Suht kummaline ikka, et nõukogude traktoritööstus ei suutnud (ei tahtnud?) mitmekümne aasta jooksul aretada lihtsat toruraami, mis traktoristi masina ümberminekul kaitseks... Muidugi ei takistaks ka praegu miski selle paigaldamist veel käigusolevatele masinatele. Saksamaal näiteks minu teada oli juba sotsialismi ajal ja on praegugi see lausa nõutav, et Kirovetsiga üldse legaalselt toimetada saaks.
1991.a vene tehnika kataloog teatab, et toodetakse muuhulgas traktorit Kirovets K-701M . Väimus erineb oluliselt meile tuntud K 701 omast. Tehnilised andmed: mootor JAMZ-8423, 8 sil. diisel, 224 kw, ülelaadimine turbo näol, automaatne soojusreziimi reguleerimine (?), kaugkäivitus, koormuse all lülitatav 16 käiguline mehaanilise lülitusega k.kast, vedrustatud, amortisaatoritega esisild, 24 v elektrisüsteem, müra/termo/vibratsioonikindel ja parendatud sisustusega (!) kabiin. Õhkpidurid on 2 kontuurilised. Masina kiirus edasiliikumisel 3,66-30 km/h. Mass 13600 kg. Rehvid 30,5R32.
Väidab, et masina tootlikkus võrreldes senise K 701-ga on 15% parem, seejuures on kütusekulu ühiku kohta 12% väiksem.
Tuleb mul meelde üks kurb lugu. Mis juhtus Nõo vallas, Luke küla lähedal. Aastat ei suuda meenutada aga võis see jääda 90date sisse.
Sündmus juhtus minu enda kodust, mitte väga kaugel. Nimelt tuli Luke poolt K-700 ja keeras ära paremale, teele,mis läks Peedu poole. Kirovetš jõudis sõita mööda esimesest majast vasakut kätt, kui üle mäe tuli kihutades vastu VAZ 21013 ja sõitis sõna otseses mõttes Kirovetšile kõhu alla. Pole vaja palju mõelda, mis juhtub 75-80 km/h kihutava lada ja kusagil 35-40 km/h sõitva suure traktoriga.
Lada sõitis end esiotsa alla korralikult kinni mõlemad masinad jäid seisma teepeale. Ladas olnud juht ja kaassõitja hukkusid, sisuliselt niideti nad poolest kehast maha, katus tõmmati nagu konservikarbi kaas autolt maha. Ise ma seda õnnetust ei näinud aga asja pealt näinud kodanikud rääkisid sellest üsna detailselt. Kirovetši juht ei saanud muud kui rooliga veidi põrutada aga jäi ellu.
Ühes teises aktiivses teemas jooksis probleem küll läbi, aga kuna mul on tegemist t150k-ga, siis võtaks jälle selle käivitusmootori teema üles. Nimelt millele tuleks tähelepanu suunata kui siduri ühendamisel väike mootor pöördeid üles ei taha võtta? Mingi regulaator seal on, aga tükk aega tuleb meelitada, enne kui suurt mootorit ringi hakkab vaikselt vedama.
Postituse viimane pilt on võetud 1985.a. Sots. Põllumajandusest, võimalik, et isegi minu skanneeritud. Seal oli artikkel laiade rehvidega katsetraktorist K-701, mis sel ajal töötas Riisipere sovhoosis. Kas masin oli hinges kuni nõukogude aja lõpuni ja mis sellest edasi sai, pole mulle teada.
Üllarile vastuseks. Ma arvan, et seda käivitusmootori teemat on Belarus´i peatükis piisavalt lahatud. PD-10 ja tema modifikatsioonid on suht sarnased, nii-et pole vahet kas on russi või tümmani käivitusmootor.
Kõige etem oleks teha selle PD-10 kohta eraldi teema. Tavaliselt läheb läbuks stiilis "mul on suurem kui sul", kui tuleb juttu sellest vaesest mootorist ja teema kisub kallutatud olekusse. Siis saaks konstruktiivselt suhelda konkreetsel teemal, risustamatta teise suunitlusega teemat.
(18-02-2013, 12:48 PM)indrek1000 Kirjutas: ....
Kerige 14:20 Mida seal küll võidakse vedada?
Jõudemonstratsioon - milleks ümber laadida, kui piisava hulga lolli jõu olemasolul saab kogu kuhja (või vähemalt suurema osa sellest) sihtkohta toimetada.
Hein või põhk, ei suuda eristada. Pigem hein - põhk kipub rohkem pudenema.
Venemaal, siberis oli juba tsaariajal kombeks heinasaadud teha mahavõetud kaskede peale. Talvel mindi hobusega ja lohistati koju. Kombed on muutunud, nüüd siis kelgu või plaadi peale. Plaate lohistati ka meil 60-ndatel kui kive korjati. Ilmselt lihtne ja odav kuni tulid kallimad riistad nt. kivikoristajad.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Sellist meetoid olen mina ka kodus kunagi teinud. Vedanud heinarõuke mtz 80 ga. Lükasime kaks pika sellist parajat puud rõugust läbi siis köiega kinni ja mtz 80 taha ja kodu tulek põllult. Seda ma mäletan olin siis suht väike ja vanaisa vedas veel. Sain ise ka siis natuke rooli keerata.
Deeremees kirjutas: Nüüd põhiliselt kasutatakse vilkureid, ja leidub ka kolme oranzi tuld. Oranzid tuled põhiliselt mtz traktoritel. Mina olen näind nii.
Tulin vastusega siia teemasse kuna E 281c ga pole mingit pistmist.
Mnjah.Ajad/eeskirjad muutuvad ja mulle meenub poisipõlvest just autorongi tähisena kolmnurk ja just hakkasid tekkima kolm oranzi tuld.
Vastamata küsimus ka:kuhu kadus K-700 Ülenurme põllumajandusmuuseumist?
Meenub et siis kui pildistasin(1992) olid traktori ustel Miina Härma nim.sovhoosi embleemid.99% kindel et tegu sama traktoriga mis praegu Hr.H.Prosti kodumuuseumis(ehk teisisõnu oligi H.Prosti omand)
Enamus Elva EPT "Kirovetse" kandsid autorongi tunnusmärke.Vanematel kolmnurgad uuematel juba kolm eraldi tuld ja treileril ka vilkur lisaks.
Mõned pildid.
Nii et minu tähelepanekute järgi asendati kolmnurk kolme eraldi tulega kuskil 80ndate algul(1981/82) Vilkur tuli veel hiljem.
Mingi aja kehtisid nad mõlemad, ma lasin küll veel 1998 aastal kolmnurgaga ringi, keegi eriti ei kobisenud ka, aga siis hiljem hakati juba nõudma kolme tuld.
Venemaal, siberis oli juba tsaariajal kombeks heinasaadud teha mahavõetud kaskede peale. Talvel mindi hobusega ja lohistati koju. Kombed on muutunud, nüüd siis kelgu või plaadi peale. Plaate lohistati ka meil 60-ndatel kui kive korjati. Ilmselt lihtne ja odav kuni tulid kallimad riistad nt. kivikoristajad.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Venemaal, siberis oli juba tsaariajal kombeks heinasaadud teha mahavõetud kaskede peale. Talvel mindi hobusega ja lohistati koju. Kombed on muutunud, nüüd siis kelgu või plaadi peale. Plaate lohistati ka meil 60-ndatel kui kive korjati. Ilmselt lihtne ja odav kuni tulid kallimad riistad nt. kivikoristajad.
Mäletan,et vanaisa lasi veel 80 ndate alul noored kased maha ja heinakuhja istutas nende peale. Hiljem vedas kuivad heinad hobusega küüni kõrvale. Vanaisa oli ka siberist tulnud mees..... Mina noore poisina vaatasin seda asja nagu imetegu,polnud varem näinud.