[urmet48]

Omal ajal olid sellised pisikesed Civicud (triikraud) vinged aparaadid. Maias Honda mootor peal ning kerge kere. Hiljuti müütas keegi sellist eestis 300 euri eest.
Kord sõitis selline siduri päästes napsise juhi käes 3-4 puud maha ( parajad vahtrakaikad, kuid ikka 6-7 m ), tagurdas jupp maad ja uhas edasi parema tuleviku, ehk lähima garaazi poole. Radikas sai ära lapitud ja teel ta oli jälle.

Ma selliseid Civicuid 2tk ära pidanud. Esimene läänekas oli minul Datsun 100A. Selline metallik kollane. Ja viimaseks omanikuks olin ma nimetatud autodel. Minust edasi läksid vanarauda rooste olulise hävitustöö tulemusel.

[TeeTL]

Paar nädalat tagasi trehvas tallinna tänavail mitu korda sellist eksemplari


omal ajal üheksakümendate alguspoolel tundus tobe väike punn, ja ka politsei akadeemia ühes filmis mõnitati selle kallal üksjagu, kui visati esiiste välja, et jalad ära mahuks. Sama arvamus käis ka Fiat127 kohta, aga tegelikkuses mahtus-mahub mõlemasse vägagi korralikult roolitaha ka pikem inimene.

127 oli oma leviku poolest ikka päris rahvaauto kohe, aga teine rahvaauto Sierra oli selle kõrval lausa suur ja luksuslik limusiin.

[krossifänn]

Omasin kunagi sihukest autot Honda Accord 1,6 EX.1983 aasta väljalase.Väga mõnus masin oli.Blüüssisu,elektriline katuseluuk ja antenn.Karburaatormootor oli väga ökonoomne.Roosteuss hakkas aga liiga tegema Müüsin ta maha(läks kuskile maapiirkonda noortele tehnikahuvilistele).Edasised andmed puuduvad.

[weix1]

Esimesed Sierrad( laiade tuledega) omasid isegi mingisugust kompuutrit, kui ma ei eksi
Kuid Sierrast vaid tsipa vähem populaarsem oli teine Fordi mudel, Scorpio.
Vene autost sinna istudes oli see tõsine kultuurišokk , eriti kui sattus kätte Ghia varustustasemega isend Auto oli algupäraselt plaanitudki esinduslikuks ja kalleimaks Fordi mudeligammas ja vana Scorpa on tänapäevalgi täitsa hea ja mugav auto. Esimeste mudelite leidmine mis ei oleks lääpas ja läbiaetud on nüüd aga üsna raske.

[moto-onu]

Sierrasi endalgi mitu tükki näpuvahelt läbi käinud. Garaas on pooleldi selle juppe täis, isegi ühks neliveduline universaalkerega sierra ootab oma aega nurgas. kõige rohkem tahaks sellist isendit nende seeriast omada :




Kolmeukselist esimese generatsiooni sierrat ei leia enam standart mudelitki naljalt.
Muideks, Sierra on Cortina mudeliseeria jätkuseeria

[krossifänn]

Esimesed Sierrad( laiade tuledega) omasid isegi mingisugust kompuutrit, kui ma ei eksi
Kuid Sierrast vaid tsipa vähem populaarsem oli teine Fordi mudel, Scorpio.
Vene autost sinna istudes oli see tõsine kultuurišokk , eriti kui sattus kätte Ghia varustustasemega isend Auto oli algupäraselt plaanitudki esinduslikuks ja kalleimaks Fordi mudeligammas ja vana Scorpa on tänapäevalgi täitsa hea ja mugav auto. Esimeste mudelite leidmine mis ei oleks lääpas ja läbiaetud on nüüd aga üsna raske.

Jah võtsid sõnad suust.Vana Scorpa on tõesti hea ja mõnus sõita.Ruumi salongis palju ja mugav.Mingis testis lõi ta raudselt oma lähimaid sama klassi konkurente Mercedes,BMW ja Opel just ruumikuse poolest.(kui esiiste on max.taha lükatud siis jääb taha ruumi"ikka igasugu tegevuste ja teemade jaoks b varuosad ka odavad-no nii kilohinnaga saadaval
Lammarites kahjuks enam nii lõbus pole kuna kõik "emexisse"või prügikasti saadetud Miinuseks muidugi kütusekulu.Minu eksemplaril(V6 2.4l) ikka 15l+.sajale linnas ja umb. 9 l.maanteesõidul.
Aga väheks on neid jäänd jah(vähemalt Tartus).Ise kasutan sedasama Scorpat viimased seitse aastat igapäevasõitudeks ja loodan jätkata

Scorpa 2012 a. seenemetsas

Scorpa lumevangis 2010 a.dets.

[pontu6]

Siinkohal ei saa jätta meenutamast seda autot:



Ford Granada võttis ikka jalust nõrgaks.

[genn]

Granada oli üks mõnusamaid liikureid mis mul on olnud.
Suur ja mõnusalt ruumikas,väga hästi püsis teel(tagatiffer oli üks suur kamaks malmi)ja veel pidurid,nii häid kui sellel olid pole mul olnud ühelgi teisel masinal,vajutasid ja tundsid kuidas 2tonni hetkega maha pidurdus(võib olla oli mingi piduri"rikkega" tagapidur pidurdas pea sama hästi kui esimene ja pidurdusmaa oli vaata et poole lühem Scorpio omast)
Kahju et kere lõpuks ära väsis.
Scorpios oli juba ruumi vähem,kehvemad pidurid(minu jaoks vähemalt),muidu oli igati mugav masin.2,8 mootor automaatkastiga võttis omajagu kütet,nagu öeldud mugavuse ja sõidulusti eest tuleb ju maksta
Mainimatta ei saa ka jätta Merkur Scorpiot(USA varjant)sellel olid kõik lisad millest üks Scorpa omanik unistada oskas,elektri aknad,nahk sinu,elektrilised istmed ka tagumised,nuppudega kliima seade,küttekompuuter,turvatalad ustes,põrke"stanged" j.n.e
Vaatamatta kõigele lihtsa Granadaga siiski võrelda ei andnud

Esimese seeria Sierra XR4 igatahes oli algeline küttekompuuter ja ka parda kompuuter mis teavitas:jahutusvedeliku,õli ja klaasipesu tasmete langusest.

[moto-onu]

Fiat regatal (83-90) oli ka analoogne algeline "kompuuter". Auto kujutis kus erinevate kohtade peal tulukesed andsid märku, mille kohta täpselt ei mäleta enam.

---

Huvitav et ma pole kuskil märganud mitte kunagi oma kõige esimest neljarattalist liikurit toyota terecel-i

[HendrikR]

Siinkohal ei saa jätta meenutamast seda autot:



Ford Granada võttis ikka jalust nõrgaks.

http://www.auto24.ee/used/918973 Üks selline müüa.Päris heas korras.Ma mäletan,et vanaema naabrite üürnikul oli pruun Ford Granada.Aias oli ka samblane Sirje ka.

[zazik]

Mul paps ostis 94-dal või 95-dal endale Opel Rekordi. Viimase mudeli, vist oli '83 aasta oma.
Too oli ka väga kõva pill, erinevalt teistest Rekorditest väga hea varustusega. CD varustusastmes. Suur kompuuter (kütusekulu ja värke näitas), hästi kvaliteetsed istmed, kesklukk, el. peeglid... midagi vist oli veel, mida tavaliselt rekorditel polnud. Väga püss masin oli.
Aga ükskord tulin sugulaste tutika Ländkruiseri (nn rahvamaja) tagaistmel maalt koju, siis oli küll papsi Opelisse istudes selline tunne, et halvemat autot polegi olemas Kõik tundus nii väike ja odav olema seal.

Aga samal ajal papsil Kodukaitses patrullautoks olnud Sierrast oli see Opel tegelikult ikka igakülgselt üle.

Selline Rekord oli:

[aavu]

Minu proua igatseb taga 84-nda aaste BMW524 istmeid. Olid vedrudega, riie veidi katki, seda varjasid lambanahksed istmekatted.
Uut autot otsides mõne aasta eest oli ta väga pettunud ja lubas Viljandi emeksist oma vanad istmed tagasi küsida. Täna ju ohurihma alt ette libisemist tõkestavad jäiga põhjaga istmed kõigis autodes. Vähemalt odavama hinnaklassi omades.
Üks jutt meenus. Nimelt endine kolleeg võrdles vene ja muu maailma autosid nii: venes tehakse auto ja siis otsitakse mingi koht sohvrile, mujal tehakse valmis juhiiste ja sobitatakse sinna ümber auto.

[mrali]

Pole mainitud Volvosid - siis omalt poolt lisan pere esimese lääneka. 245, vl 1975; B21 mootor, neljane manuaalkast, ümarate esituledega - mille esivanem oma töölt erastas (eelnevalt sai põhi pluss karbid uued ehitada, kuna neid eriti polnud enam alles). Sai 1990te teisel poolel peremasinana pruukides pea kogu Eesti (vist Hiiumaa ja Narva välja jättes) läbi sõita. Seitsmekesi (pere nii suur ja noorimad õde-vend tol ajal olid päris pisikesed) sõites sai taga pagasnikusse suure kottmadratsi panna, kus väiksemad põõnasid. Tänaste seaduste juures tegelesime tõeliste suitsiidisõitudega...

Volvo ruumikus ja lihtsus mu meelest siiani suht ületamatu kogu maailma autotoodangu osas. Aga vanus hakkas oma rolli mängima - karmim näide oli, kui Võrus siduripedaali küljest siduritrossi kinnitusaas murdus, õnneks oli esivanema sealse kolleegi juures keevitusvõimalus olemas - ja karburaatormootori pluss neljase manuaalkasti kütusekulu alla 10 kopikatega ei saanud kuidagi. Masin siiani maakodus alles, aga argiliikluses pole üle 10 aasta osalenud (esivanem sai esmalt korraliku tööauto ja siis avanes võimalus ka uuema pereauto soetada). Ootab paremaid päevi.

Järgmine peremasin ka siin teemas enne mainimist leidnud ja selle kohta saab ka häid sõnu öelda - Scorpio, aga universaal. 2,0B, viiene manuaal. Ka siiani alles, aga ilmselt mingi aeg lammaris lõpetamas, põhjus selline - esivanem ostis vasaku külje avariilisena pmslt lammutuse eest ja vahetas vasaku usteraami (karp+uksepost jne) ja tagasilla mõned jupid ka, mis vigastatud, lammariosadega - need rooste poolt söödud, lisaks tagaamrdid läbivajunud - originaalasendused universaali spetsartikli näol olid mõned aastad tagasi ca 8000 eek tükist ja Scorpiote vana häda - kaitsmekarbi perversne asukoht esiklaasinurga all, mistõttu elekter mängib segast...

Scorpio puhul ka ruumikus ja sõidumugavus väga head, 2,0 puhul ka kütusekulu mõistlik ja samuti Eesti erinevad reisid - olen isegi kasutanud ööbimiskohana nii mõnelgi juhul autot. Juppide poolest küll universaali kereosad vähemlevinud (universaal tuli 1992 turule).

Eks näeb, mis praeguste peremasinate (omal Vectra B Caravan, esivanemal BMW E39 530d universaal) kohta 5-10 aasta järel räägitakse - need mudelid täna sellised rahvaautod samuti.

Ja endal üks selline nostalgiatunnet tekitav asi veel meeles - Peugeot 504 - esimene läänekas, mis peres rohkem kui üks päev kasutada oli. Esivanem üleminekuaegadel (nii 1990-93) remontis haltuurana autosid ja siis toodi pooljuhusena talle üks Tln-Haapsalu maanteel libedaga üle katuse käinud 504 sedaan (kone 1,9 Indenor diisel) remontida. Tol ajal (konkreetselt 1993 algus) leidus selliseid autosid isegi Eesti esimestes lammarites - kuskilt Tallinnast leidis katuse ja ühe tagatiiva, mingid klaasid sebis omanik (üks Eesti jazziringkondades küllaltki tuntud muusik, kelle eksabikaasa aga veelgi tuntum). Kui valmis sai, oli Peugeot mõni päev ka esivanemal igapäevaseks proovimiseks-vigade otsimiseks lihtsalt kasutada. Tol ajastul, mil Eesti maa-asulates veel Vene liikurid domineerisid, oli selline ca 15 a vana prantslane ikkagi samm edasi... 504 sõiduautosid ei olegi liikluses iidamast ajast näinud (Haapsalus veel selle sajandi algusaastail oli küll paar sedaani ja ühe kunagise klassikaaslase vanemail Taebla vallas üks universaal).

[Mufff]

Juba kolm lehte nostalgiat, kuid vana W123 kerega Mersut pole siiani taga nutma hakatud. Lisaks veel sama välimusega, vist W116 kerega S mudelid ja nende järglased W126 kerega mudelid, muillest 500 SEC omanik oli endalgi au olla. Sõidumõnu oli selline, nagu oleks diivaniga mööda teed kulgenud. Ja teel püsisid ka maru hästi.

[Regardman]

Polski Fiatistki pole keegi sõna võtnud. Neid "kastiga 06si" liikus rohkem kindlasti, kui universaale. Sedaani polegi vist näinud?! Viimati nägin kastikat kuskil majaõuel Tartus.

Pere esimene läänekas oli MB 207D, siis Transporter T3 ja riburada muudki. Põhiautona figureeris ikkagi kuldne BMW 525. Mõnus auto heleda sisuga, ainult väljast kippus narmendama. Väljast sai alumine ring mingi musta möksiga kokku teha, siis ei tundunud enam nii hull.

[Huck]

Mina õppisin sõitma Rekord D peal. Oli selline vedelapruuni värvi universaal, käigukang oli roolisambal. Tolle aja kohta tundus sees ikka ülimugav ja pehme olevat. Ning soojaks läks ka talvel. Kuudil oli isegi mingi toonkile. Kone oli diisel. Originaalpada vist lõppes mingi hetke, sest mäletan mootorvahetust. Mäletan, et olin ~10 aastane, kui kanalis käimarit siduri otsa keerasin Olid ajad.
Praegu vaadates siis täitsa äge hainina disain on.




Kapotil oli veel tuus kõrgendus (huvitav mis põhjusel? kas mootor oli nii kõrge tõesti?).




Isiklikult olen omanud siin teemas nimetatud masinatest. Sierrat (2x), Scorpio (2.8Ghia), ja w126 mersut. Head nostalgiamasinad kõik. Praegugi vaadates teeolusid käivad neelud kerge tagaveduse Sierraari järele

[pontu6]

Olles ise vana hainina omanik, fännasin hirmsasti sellist masinat. 7 seeria E23 siis.



Nähes aga kunagi tuttava autot, mis sai väikse kõksu esinurga pihta ja kuidas seejärel kõik küljest pudenes, kuna rooste oli oma tööd salaja teinud, siis mõtlesin oma prioriteedid ümber. Parem siiski mitte.

[mrali]

Polski Fiatistki pole keegi sõna võtnud. Neid "kastiga 06si" liikus rohkem kindlasti, kui universaale. Sedaani polegi vist näinud?! Viimati nägin kastikat kuskil majaõuel Tartus.

PF 125P põhiliselt meil olidki kastikad. Aga esivanema haltuuraremonitide listis oli ka üks otse puus käinud PF 125P universaal. Kunagi oli siin foorumis kusjuures ka teema PF universaalidest, kus lõpptõdemusele jõuti, et tegu oli ka 1990te hakul haruldusega meil.

Tollest avariiremondist veel niipalju, et esivanemale ja paarile ta kompanjonile plekiti selle eest peo peale kokku mingi 20 tuhat rublat. Aga tegu oli 1991-92 perioodiga, kus selline summa omandas kiiresti lepalehe väärtuse...

Oli esimesel lk-l ka Peugeot 305 märgitud - ühe klassikaaslase peres oli selline 90te hakul. Aga mädanes üliruttu ära, selle järel soetasid Accordi (sarnase kerega, mis siingi mainitud). "Jaapanlane" neil elas kauem..

[weix1]

Kes ei mäletaks seda "noorkapitalistliku uhkust" , Datsun Cherry !
Mina nägin viimati Cherryt liikluses u. 2004-2005, Virtsu sadamas praamijärjekorras. Oli sinise sisuga ja väljast valge, nägi välja tõeliselt hea !
Ausalt öelda, tahaks praegu omada sellist, mõnusaks cruisimiseks ja garaazis näppimiseks vahest, keerduvad kaelad ja jõllitavad silmad garanteeritud
Tean, et Sindis ühes hoovis pärnumaal vedeleb taoline, see aga mingisuguse kupeekerega Miks osad mudelid on kandiliste, teised ümmarguste tuledega, oskab keegi öelda ? Tehase värk või sigullidelt laenatud aretus ?

[kopraonu]

Minu arust kandiliste esituledega autod nagu see:

Olid mõeldud(mõnede külajuttude järgi) ameerika turu jaoks. Isegi tuttaval seisis selline pikka aega,kuna bensiini pump andis otsad(küll,mitte pickup kerega). Lõpuks lõhkus ta vihaga selle auto kirvega tükkideks(minu meelest rumal tegu ).
Ühte sarnast kuid sinist värvi kastikat olen veel täitsa sõitmas näinud
Ning minu enda üks väheseid "riisirakettidest" lemmikuid, Mazda 929: