Milline roomiktraktor ja pöördbuldooser?
#21

(07-01-2011, 18:48 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Aga nüüd üks mõttepojuke: põllumajandustehnika spetsid, kui palju vajaks mõni vana kombain ümbertegemist, et see londist lund terade asemel puistaks? Lolli linnamehe pilguga on ju üle poole iseliikuvast puhurist olemas: heedri saab tugevdada lund "kühveldama, tigu on olemas, mingit pidi peab ju too kõrremass ülespoole ka liikuma (lint või mis seal on) ja londis endas vist ka tigu sees aga lont ise vist lume jaoks na peenike?
Vana Saksa kartulikombain ei sobi, seda peab ju eestpoolt vedama...
Lihtsam ja odavam vast traktori või auto külge puhur ise ehitada.http://www.youtube.com/watch?v=4rZmOkibH6Q&NR=1
Vasta
#22

(07-01-2011, 19:14 PM)muska71 Kirjutas:  Lihtsam ja odavam vast traktori või auto külge puhur ise ehitada.
Lihtsam? Odavam?
20 000 krooni kombain Perkinsi diisliga, kus puhuriks saamiseks oleks vaja lisada vaid puhuja. Kombainil ometi on kokkuajava teo taga miskine suurem ava?
Enamus võimsust tarbivaid jeblakaid jääb ära, enamuse plekist võid nendega koos vanarauda viia, kuuti paned ahju sisse ja kurat, kombain ikka suudab ennast edasi lükata. Mootor, raam, jõuülekanded, edasi-tagasi vedu, tagapööramine, tigu koos kogujaga, lund pulbristav heeder (ja selle kõrgust saab ju hüdroga reguleerida?) kommiraha eest.
Vasta
#23

(07-01-2011, 18:48 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Aga nüüd üks mõttepojuke: põllumajandustehnika spetsid, kui palju vajaks mõni vana kombain ümbertegemist, et see londist lund terade asemel puistaks?
...

Eeee, kole palju. Kombainist läheb otse läbi põhk, terad keeratakse mitu korda ringi enne, kui need londist nähtavale tulevad. Mingi transportööriga süsteem, nagu omal ajal ehitati pika massi koristamiseks, võiks isegi sobida...
Samas saab kõike teha ja ehitada, lihtsalt kombaini üsna õbluke ehitus ei pruugi olla sobiv lumega võitlemiseks.

Iseenesest muidugi sobib hästi puhuri ringiajamiseks...Big Grin

Aga teemasse ka:
Kes on viltuse sahaga roomiktraktoriga lükanud paksemat lund - kuidas roomiktraktor käitub? Loogika järgi pakun, et paksem (ja kõvem) lumi hakkab traktoit eespool oleva serva poole pressima. Või piisab traktori (siin pean silmas DT75) massist, et hoida liikumissuunda?

Minu küsimus on ajendatud roobitsemise kogemusest - viltune tera tassib hoolega traktorit kõrvale. Muide, ketid teevad asja drastiliselt paremaks.Toungue

Mis kopaga lume tõstmisesse puutub, siis kalasabana töötamisel on oluliselt kiirem, mugavam ja valutum liigendraamiga asi. Jäiga raamiga traktoril on pikkust üksjagu ja korralikult kraavi taha lume upitamiseks peab kogu traktori risti keerama. Oskaja paneb liigendiga trikitades ilma edasi-tagasi manööverdamiseta kopatäie metsaCool Tõsi, eks need maksavad üksjagu kah...
Vasta
#24

Ei-eieieieiei. Kallakukett on sõna otseses mõttes kett, millel on metall-labad küljes (need on hõredalt ja kitsad), sealt edasi tuleb peksutrummel ja sõelad, allpool libislaud. Väljalaadimisigu võtab punkri alt osast vilja, mis saabub sinna poolepeade ja terade elevaatoritest. Mõlemad teod on kusagil 20 cm läbimõõduga. Kindlasti saab kombaini aluspõhjana kasutada aga see eeldab terve sisu ümberehitamist elevaatoriks, heedri täielikku ümberehitamist. Seejärel aga jääb see peletis kinni. Konkreetset perkinsi mootoriga nässakat ei mõtle aga suurem masin oma ühe ratta veoga jääb küll kinni. Ma kaldun arvama, et siin on väga väheseid inimesi, kes suudaks midagi sellist suurt valmis ehitada (sisuliselt tuleb kombain miljoniks laiali võtta - ma tunnen kombaini siseehitust päris eduliselt, nii mõnegi juures abiks olnud libislauda, sõelasid ja kõike muud vahetamas) ja alati jääb see asi, et kuna nt. niva peaks sinna 10 tonni ligi (või oli rohkem, peast konkreetset nr. ei ütle) jääma ja kui me korrutama selle vanarauahinnaga - siis üldiselt teraga natt jääb samasse klassi. Ärge väitke, et vanarauahinnaga ei ole võimalik korraliku masinat tänapäeval osta - igatsorti börsid ja soovid tuleks üldse kõrvale jätta. Juurde tuleb aga kõvasti materjali osta selle suure õgija ehitamiseks ja ega töötunnidki just odavad ei tule, rääkimata nende rohkusest. Ehitada saab ka healjuhul sellisele kombainile, millele on veermikuosi kiirelt võtta - s.t. vene kombainid. Lääne omadega ootad vajalikku juppi (mis on kirves ka veel) kevadeni. Viltuse teraga natiga tuleb ainult lükata - probleeme ei ole ja saab ka sirge teraga lükata küll. Kõrgendus tuleb ju niikuinii terale peale keevitada, kui ennem juba pole seda tehtud. Radikat ju puruks lasta ei taha keegiToungue

Edit: ma katsun eelolevatel vabadel päevadel teha pilte sellest, milleks on võimeline sirge tera ja võimalusel saada täiendavat infot ka viltuse tera kohta.
Vasta
#25

Aga miks teraviljakombainist teha? Kas Mõni E ei kõlba siis? Või jääb nõrgkas? E-l on ju süsteem olemas, seda natuke ümber teha, siis hekseldab silo asemel lund.
Vasta
#26

(07-01-2011, 18:48 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui just kilomeetreid pole vaja lükata, siis kas mingi sedasorti laadurkopaga asjandus ei tee sama tööd efektiivsemalt?

Laaduriga millel ainult tagavedu ja kopp ees ei ole lumes miskit peale hakata
Vasta
#27

Olen ise viskand silma Dt-74-le . Börsis praegu üks selline isend ka pakkuda . Taat teadis mul rääkida , et neil juba tehasest tulles viltused sahad ees (parandage mind kui ma eksin). Pidavat edulisem olema kui DT-75
Vasta
#28

Vaadates lumevalle ,mis on kuhjunud minu väljasõidutee äärde,siis teed on võimalik lahti lükata ainult kalasabakujuliselt ristiteraga,sest lumevallid on vähemalt meetrikõrgused ja külmunud.Peale sula on tee ka kiilasjääs.
Ristiterga roomiktraktor oleks juba väga abiks.Siiamaani olen kodu-ja töökojahoovi lahti hoidnud T-40ga millel tagahaakes kühvelkopp,millega saab lund lükata ja tõsta ca 1,5meetri kõrgustesse vallidesse.Aga järjest keerulisemaks läheb lume ärapaigutamine.
Mis üldiselt lumekoristusse puutub,siis lumepuhuriga saab koristada ilma seda lõhkumata värskelt sadanud kohevat lund ,aga mitte suuri külmunud lumevalle.Lumepuhuriga tuleks alustada kohe talve alguses,siis oleks efekt suurim.
Mis teenuse ostmisesse puutub,siis maakohtades tähendab see heal juhul vähemalt poolepäevast ootamist,mis on tavaliselt tööpäev.Kahjuks lumesahad ei seisa nagu taksod linnas,et vilista ja tuleb.
Vasta
#29

Kõik uus on hästi unustatud vana.
Kui ma pisike olin, siis sadas lund nagu praegu. Linn aga oli nagu nõiaväel puhas. Ei, siin ei aidanud partei käsud/keelud lume mittesadamiseks, vaid tublid traktoristid. Öö läbi täristasid linnas (muidugi ka maal) ringi linttraktorid. Enamasti olid need DT 74/75. Suvel tegelesid need traktoristid turbarabas freesturba kogumisega ja talvel lükkasid lund.
Kui lumekuhjad läksid liiga suureks, siis aeti välja GAZ51 mootoriga lumekogur, mis üksi (Kingissepas) kogu lume ära laadis. Rohkem neid lihtsalt polnud.
DTed olid kasutusel ilmselt nende väleduse pärast. Joss poleks ju kaugemale objektile jõundudki. Ei neid siis veetud treileriga. EPT hoovist see kari startis ja linnapeale laiali vajus.
Nii, et teemaalgataja võib DT lindi muretseda küll. Need on ennast sel alal õigustanud.
Smile

hp
Vasta
#30

Pilti paraku muudetava nurgaga lindi lumesahast pakkuda ei ole kuid kommenteerin oma kogemuse põhjal: oma kinnistul või selle läheduses tegutsemiseks on DT 75 talvel hea. Kaugemale aga temaga ei ole mõistlik minna. Need ajad on läbi, kui lintidega kogu kolhoosi teed lumest puhastati. Mängu tulevad nii kiiruslikud omadused, liikluslegaalsus, kui ka juhi mugavus. Olen DT 75-ga lund lükanud, ees majandis valmistatud kaldsahk, mittepööratav. Naljalt ei olnud lund, millest jagu ei saanud. Pööratava saha puhul tuleb pööramist lubavad detailid teha arvestades traktori veojõudu (DT 75 u sama mis näit T 150K). Hüdrosilindrit ei ole kindlasti mõistlik kogu lumetakistust kandma asetada. Selleks ehitatakse hõlmale vastu nö lõppasendis piiraja, st hõlm toetub max kaldenurga puhul vastu tugevat tõukeraami, vajadusel fikseeritakse hõlm täiendavalt. Oht silinder lõhkuda on siis kui hõlm ei ole lõpuni välja keeratud ja toetab vaid silinder. Samas on tänapäeval müügis ka hüdroklappe, mis ülekoormuste puhul sekkuvad ja silindri päästavad. Otsi mõni nõuka -aegne T 150K kald-lumesahk (toodeti EPT-s) ja areta sellest. Töötab väga hästi. Raske saha puhul hakkab lint natuke tagumist otsa tõstma, eriti tagurdades. Ka selle vastu on rohtu.
Senisest talvest olen jagu saanud ca 160 hj lääne traktorite (3 tk), ühe T 150K ja aegajalt raskemaid kohti K 700A ja K701 -ga laiendades. Ükski valla tee ei ole kinni jäänud.

Toomas

Tasa ja targu
Vasta
#31

Kas keegi teab, on kuskilt võimalik osta seda DT-75 pöördsahka DZ-42P? Või siis lihtsalt pöördsahka, mis ristsahast tehtud on.
Vasta
#32

Sai endagi natiga eelmine talv puusakõrguseid vaale nügitud. Vaikselt töökäiguga minnes hakkab ta sirge teraga ise ülejääki kõrvale lükkama.
Teral peab muidugi kõrgendus olema.
Vasta
#33

Laiade roomikutega 75 koos pöördbuldooseriga 2800 euro eest müügis. Vaatan et vana vene tehnika on ikka kõvasti ülehinnatud.Lumelükkamiseks kui töömaht ei ole suur kõlbaks küll.Suuremat tööd nende 75 ei saagi ette võtta eriti mulla töödel kulutas selline traktor buldooseriga roomikud ühe või kahe aastaga läbi . Esimene aasta tuli vahetada roomikupulgad ning teine aasta juba terve roomik täielikult välja. Ning see kulukas väljaminek.Seepärast kui üldse osta vene roomikmasin siis tuleks jälgida roomikute kulumisastet.Muidugi lumelükkamine roomikut väga ei kuluta ning väiksema töömahu korral oleks sellisest masinast abi küll. http://kuldnebors.ee/search/pollumajandu...uage_id=et


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne