Stalini lemmik

Akude ümberlülitite koha pealt tekkis selline mõte, et kuna ZIS-i raadio töötas lampidel ja seega tarbis voolu omajagu, võis lüliti mõte olla äkki selles, et kui auto kuskil pikemalt seisis ja nt. juht sel ajal raadiot kuulas (eks tahtis ju temagi kuulata, kuidas kohale sõidutatud "isake" kõnet peab või et ega imperialistid viimaks vahepeal sõda alustanud pole), ei tekiks olukorda, kus pärast on akud tühjad ja mootorit ei saa enam käima. Kui üks aku oli välja lülitatud ja teine tühjaks sai, siis, kui raadio juba vaikseks hakkas jääma, oli teada, et nüüd tuleb teise aku pealt mootor käima panna ja siis lasta genekal see tühjakssaanu (või mõlemad) täis laadida. Kuskilt mälusopist tuleb meelde, et nt Pobedal (millel oli ka ZIS-i omaga sarnane lampraadio) oleks pidanud täiesti korras ja täis aku korral saama 8 tundi raadiot kuulata ja seejärel oleks veel pidanud saama mootorit käivitada. Tõsi, kas starterist või vändast, polnud (vist) öeldud. No ja muidugi olid paljud ZIS-id omal ajal varustatud ka raadiosideaparatuuriga.

P.S. Ma vaatan, et ZIS 110-l vändast käivitamise võimalust nagu polegi - ei vändaauku ees ega vändakäbi mootori otsas.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne