Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?
Sai ÜV mehelt küsitud , mis nende vasktorudega on, et vahel hakatakse torisema kui on jätkatud. Vastuskeks sain, et vaadake teras ja vasktorude siseläbimõõtu, seal ongi asja mõte.
Härrased, ma tean, et teile meeldib vaielda, kuid palun lugege minu eelnev postitus ja allolev veelkord mõttega läbi.
1. Lõikurrõngasühenduse puhul ei ole probleemiks mitte rõhk süsteemis, vaid ühenduse tüüp ise. Lõikurrõngasliide on toru suhtes jäik. Lõikurrõngasliite paigaldamisel vigastatakse teadlikult toru pinda, sest liitmiku paigaldus seda nõuab. Tulenevalt jäigast liitest, ei kannata parandatud koht sellises koguses vibratsiooni ning lööke, mis mõjuvad sõiduki piduritorudele. Mis juhtub - juhtub see, et toru puruneb (loe: puruneb suures ulatuses hetkega) kohast, kust see siseneb lõikurrõngasse. See on kõige õrnem koht selle liite puhul. Kes sellest ise aru ei saa, see peab natuke raamatut lugema. Sellepärast on pidurisüsteemides ja mujal sarnaste omadustega süsteemides kasutusel koonuspindadega liitmikud. Tihedus saavutatakse suurema pindalaga koonuspinna pressimisel vastu teist koonust. Toru suhtes ei teki "jäika deformeerunud" kohta, mis oleks paigalduse käigus tehnoloogiliselt vigastatud. Kui selline liide (koonuspinnaga liide) peaks hakkama lekkima, siis leke on alguses väike ja suureneb ajas, mitte ei lähe "pauguga" nagu see juhtub lõikurrõngasliite puhul. Oluline on meeles pidada inimfaktorit, kes igaks juhuks pingutab lõikurrõngasliidet veel enam peale, suurendades sellega kordades purunemise riski. Lisaks juhin tähelepanu, et lõikurrõngasliitmike kasutamine ei ole pelgalt torud koonusesse ja siis survemutriga kinni. Nii ei jõua eesmärgini.
2. Kui palju lekkeid on härrased näinud hüdraulikasüsteemides kus on kasutusel lõikurrõngasliitmikud ja kui palju on näinud sarnaseid lekkeid sõidukite pidurisüsteemides? Kuidas ning kust purunevad hüdrotorud, kui süsteemis on liitmik? Kuidas paigaldatakse torude kinnitused, kus on kompenseerivad elemendid? Iga teise traktori ja jumal teab mis masina hüdrosüsteem lekib siit-sealt. Ostad uue traktori, 5a töö järel on lekkeid siin-seal. Ostad auto, sõidad 5 aastat, kas pidurisüsteem lekib. Ei leki. Me jõuame selleni, et oma omadustelt ja riskiastmelt on tegemist erinevate süsteemidega, kus tuleks kasutada korrektseid liitmikke.
3. Kui lugupeetud tehnikahuviline käib poes ja ostab omale liitmiku piduritorude remondiks, siis ta võtab poest riiulist kohe kohase liitmiku ja kasutab seda. Hind sama, töömaht sama. Lihtsalt ole mees ja võta õige asi ning pane paika. Lihtne. Kõike on vabalt saada ja lademetes.
4. Mõelge, kuidas töötab lõikurrõngasliitmik ja saate aru, et terasliitmik ei ole sobiv ühendamaks vasktorusid omavahel või siis vasktoru ja terastoru omavahel. Paljuski kasutatakse piduritorudena vask-nikkel (CuNi) toru, mis samuti ei sobi ühendamiseks terasest lõikurrõngasliitmikega. Samamoodi ei sobi kogu eelnev omavaheliseks ühendamiseks vask- või messingliitmikega. Miks? Lõikurrõngasliide töötab kahe elemendi (metallist toru ja metallist lõikurrõnga) üksteise vastu kinni kiilumisel survemutri abil, mille tulemusel deformeeruvad mõlemad elemendid ja moodustavad ühtse lahtivõetamatu liite. Ühendatavad torud peavad olema samast materjalist ja liitmik peab samuti olema vastav. Terasliitmik lõikab pingutamisel läbi pehme vasktoru ja pisut kõvema CuNi toru. Edasi saate juba ise mõelda mis juhtub. Kui võtate kas teras või CuNi toru ja paigaldate sinna vahele vaskliitmiku, siis lõikurrõngas deformeerub enne, kui jõuab ennast metalltoru ümber kinni puua (muutuma peab nii lõikurrõnga kui toru enda kuju). Tulemuseks on see, et ühel hetkel hüppab toru liitmikust välja. Kui väga peeneks minna, siis võib mängu tuua ka erinevate materjalide (metallide) omavahelised keemilised reaktsioonid, kui see on antud kontekstis juuksekarva pooleksajamine.
5. Ma ei muretse sugugi sellepärast, et keegi selliselt parandatud süsteemi oma koduhoovis või metsas liiklemiseks mõeldud sõidukil kasutab. Kui aga teed vea ja lähed sellega teele. Kui juhtub, et pidur kaob ja teed avarii. Ja kui juhtub, et keegi teine saab selle pärast vigastada, siis ei ole just väga mõnus tunne. Kas pole? Tagant järgi tarkus siin ei aita. Kas kindlustused jms selline sind sellises olukorras päästavad? Ei päästa. Seega ole mees, tee õigesti ning saad rahuliku südamega magama minna.
Minu poolt kõigile kõike head ning turvalist liiklemist. Kui midagi on võimalik teha paremini, siis nii tehke. Peaasi, et keegi viga ei saa.
... ja liigume teemaga edasi.
Lugupidamisega,
Lauri
. Vastupidavus ei ole antud juhul hüdraulikaga seotud kui nii saab väljendada. Minu point oli, et erinevates hüdraulikasüsteemides on võimalik ja tulebki kasutada erinevaid liitmikke - kõike ei saa ühe mütsiga lüüa ja peale süsteemi rõhu on mõjutegureid veel. Valesti valitud liitmik võib vaatamata oma mehaanilisele tugevusele muutuda ohtlikuks ka olulisemalt madalamatel kasutusrõhkudel, kui me muid tegureid ei arvest. Hüdraulikas on näiteks paljalt terastorude ühendamiseks olemas vähemalt neli lõikurrõngasliitmike tüüpi. Silmale sisuliselt samad, otstarbed erinevad. No ja liidame siia veel valmistamise materjalid, erinevad õlid ja paigalduskohad. Ning mõnest tüübist saab juba kümneid.
