti. Neetimise käigus tekitatakse sinna pinguga ist ja kui ka tõmbab neet jahtudes natuke diameetris kokku, siis see on nii vähe, et ei oma tähtsust.

[Walter]

Neet mis töötab lõikele paigaldatakse külmalt e. tema läbimõõt oma paigaldusavas peab olema täpne. Tõmbele töötav neet paigaldatakse kuumalt. See on teooria. Kuna puhtalt lõikele või tõmbele töötavaid neete on harva (enamjaolt ikka kombineeritud pingeolukord) siis kui sa ei taha auto raami tugevusarvutusi hakata tegema või pingeolukordi mingis moodsas arvutis fem-paketiga modelleerima hakata oleks lihtsam uurida kuidas tehastes see asi käis. Ei peagi olema 40.ndate gaz-i teema, kindlasti on sama tehnoloogiat kasutatud ka hiljem ja vahest ka Eesti remonditehastes (Tartu, Koeru, Kuusalu?).
Võib olla rumal ettepanek aga kas raami osandades ning neediauke uurides pole võimalik aru saada mis tüüpi need on? Saan aru et rooste ja aeg on teinud oma töö aga siiski?

[Talupoeg taluja]

Külmalt needitakse vast pea ainult kümne-millimeetrise läbimõõduga neete. Peab ütlema,et juba 6 mm. neetimisega on raskusi külmalt. Eriti siis,kui needid on ahjus põletamatta.
Neetimise ajal ju neet võtab täpselt aukude järgi kuju ja lõpuks neetimisrauaga löömisel tekib ka sinna kumer pea,justnagu needil endal. Töö käigus jahtub neet ka maha,oleneb ju kõik töömehe(meeste) kiirusest,kuid ma suurt ei usu,et sinna mingi lõtk jääb maha jahtudes. Neetimise lõpuks on ju kõik nii kokku pekstud.... samuti soojeneb ka ju see raami osa,kuhu neet sisse pistetakse,see oleneb ka palju sellest,mismoodi tehakse asja. Ja korralikult tehtud neetimine peab igal juhul.
Aastaid kasutuses olnud veoautodel hakkasid ka needid loksuma.... ja remondi käigus asendati needid täpsete,spetsiaalselt augu järgi treitud poltidega. Loksunud neediaugud puuriti üle. Sest kes hakkas tervet autot laiali lammutama,lihtsam oli panna poltidega.

[Raudpats]

Külmalt needitakse vast pea ainult kümne millimeetrise läbimõõduga neete. Peab ütlema,et juba 6 mm. neetimisega on raskusi külmalt. Eriti siis,kui needid on ahjus põletamatta.
Neetimise ajal ju neet võtab täpselt aukude järgi kuju ja lõpuks neetimisrauaga löömisel tekib ka sinna kumer pea,justnagu needil endal. Töö käigus jahtub neet ka maha,oleneb ju kõik töömehe(meeste) kiirusest,kuid ma suurt ei usu,et sinna mingi lõtk jääb maha jahtudes. Neetimise lõpuks on ju kõik nii kokku pekstud.... samuti soojeneb ka ju see raami osa,kuhu neet sisse pistetakse,see oleneb ka palju sellest,mismoodi tehakse asja. Ja korralikult tehtud neetimine peab igal juhul.
Aastaid kasutuses olnud veoautodel hakkasid ka needid loksuma.... ja remondi käigus asendati needid täpsete,spetsiaalselt augu järgi treitud poltidega. Loksunud neediaugud puuriti üle. Sest kes hakkas tervet autot laiali lammutama,lihtsam oli panna poltidega.

need poldid tegi treial koonusega ja väljapoole jäi ümmargune needipea. Lindipoldist sai neid treitud, tiheda keermega. Sissepoole läks seib ja siis pikem mutter. Koonus hoidis nii hästi kinni, et pingutamise käigus ei hakanud polt augus ringi käima. Tehti ka kuuskant peaga, aga siis võis ülevaatusel kobinaid olla, et polditud raam, pidi ju olema needitud.

[Formika]

need poldid tegi treial koonusega ja väljapoole jäi ümmargune needipea. Lindipoldist sai neid treitud, tiheda keermega. Sissepoole läks seib ja siis pikem mutter. Koonus hoidis nii hästi kinni, et pingutamise käigus ei hakanud polt augus ringi käima. Tehti ka kuuskant peaga, aga siis võis ülevaatusel kobinaid olla, et polditud raam, pidi ju olema needitud.

 Olen ise seda tööd teinud. Vedrude kronsteinid ja vist veel midagi hakkasid Gaz 52 raami sees loksuma. Kõik augud tuli ühe kaupa üle puurida ja siis treial treis poldid jne. Aga ma ei tahtnud sellest kirjutada. Tookord tambiti autodele sellised ülekoormad peale, et kuskilt pidigi järgi andma. 2,5 t kandevõimega pillile löödi pidevalt vähemalt 4 t selga, et rohkem t/km saaks ja tänu sellele rohkem bentsu maha kanda, mis oli juhtidel ekstra teenistus. Kuna Taavi oma MM-ga tõenäoliselt midagi vedama ei hakka, siis pole ka mõtet vaielda, kas nii või naa. Fakt on see, et kuumalt neetida on kergem ja tulemus ilusam.

[AsTroSS]

Kuidas arvutatakse needi kuumutamisest tulenevad diameetri muutused, et auku mahuks

Lisaks tahaks teada kuidas arutatakse needi pikkus,et oleks piisavalt materjali pea tekitamiseks?

Kas proovimisega?

[Walter]

Kuidas arvutatakse needi kuumutamisest tulenevad diameetri muutused, et auku mahuks

Lisaks tahaks teada kuidas arutatakse needi pikkus,et oleks piisavalt materjali pea tekitamiseks?

Kas proovimisega?

Piibel Lepiksoni "Masinaehituse käsiraamat" aitab!

[Taaviw126]

Tänud kõigile kaasa mõtlemast!
Ümarpea needi pikkus valitakse valemiga: (needitavate materjalide kogupaksus) + (1,5 x needi diameeter). Needi lühemaks lõikamisel oleks hea kui teda kogemata ära ei karasta. Ümarpea diameeter peaks jääma 1,75 x needi läbimõõt. Pea kõrgus peaks jääma 0,75 x needi läbimõõt.
Ei suutnud kuskilt välja lugeda kuidas Gaz AA/MM raame neediti aga mitteusaldusväärsest kohast lugesin et Ford Model A raam neediti kuumalt ja kere neediti külmalt. Mõned aastad hiljem rõhutas näiteks GM et nemad needivad külmalt selleks et vältida needi kokku tõmbumist.
Mina kardan et külmalt neetimisega ma hakkama ei saa niiet peab ikkagi kuumalt neetima.

[AsTroSS]

Kuidas arvutatakse needi kuumutamisest tulenevad diameetri muutused, et auku mahuks

Lisaks tahaks teada kuidas arutatakse needi pikkus,et oleks piisavalt materjali pea tekitamiseks?

Kas proovimisega?

Piibel Lepiksoni "Masinaehituse käsiraamat" aitab!

Tore on teada.

Samas näiteks iga treimise alasele küsimusele vastata: raamat treimis ja freesimistööd algajatele , ei tee seda fooumit paremaks

Tagasi neetimise juurde. Youtubes lasti hõõritsaga augud läbi enne kui kuum neet asemele läks.

[Talupoeg taluja]

Võin lisada,et egas seda neeti ei pea ju liiga üle kuumutama,juba siis kui siniseks läheb on neetimine hulga kergem. Kuigi jah,kas sellel on lõpptulemusena palju vahet. Põhiline on ikka see,et kuidas suudad neetimisel kõik asjad paika saada,et üldse saaksid korralikult neetida. Raami neetimine pole niidumasina vikati terade neetimine, kus asi lihtne.

T.

[jurka]

    Need on MM-AA raamineedid.Nende järgi pole küll tulemus perfektne olnud.

[Taaviw126]

Jah, mulle avanes umbes sama pilt kui enda omasid välja puurisin. Oma raamatutest leidsin väga napisõnalise raami kokkupanemis juhise...

[pen.skar]

Haarasin kunagi tasuta raamatutest Heino Arumäe "Kinnisliited". Neetimisosas käseb üle 10 mm neetidega kuumalt toimetada. Ava olgu +0,1 mm jämmum. Ja terasneet helepunase kuni valge hõõgumiseni(1000 - 1400 kraadi). Needivarva läbimõõt on võrdne ühendatavate detailide paksusega. Ei soovita haamriga neetimisel kasutada üle 3 x d ja pressi all neetimisel üle 4 x d pikkusega neeti- võib augus sinka-vinka minna ja mitte kogu auku täita. Juhised neetide pikkuse, lõpp-pea mõõtmete ja neediavade valikuks võib leida Gost-dest 14208-75 ja 11284-75". Mitme needirea puhul käseb esimesse poole hõredamalt panna.
Jurka näites kuidas nad vaesekesed enne 1975 aasta Gosti umbropsu neetisid.

[twist]

https://youtu.be/JrrO_luMvcA?t=20m5s
Kuidas Empire State Building kuumade neetidega kokku pandi. Ja pole siiani kokku kukkunud. Pidas isegi lennukiga kokkupõrke vastu.

[Marko]

Kuidas Empire State Building kuumade neetidega

Visuaalse hinnangu järgi on enne neetimist väljaulatuv osa vähemalt 2x pikem kui vaja. 
Neetimist olen kasutanud igapäevaselt üle kümne aasta, 6mm külmalt. Murevaba, kõik peavad.

[Taaviw126]

Õhtust!

Härra Jurak saatis hea raamatu. Tänud selle eest. Raamatus oli MMi puukabiini natuke käsitletud. Minu masina kabiin on küll natuke teistsugune aga sellegi poolest kasulikud pildid kuna palju on ühist. Härra Formikale ütleks et progress on näiline. Tegelikult pole midagi eriti saanud teha. Töödega on ülikiired ajad. Pühade ajal peaks leidma aega. Uue aasta algus on ka rahulikum.
Aga pildid...





Venekeelega on mul raskusi. Kas see tekst mis piltide juures oli midagi tarka ka sisaldab?



Tänud!

[aavu]

BB ukse riputamine
CC Ukse piiraja
DD esiosa kinnitus alusele
FF ukse ülemine xxxxxx ukse aken ja katus
AA esiaken
CC ukse tagumine xxxxxx
HH aknaraami kinnitus ukse karkassile
LL tagaaken
JJ ukselukk
EE ukse alumine serv
NN tagaseina alumine serv
KK ukse fiksaator (Ilmselt kõrgus)

[honkomees]

BB ukse riputamine
CC Ukse piiraja
DD esiosa kinnitus alusele
FF ukse ülemine xxxxxx ukse aken ja katus
AA esiaken
CC ukse tagumine xxxxxx
HH aknaraami kinnitus ukse karkassile
LL tagaaken
JJ ukselukk
EE ukse alumine serv
NN tagaseina alumine serv
KK ukse fiksaator (Ilmselt kõrgus)

see tõlkimata jäänud xxxxx elik притвор on puiduliides, selline osalt süvendatav ja teisest servast üleulatuv, täpset nimetust eesti keeles ei tea. Ja igavene raske on tõlkida, aru saan ja räägin mõlemas keeles pea ühtemoodi, aga vot tõlkida ei oska kumbagi pidi.

[Raudpats]

see tõlkimata jäänud xxxxx elik притвор on puiduliides, selline osalt süvendatav ja teisest servast üleulatuv, täpset nimetust eesti keeles ei tea. Ja igavene raske on tõlkida, aru saan ja räägin mõlemas keeles pea ühtemoodi, aga vot tõlkida ei oska kumbagi pidi.

See võiks siis ukse leng olla vist

[honkomees]

see tõlkimata jäänud xxxxx elik притвор on puiduliides, selline osalt süvendatav ja teisest servast üleulatuv, täpset nimetust eesti keeles ei tea. Ja igavene raske on tõlkida, aru saan ja räägin mõlemas keeles pea ühtemoodi, aga vot tõlkida ei oska kumbagi pidi.

See võiks siis ukse leng olla vist

ei, mitte leng, vaat tänapäeva uks on üks servast sile plaat, mis käib lengi sisse, aga vanasti tehti ukseplaadi serv selline kandilise S tähe kujuline, noh nagu oleks liistud peale löödud ja siis sai suht tihe ilma tihendideta. Samamoodi on sel AA puukabiinil liited mõeldud.