[TeeTL]

Kõige paremad on muidugi isetaastuvad kondid, mis läbilöögi korral end ise taastavad, seega kunagi läbi ei lähe, uuematel vene võrridel on sellised näiteks peal, aga Muraveile ei sobi pinge (6V) tõttu.

Arseni Palu Mootorratad, 1976:
/...Kondensaatori mahtuvus on 0,17,.. 0,25 mikrofaradit.
Uutes, pisikondensaatorites on metall-lintide asemel õhu¬kesed metallikihid (tina, selle peal tsink), mis kantakse lakkpaberile vaakumkambris. Selline kondensaator taastub elektriläbilöögi puhul ise. Läbilöögisädeme temperatuuri toimel aurub üliõhuke metallikiht augu ümbert, see täitub õliga ja kondensaator võib tööd jätkata.
.../

Niipalju siis "uutest" kondekatest mis kunagi läbi ei lähe...

6V või 12V või ka 0V (nagu võrril) elektrisüsteem ei peaks kondeka tööd kuidagi segama, sest katkesti kontaktidel peab see niikuinii taluma kes teab mitmesajavoldist sädepinget.

[jurkman]

Kõige paremad on muidugi isetaastuvad kondid, mis läbilöögi korral end ise taastavad, seega kunagi läbi ei lähe, uuematel vene võrridel on sellised näiteks peal, aga Muraveile ei sobi pinge (6V) tõttu.

Arseni Palu Mootorratad, 1976:
/...Kondensaatori mahtuvus on 0,17,.. 0,25 mikrofaradit.
Uutes, pisikondensaatorites on metall-lintide asemel õhu¬kesed metallikihid (tina, selle peal tsink), mis kantakse lakkpaberile vaakumkambris. Selline kondensaator taastub elektriläbilöögi puhul ise. Läbilöögisädeme temperatuuri toimel aurub üliõhuke metallikiht augu ümbert, see täitub õliga ja kondensaator võib tööd jätkata.
.../

Niipalju siis "uutest" kondekatest mis kunagi läbi ei lähe...

6V või 12V või ka 0V (nagu võrril) elektrisüsteem ei peaks kondeka tööd kuidagi segama, sest katkesti kontaktidel peab see niikuinii taluma kes teab mitmesajavoldist sädepinget.

uued on nad selles mõttes, et toona 1976 polnud neid praktiliselt saada, ilmusid N Liidu lõpupoole, muidu olid ikka paberleht kondekad kasutusel.

Enne süütesüsteemi suhtes sõna võtmist tee endale kõigepäält teooria selgeks. Kontaktid koos kondekaga on madalpinge mähisega seotud, seega kas 6 või 12 V. Sekundaarmähise toodetud kilovoldid ei jõua kondi ega katkestini. Kas võrril on elektisüsteem 0 V???? äkki seletaksid lähemalt, saan ka targemaks.

[kass]

Ilmselgelt on TEETLil teooria selgem kui minul ja Jurkmanil kokku
Võrri 0-voldise el. süsteemi all pidas ta ilmselt silmas seda, et magneeto süsteemil on valgustus- jms madalpingetarvitite toiteks magneetos eraldi pool, mis on eraldi süütesüsteemist ja mingit alelist pinget nagu alalispinge generaatoriga süsteemis üldiselt pole, pinge sõltub pööretest ja koormusest mis peavad siis kokku hoidma enam-vähem kas 6 või 12 või mingi muu arv volte, oleneb mis pingele süsteem (lambid jms) mõeldud. Näit. Pannoonial ilma koormuseta kisub pinge vist paarikümne voldini isegi?
Ja kondede pinge kohalt TeeTL-il täiesti õigus, siin pole midagi vaielda.
Ja eks ta ise selgitab vast paremini, mina lihtsalt igavusest toksisin vastuseks, niiöelda suhtlemisvaegusest

[TeeTL]

0V all pidasingi silmas seda, et algne alalispinge ja aku puudub. Vabandan, see 0V pole korrektne, kuna hiljem vahelduvoolu ikkagi tekitatakse. Enne ütlesin kui mõtlesin.

Nüüd kontaktide vahel tekkiva sädeme teooriast. Ei ole selles just tugev, aga 8.klassi füüsikast arvan kohati ikka aru saavat

Kondekas on küll ühendatud madalpinge ahelasse, nagu ka kontaktid, aga ei 6V ega 12V ega ka 20V ei suuda tekitada sädet 1-2mm õhupilus. Ka ei tekitaks madalpinge kondensaatoris mingit läbilööki, läbilöök toimub süütepooli kõrge induktsioonpinge tõttu, mis indutseeritakse süütepooli PRIMAARmähise LAHTIühendamisel, ehk siis kui kontaktid katkestatavad süütepooli ahela.

Toimub see sellepärast, et nii nagu kondensaator, on ka induktiivpool energiasalvesti, ainult et kui kondensaator hoiab pinget (mõnda aega kuni tühjenemiseni), siis induktiivpool näitlikult öeldes "hoiab voolu" (kuni "tühjenemiseni").
Kui katkestada vool, mis kontaktide kaudu ringles läbi pooli primaarmähise, siis mähise ümber oleva magnetvälja kahanemine (mille tekitamiseks kulutati energiat voolu sisselülitamisel) tekitab indutseeritud elektromotoorjõu E=-∆¨/∆t (magnetvoo muutumine jagatud ajaga), ja annab energia tagasi.
Induktsiooni voolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistaks induktsioonvoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist.
Indutseeritud emj. ehk pinge on seda suurem, mida suurem on magnetvoo muutus ja mida lühem on aeg mille jooksul muutus toimub.

Lõpmatusse see induktsioonpinge muidugi ei lähe. Aga just seda induktsioonvoolu peab kondensaator endast läbi juhtima, et pinge ei tõuseks sädelahenduse jaoks vajaliku kõrguseni. Ja ikkagi peab kondekas olema valmis taluma küllaltki suurt pinget. Kui mälu ei peta, siis ca 400-600V oli kondekate nominaal. Suurema pingetaluvusega kondekad olid ja on ka praegu päris kallid.

postituse muutmise põhjus: eemaldatud ebaõnnestunud näide Oomi seadusega ja asendatud korrektsema seletusega induktsiooni kohta käivatest õpikulausetest.