[diesel]

selle kergelt õpitava abituse või siis minu pärast lihtsa monopolidele lootmise vasta ma üritangi toimetada.
mul on suht savi kui mõned päevad vooluta on.
aga asju tuleb tõesti laiemalt vaadata. ei pea tingimata sõjaks minema, kuigi seegi ei pruugi kaugel olla. võib ka niisama mingi tõsisem ja suurem õnnetus juhtuda või muud ootamatut.
kartulimaad tegin tulevaks aastaks juba tublisti juurde. ja laiendan veelgi. sooja saamise varud on mitmeaastased. igapäevane vesi peaks siiski tõesti garanteeritud olema. mingi pumba ma soetan. eestist ei näi siiski saavat, a väljamaal õnneks müüjaid laialt.
jutt, et mõnede asjade topeltsoetamine on raiskamine, ei päde tegelikult.

[supp]

kuula ja imesta, ma olen ka nagu nn veneaja laps veel, no ma küll korteris kartulat ei varu ja rõdul võsa ei kasvata, tundub nagu kõik ootavad mingi II MS-s uuses varjandis, siinkohal oleks vanakooli meestel tark varuda parem üks autonoomselt töötav arvuti ja muud kola, või siis lihtsalt üks automaatrelv ning elukoht piiriääres -siis hea naaberriiki laastamas käia. kaasaaegses euroopas ei jää keegi kuuks ajaks sõõmata, ja kui mingi jubeda tormi läbi pole 2 päeva elektrit ja tv3 uudiseid siis, selle pärast pole mõtet ka igal mehel 5 hektarit vilja igaksjuhuks maha külavata

[Talupoeg taluja]

Vanasti olid iga nukapeal igasugused kaubalaod. Praegu nagu enam ei märka. Suured kauplused on küll kaupa täis,kuid mitme päeva varu see on,kui midagi tõsist juhtub? Paari päevaga ostetakse tühjaks,kui juurde ei veeta. Kui transport mingil põhjusel ei ole võimalik,ongi nälg majas. Leivakombinaate ka likvideeriti,et ei tasu kohapeal toota,viime Jõhvi..... Ma saan aru miks nii tehti,kuid peaks kaugemale mõtlema. Meie riigis on korraldatud elu nii,et varusid pole keegi eriti muretsema kippunud. Aga linnainimene jõlgub iga natukese ajapärast poodi,et omale vajalikku toidukraami hankida. Samas on ka maainimene harjutatud tihedalt poes käima. Ja paljudel maainimestel pole ka eriti varusid. Need on ka harjutatud korralikult poodi käima.... Kõike saab poest!
Seda juttu kuulsin juba aastaid tagasi,et maal ei tasu enam kartult kasvatada. Lihtsam olevat poest osta. Ei pidavat ära tasuma...
Mitmedki tuttavad on laulnud seda nagu ühest suust.
Loodame,et meil midagi hullu ei juhtu. Kuid kui matsakas ära käib ja poest süüa ei saa,siis on kuu ajaga linnarahvas näljas......(kui mitte varem) ,kas selle peale ka keegi mõelnud on,et seda ei juhtuks. Mida see rahvamass siis tegema hakkab,kellel süüa ja juua pole. Kaevud on,kuid vett kätte ei saa....süüa ka oleks,kuid pood ei saa müüa,kuna voolu pole jne..... Seda viimast olen ükskord isegi kogenud. Oh oleks aga meie juhtidel mõistust!

[dad]

Suured kauplused on küll kaupa täis,kuid mitme päeva varu see on,kui midagi tõsist juhtub?

Nuh ... haugi mälu on sul, või mis?

Tuleta meelde tatra ja suhkrupaanikat, 2 nädalat pidasid "varud" vastu, peale seda saime "soodsa" mitmekordse hinnaga kaubad asemele ... samas 80km põhja pool pidasid odavad hinnad jupike kauem vastu ja on vist siiani odavam, igal juhul lõuna pool on ka kallimaks läinud aga suhkru kilo tõus 65->85 on ikka natuke vähem kui meie 70->130.

Dad.

[Martti]

Kaevud on,kuid vett kätte ei saa....süüa ka oleks,kuid pood ei saa müüa,kuna voolu pole jne..... Seda viimast olen ükskord isegi kogenud. Oh oleks aga meie juhtidel mõistust!

2008. aasta alguses oli veel Viinistu poes arve kokkulöömisel kasutusel arvelaud, isegi elektrikatkestusega toimus müük edukalt.

[Tegelane5]

Suured kauplused on küll kaupa täis,kuid mitme päeva varu see on,kui midagi tõsist juhtub?

Nuh ... haugi mälu on sul, või mis?

Tuleta meelde tatra ja suhkrupaanikat, 2 nädalat pidasid "varud" vastu, peale seda saime "soodsa" mitmekordse hinnaga kaubad asemele ... samas 80km põhja pool pidasid odavad hinnad jupike kauem vastu ja on vist siiani odavam, igal juhul lõuna pool on ka kallimaks läinud aga suhkru kilo tõus 65->85 on ikka natuke vähem kui meie 70->130.

Dad.

No aga me ei tea ju palju oma vabariigi piirest toodi? Samas, pigem las tõstavad hinda kui hoitakse hinda all ja kõik ostetakse (varudeks) ära. Mõni võib vist aastaid tatart süüa, u nagu mõnel on nõukaajast siiani mingit x seepi.
Padaoru aegu soovitati inimestel kütust jne varuda, samas eriti piiriääres, tublimad poisid satuks tolli huviorbiiti. Palju üldse tohib kütust kodus olla ametlikult?

[diesel]

noored, optimism on tore asi. kosutav on uskuda, et elu on lill ja kui peakski miski häda tulema, siis küll el ja nato ja issand jumal ise aitavad.
aga seda teemat ei teinud ma selleks, et arutada teemal, kes kui hästi tunniajase voolukatkestuse üle elab.
paluksin võimalusel postitada vihjeid, näpunäiteid ja jutukesi teemal kuidas vajaduse korral välismaailmast sõltumatult igapäevaeluga toime tulla.
foorumi suunitlus peaks justkui vana(tehnika) suunal olema. ja "vanasti" elatigi pidevas isemajandamises. küllap võiks ka arutleda, kuis lambarasvast omale ise küünlaid teha ja härjakontidest seepi keeta, aga eelkõige huvitaks tehniliste abivahendite valdkond.

[Talupoeg taluja]

Suured kauplused on küll kaupa täis,kuid mitme päeva varu see on,kui midagi tõsist juhtub?

Nuh ... haugi mälu on sul, või mis?

Tuleta meelde tatra ja suhkrupaanikat, 2 nädalat pidasid "varud" vastu, peale seda saime "soodsa" mitmekordse hinnaga kaubad asemele ... samas 80km põhja pool pidasid odavad hinnad jupike kauem vastu ja on vist siiani odavam, igal juhul lõuna pool on ka kallimaks läinud aga suhkru kilo tõus 65->85 on ikka natuke vähem kui meie 70->130.

Dad.

Vabandan teema risustamise eest.
Odav hind ei puutu asjasse,kui jutt varudest. Minu toodud näide sellest,et mis juhtub siis,kui kaupa juurde ei tooda. Kui kaup otsa saab....
Lugupeetud Dadile, varud vast ei pidanudki vasta,kuna toodi järjest juurde.....

[0liver]

Suurtel kaubanduskeskustel märkimisväärseid varusid ei ole, paar päeva on maksimum.
Ma ei ole küll eriline paanitseja kuid aja jooksul on koju tekkinud tormilatern ja paar liitrit lambiõli, bensiinil töötav priimus koos paari liitri bensiiniga, seapildiga konserve paarkümmend tükki, kastitäis sidumismaterjali + lihtsamad ravimid, tikud, sool jne. Vee saab 120L boilerist, nädalaks peaks jätkuma.
Hakkasin mõtlema et kuidas on lood linnas väga populaarsete fonolukkudega, kas voolukatkestusega on need ka kutud?[/b]

[dad]

Vabandan teema risustamise eest.
Odav hind ei puutu asjasse,kui jutt varudest. Minu toodud näide sellest,et mis juhtub siis,kui kaupa juurde ei tooda. Kui kaup otsa saab....
Lugupeetud Dadile, varud vast ei pidanudki vasta,kuna toodi järjest juurde.....

No Interneedus on ka sind delfismiga nakatanud ... võtad ühe sõna ja muudkui jahud selle ümber ... unustades algse teema/eesmärgi.

Juhtubki see, mis juhtus ... varud saavad otsa ... uued varud "uue" hinnaga!
See kui poodi kaupa enam üldse ei tuua oled sa ka näinud ... või oled sa selle juba unustanud? Kaasa arvatud okupatsiooniaegse vorst-väntvõlli või võikast-siksi mootori vastu vahetustega...

Dad.

[supp]

väga imelik, üld juhul kui tänapäeval käib "pauk" siis - kas 1. kas ei saa kaardiga maksta, või 2. ei ole sul enam toitu vaja
ma oma 37 aastase elu jooksul olen elanud poole väikelinnas ja poole suures ja mitte kordagi ei ole näinud põhjust, et hoida kodus tagavaraks kahtekümmet seapildiga konservi ja 120l vett, kotti soola ja üüratus koguses tikke, ja ka ei ole olnud plaani tinast seintega kinnisvara soetada maa sisse.
mind kohe huvitab, mis akopalüpsi siis oodatakse

[Talupoeg taluja]

väga imelik, üld juhul kui tänapäeval käib "pauk" siis - kas 1. kas ei saa kaardiga maksta, või 2. ei ole sul enam toitu vaja
ma oma 37 aastase elu jooksul olen elanud poole väikelinnas ja poole suures ja mitte kordagi ei ole näinud põhjust, et hoida kodus tagavaraks kahtekümmet seapildiga konservi ja 120l vett, kotti soola ja üüratus koguses tikke, ja ka ei ole olnud plaani tinast seintega kinnisvara soetada maa sisse.
mind kohe huvitab, mis akopalüpsi siis oodatakse

Elektrijaam läheb kõmmdi laiali.....edasi mõelge ise,mis juhtub.... Loodame ikka et ei juhtu.

[supp]

viimaselajal on elektrijaam "laiali" lennanud tsernobõlis ja maavärina töttu jaapanis, mõlemad tsenaarjumid on meil võimatud ja isegi kui euroopas midagi sarnast juhtub siis ei juhtu reeglina midagi, ufo-d võivad ka muidugi tulla muru sööma harjumaale

[Talupoeg taluja]

viimaselajal on elektrijaam "laiali" lennanud tsernobõlis ja maavärina töttu jaapanis, mõlemad tsenaarjumid on meil võimatud ja isegi kui euroopas midagi sarnast juhtub siis ei juhtu reeglina midagi, ufo-d võivad ka muidugi tulla muru sööma harjumaale

Kõik variandid võimalikud. Purunematud asjad purunevad....uppumatud laevad upuvad..... Muru süüakse meil niisama ära,selleks pole tulnukaid vajagi...

[diesel]

ma ikka kordan ennast ja mainin, et optimism on tore asi. ja on lihtsalt suurepärane, kui miskit suuremat häda kunagi ei tulegi.
samas ei maksa pahaks panna kui mõni inime soovib igaks juhuks natuke oma tagalat kindlustada.
mis stsenaariumitesse puutub, siis neid on mitu. kurja naabri ahistama tulemise jätaks siinkohal ehk kõrvale, sest muidu järgneb mitu lehekülge vaidlust sel teemal. samas on seegi täiesti reaalselt eksisteeriv võimalus, kui nüüd tagasihoidlikult väljenduda.
aga teisi võimalikke olukordi on ka kuhjaga. näiteks laguneb narvas paar katelt enam-vähem üheaegselt ää. juhtub parasjagu kuiva sügise järgne külm talv olema ja lätist hüdrot ei tule ja olemegi üsna pimedas ja pikalt.
teisipidi, üks kõva torm lammutaks ülekandevõrke nii, et paar nädalat pimedust pole mingi ulme.
ja olgugi, et suurem osa optimiste seda ei usu, siis igasugu inimtekkeliste ja äkiliste globaalsete hädade võimalus pole sugugi väike.
a jätaks nüüd totaalsed peesse minemised kõrvale ja piirduks kohalike probleemide libedama üleelamise lihtsustamise teemaga.

[zazik]

Ei tasu unustada, et maailma üks ohtlikumaid ja amortiseerunumaid tegevtuumaelektrijaamu asub meie piirist napilt 100km...
Ja üleüldine energiasõltuvus meie ainsast potensiaalsest sõjalisest vaenlasest pole üldse mingi hea märk, mis lubaks elada, arvates et piima tehakse poes.

[dad]

viimaselajal on elektrijaam "laiali" lennanud tsernobõlis ja maavärina töttu jaapanis, mõlemad tsenaarjumid on meil võimatud ja isegi kui euroopas midagi sarnast juhtub siis ei juhtu reeglina midagi, ufo-d võivad ka muidugi tulla muru sööma harjumaale

Lollus ja sinisilmsus ...voi sinisilme lollus.

Sosnovõi Boris on täpset sama katel nagu Tsernobõlis (vaata kaardilt kaugel see AS EW piirist on), Soomes on 4 katelt(peaks olema Fukusima tüüpi), Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla, Saku radjoiaktiivsete jäätmete matmispaik (Tsernobõli aegadel maeti sinna "autode õhufiltreid"), Leedu suletav Ignalina ... see ainult uraaniga seotud.

Aga see pole ainus: Sillamäel nafta ja keemiaterminal(vist mingi 300MT), Muuga sadam (30TM tünne paras peetäis), nafteterminal Iru jaama kõrval (silmajärgi 20MT 5tk) + Iru jama enda mahutid, Paldiskis nafta/LPG-terminal (200MT+60MT)... need on ainult esimese hooga meeldetulevad asjad ja ka silmale nähtavad.

Kes viitsib jätkata seda masendavat loetelu? Iga objekt annaks sellise põntsu, et kotid väriseksid kõigil, rääkimata elukeskkonna tõsisest reostamisest ... Paldiski oli muide eelmine aasta väga lähedal korralikule litakale, päästis ainult kiire reageerimine ja õnn oli ka meie poolel, mõne aasta eest panid paar pani ka kõige vägevama juurde koos mõnekümne tuhande tonni kütusega... seega ei saa öelda, et risk on 0.

Dad.

Edit1:
Rafineerimistehase litakas 6.august 2011 Huston, Texas
http://www.youtube.com/watch?v=AMJZAUdbQNY

Edit2:
Kargas veel meelde ... see aasta oli pool Saksat ja Hollandit pime, sest mingi lammas lülitas valel ajal 500KV ülekandetrassi välja ja Põhja-Saksa tuulikud läksid lolliks ...Saksas kukkusid tuumajamad ka avariirežiimi tänu sellele.

Nagu ikka esialgu oli kõiges süüdi ilm.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=14247548
5.november 2011

Edit3:
Pole meil eurooplased ainukesed käpardid 9.september 2011
http://www.ap3.ee/article/2011/9/9/usas-...ikatkestus

[Steelrider]

Praegusel hetkel tuleb Eesti elekter mööda nelja kaablit- üks Venemaalt Lõuna- Eestisse, kaks Narvast, Estlink 1 Soomest Murastesse. Narva liinid on hetkel kõige kangemad, nende äralangemisel on Eesti pime. Selline olukord kehtib vähemalt kuni Estlink 2 kaabli valmimiseni ca 2014. Lisaks on mõned kaablid ka üle Narva jõe, sealt liigub energia kord üht-, kord teistpidi, kuspool parasjagu rohkem toodetakse. Kui Sosnõvõi Bor rivist välja langeb (kas siis pauguga või ilma), tekib meil kindlasti energiapuudujääk (Narva jaamad hakkavad toitma ka Venemaa lähemat otsa), seega on täiesti reaalne, et osad Eesti piirkonnad võivad mitu aega (nädalat? kuud?) ilma elektrita olla.
Energiasõltuvus Venemaast on Estlink 1 kaabliga enam-vähem kõrvaldatud, vähemalt keskmise tarbimise ajal saavad ka meie omad jaamad (Soome toel) pinge ja sageduse korras hoitud.

[dad]

Energiasõltuvus Venemaast on Estlink 1 kaabliga enam-vähem kõrvaldatud, vähemalt keskmise tarbimise ajal saavad ka meie omad jaamad (Soome toel) pinge ja sageduse korras hoitud.

Aastal 1999 oli olemas plaanid juhuks, kui Venelased ei saa arvutite 2000 aasta probleemiga hakkama, et siis võgud lahutada... ek pole neid minema visatud vai on viitsinud keegi täiendada ... kuigi see on vist "strateegiline informatsioon" tänsel päeval.

Dad.

[Talupoeg taluja]

Oh,kuna tunnen endal natuke teemast kõrvalekaldumises süüd,siis selle pehmendamiseks panen välja ühe asja,mille nimi on ärts. Välja näeb siis selline:




http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959511772229_l.jpg

http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959513b1b0a4_l.jpg

http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959515f24876_l.jpg

See asus siis kaevus,kõige esimese pumbapalgi otsas ehk kõige all. Selle ümber mähiti takku ja määriti veel lambarasvaga kokku.Seda ikka selleks,et paremini tihendaks. See on siis põhjaklapp.
Palun hetkeks tähelepanu! Vaadake seda meistritööd. See on tehtud siis pea-aegu ei millestki. Materjal vedeleb lausa maas. Selle tegemiseks pole kasutatud isegi treipinki! Selle teeks valmis iga mees,kes nuga käes on hoidnud.
Sellise käsipumba palki olen ka ise näinud. Koosnes kahest palgist. Alumist olen näinud,kuid ülemist pole õnnestunud näha. Olen kuulnud,et kaks palki oli üksteise otsa ühendatud. Mis nende kahe vahele tihenduseks oli pandud,pole näinud ega kuulnud.
Minu isa mälestuste kohaselt meie talu pumbapalgid tehti saksa ajal.
Pätsi Jaagu käest ostis minu kadund vanaema korralikud männipalgid. Puurimiseks oli tõstetud palk meetrikõrgustele pukkidele. Meistrid Jaan ja Jüri Järvekülg puurisid pumbapalkidesse need augud sisse. Aega oli kaks päeva läinud. Puuriti natuke ära ja vaadati südamiku järgi,kas ka otse puurib. Siis vastavalt vajadusele oli varrast kas ülespoole või allapoole hoitud,et auk ikka palgi keskele tuleks. Mehed olid ka kärakat pannud,kuid töö ajal olid tööd teinud . Nüüdseks on meistrid ammu surnud.
Vaat ,kui sellise pumba kaevu saaks,ei oleks meil ei voolu,ega ka poodi vaja..... ja ära ka ei külmuks,sest eks omatehtud asi lasi ikka natuke läbi ka....