[Daff]

Oleneb mida Sa sealt JVV pealt käivitada tahad. Kui mingit suvalist lumepuhurit või midagi, siis võid ju katsetada. Põllumajandusmasinad aga soovivad tavaliselt saada kindleid pöördeid ja tihti üpris madalaid. Just madalate pöörete juures jääd selle apastraadiga aga jänni. Hüdrol jääb jaksu väheks madalatel pööretel. Ja kui on muutuv jõutarve, hakkavad JVV pöörded olenevalt koormusest kõikuma väga suures ulatuses. Näiteks kartulirootor. Pakun välja, et kohati suudab ta vaevalt mulda liigutada ja samas võib ta sul kartulid põllult minema lennutada. Siis pead hakkama mootori pööretega mängima, mis aga ei vääri küünlaid.

[maitus]

Tänan Daff . Ok, ..mõistan, millest räägid, aga kas sama asi ei toimu ka kardaanülekande puhul, et mida kiiremad on mootori pöörded, seda kiiremini keerleb ka jõuvõtuvõll ? Nagu teeks sama välja ja on ka võimalik kartuleid poolde põldu lennutada....minu põllu puhul üle põllugi ?
Ehk oleks abi kui hüdromootori ja jvv vahele ka mingi pisemat sorti käimakast aretada. Seal tagumiku all ju ruumi küll ja ega kettülekannete tegemine ja kardaanide ühendamine ju ka teab mis lihtne töö ei oleks..

---

Ehk oskab keegi öelda, et milline on selle 53-e h-pumba tootlikus ? Selle järgi tuleks vast ka mootorit valida..

[tammetonu]

Miks see toimima ei hakka on minule lihtsalt kirjutamise poole pealt vaevaline selgitada.Kasti tõstmine on hoopis midagi muud kui pidev töö hüdromootorina.Kui ikka oled veendunud,et lihtsalt püüan sind heidutada,siis võin sulle isiklikult selgitada enne kui hakkad tööd ette võtma.

[maitus]

Siis olekski paras aeg selgitada . Enamusel uutel agregaatidel on ju endil hüdromootorid peal ja traktori külge lähevad ainult voolikud. Mis vahet seal siis on? Kas lihtsalt see pump, mis pidi ühe inimese jutu järgi Nš 32 olema, ei ole piisavalt tootlik? Ma ei vaidle vastu, aga aru tahaks ikkagi saada, et miks pump, mis õli ringi ajab, siis hüdromootorit ringi ei aja ??? Selliste asjade endale selgitamine ongi just see asi mis iseehitamise huvitavaks teeb , vastasel juhul leian, et saaksin endale minigi põka ka lihtsamat teed pidi ja väiksema aja- ja võib-olla ka rahakuluga ...

[v126]

Saab ehitada küll, ainult Nš-32 võid küll ära unustada. Asi hakkab mõtet omandama Nš-100 alates ja targem on kohe kolbpumpade poole vaadata. Praegu on neid igal pool saada erinevate töömahtudega. Ma arvan ainult, et sul läheb isu ära kui hindasid näed.

[Daff]

Kui nüüd lahkama hakata seda hüdromootori asja, siis mina olen asjast oma praktika käigus aru saanud nii:
...mind isiklikult häirib sellise lahenduse juures veetava agregaadi sisendil pöörete kõikumine vastavalt vajaminevale jõutarbele. Kui sul on pumbaks NŠ-32 siis pead arvestama sellega, et pump ei suru kogu käideldavat õli survetrassi vaid vastusurve tõustes pumba tootlikus väheneb, osa õli vajub tagasi, mida aga tuleb kompenseerida pöörete lisamisega. See aga tähendab, et me ei saa JVV väljundil kindlat pöörete arvu kindlate mootori pöörete juures. On töid ja tööriistu mis nõuavad aga pidevalt ühtlasi pöördeid kõikuva jõutarbe korral.

[diesel]

ma kahjuks ei jaga hüdrost ööd ega mütsi. kuigi teema on kahtlemata väga huvitav. a seuke tähelepanek on, et mingi aeg tagasi sai flindi poes riiuleid takseeritud ja jäi silma üüratu valik hüdromootoreid ja pumpasid. muist neist olivad ilmselgelt üsna jämedate jõududega toimetamiseks ette nähtud, kui teha järeldusi võllide läbimõõtudele tuginedes. a hinnaga polnd neist ükski rikutud, pigem ütleks, et enamus ei maksnud suurt midagi.
millest ma nüüd valesti aru olen saand? paluks kommentaare.

[Rapsijuurikas]

Mis riistapuid see hüdroJVV peaks suutma käivitada?

[v126]

Kuna teemaalgataja jutu järgi on tegemist väiketraktoriga siis pole sellel ilmselt midagi erilist ringi ajadagi. Kolbpumbal tootlikus koormuse muutudes muutub suht vähe, nende baasil saaks sellest mõttest asja küll. Aga hammasrataspumpadest on nad kallimad küll. See mis mõnele ei maksa suurt midagi on teisele terve varandus.

[maitus]

Tänan kõiki kaasa mõtlemast. Ega mul sinna traktori taha vist midagi muud tulegi kui lattniiduk , heinakaaruti ja kartulirootor. Võib-olla veel ka selline puulõhkuja:
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=a0VK...=endscreen
Sellisele peaks aga tänu reduktorile küll jõust piisama.

Ikkagi tahaks veel kuulda arvamust selle kohta, et kui Lp Daff pakub välja, et hüdromootori pöörded on liiga kiired ja erinevate koormuste suhtes ka ebaühtlased, et kas siiski ei päästaks olukorda käigukast h-mootori ja jvv vahel. Alandaks pöördeid ja annaks lisavõimsust üsna soliidselt ja käikudega kiiruse reguleerimine jätaks ka mängumaad. Veavad ju ka lausa sae mootorid väiksemaid traktoreid ja jõuavad küll ?

Homme lähen tarkust taga ajama venekeelsetele saitidele, ehk leian sealt mingit kasulikku informatsiooni selle Nš32 -e jõudluse ja surve kohta.

Peamine põhjus miks ma sellest ideest kohe lahti lasta ei taha ja lahendusi otsin, on muidugi see, et ma ei oska välja mõelda kuidas saaks teha kardaanülekannet jvv- le ilma kahte käigukasti kasutamatta. Sel juhul aga veniks traktor väga laevaks ja multicari sild eeldab ju veel ka reversikasti lisaks kuna kardaan peab pöörlema teistpidi kui tavaliselt. Sillast ei tahaks aga loobuda, kuna on hea laiusega, ei pea ümber tegema ja omab ka mehhaanilist difrilukku mille saab kangiga peale tõmmata.

[2715]

Miks mitte siis võtta see pump sealt ära ja siis sealt jõuvõtuvõll otse ilma selliste jamadeta?
Lihtsalt vaja teha ck tihendiga kaas ja nuutidega võllijupp(mõlemad saab vanast pumbast teha).

[valdy]

Miks mitte siis võtta see pump sealt ära ja siis sealt jõuvõtuvõll otse ilma selliste jamadeta?
Lihtsalt vaja teha ck tihendiga kaas ja nuutidega võllijupp(mõlemad saab vanast pumbast teha).

selline asjandus on tehase poolt olemas, mis seal leiutada

[maitus]

Tänan valdy, sellisel jutul on juba jumet . Ainuke asi mis natuke hinge närib, on see, et kas selline kardaan mitte veel kiiremini ei pöörle kui hüdromootor ? Ehk tuleks ikkagi teise otsa panna mingi vahekast millega kiirustega mängida saaks ja millele jvv otse külge aretada?

Selline ülekanne on tegelikult ka täitsa olemas. Kujutan ette, et mingil tsisternil, mis midagi pumpab, võib selline küljes olla. Ehk vedeleb mõnel selline asi kuskil ? :

   

---

Sellisele pane külge niipalju kui tahad
   

[v6sa]

Tänan kõiki kaasa mõtlemast. Ega mul sinna traktori taha vist midagi muud tulegi kui lattniiduk , heinakaaruti ja kartulirootor. Võib-olla veel ka selline puulõhkuja:
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=a0VK...=endscreen
Sellisele peaks aga tänu reduktorile küll jõust piisama.

Ikkagi tahaks veel kuulda arvamust selle kohta, et kui Lp Daff pakub välja, et hüdromootori pöörded on liiga kiired ja erinevate koormuste suhtes ka ebaühtlased, et kas siiski ei päästaks olukorda käigukast h-mootori ja jvv vahel. Alandaks pöördeid ja annaks lisavõimsust üsna soliidselt ja käikudega kiiruse reguleerimine jätaks ka mängumaad. Veavad ju ka lausa sae mootorid väiksemaid traktoreid ja jõuavad küll ?

Homme lähen tarkust taga ajama venekeelsetele saitidele, ehk leian sealt mingit kasulikku informatsiooni selle Nš32 -e jõudluse ja surve kohta.

Peamine põhjus miks ma sellest ideest kohe lahti lasta ei taha ja lahendusi otsin, on muidugi see, et ma ei oska välja mõelda kuidas saaks teha kardaanülekannet jvv- le ilma kahte käigukasti kasutamatta. Sel juhul aga veniks traktor väga laevaks ja multicari sild eeldab ju veel ka reversikasti lisaks kuna kardaan peab pöörlema teistpidi kui tavaliselt. Sillast ei tahaks aga loobuda, kuna on hea laiusega, ei pea ümber tegema ja omab ka mehhaanilist difrilukku mille saab kangiga peale tõmmata.

Vahet ei ole, kas kasutada JSV ringikeerutamiseks suletud süsteemiga hüdroajamit või mehhaanilist ülekannet - ühtmoodi muutumatu ülekandearvuga (ÜA) on need ikka. Vedelikku ju tavaoludes kokku ei suru ja korras pumbad-mootorid märkimisväärselt läbi ei leki.

Kui mehh. ülekande puhul on ÜA määratud hammaste arvude suhtega, siis hüdroajamis pumba ja mootori mahtude suhtega. Vene pumbal näitab number ühe pöördega pumbatava õli kogust. Töörõhku pump ei määra (maksimaalse küll - kuskiltmaalt läheb lõhki), selleks on süsteemis teised elemendid (kaitse või rõhuklapid).

Hüdroülekande vaieldamatu pluss on voolikute paindlikkus ja ÜA muutmise hõlpsus. Voolikuid keera, kuidas tahad ja pumpa-mootorit saad vahetada üsna suurtes piirides ilma olulisi ümberehitusi tegemata.
Eks hüdroajami kasutegur vähe nigelamaks jääb...

Mehh JSV ajami võib võtta ka otse hammasvöölt või rihmaseibilt. Valiku küsimus. Otseläbi kaste (nagu traktoritel tavaliselt) automaailmas reeglina ei kohta. Kuigi, käigukasti vahevõll ju pöörleb ka pidevalt (välja arvatud sidurdamise ajal) muutumatu kiirusega. Siiagi annaks midagi otsa kombineerida.

Ei hakka need kartulid ühti kaugemale lendama, kui muld liivasemaks läheb. Lihtsalt mootoril hakkab kergem...

[maitus]

Hehh,.....võta sa nüüd siis kinni, et kumb variant parem on, kas valdyl või v6sal .
Kui v6sa jutt paika peab, siis meeldiks mulle see hüdrosüsteem muidugi rohkem. Ja just sellepärast, et üks võimalik vibreeriv osa kardaani näol vähemaks jääks. Samuti jääks ära hulka tööd nende kardaanide ühendamisega ja vahepukkade ehitamisega. Noolikud külge ja valmis . Tõenäoliselt tuleks mul kardaan ka kahest osast teha, sest sirgele teele jääb midagi kindlasti ette. See, et nii hüdro kui ka kardaan pöördemomenti sarnaselt edasi annavad, tundus ka mulle loogiline.

Lp v6sa, kas olen õigesti aru saanud, et pumba Nš-32 number tähendab siis seda, et ühe pöördega lükatakse edasi 32grammi õli ?

Peaksin siis ka teada saama mitu pööret minutis see hüdropump mingitel keskmistel mootori pööretel teeb ja kui kiiresti peaks keskmiselt töötama jvv, et valida õiget hüdromootorit? Või ikkagi käigukast hüdromootorile otsa ? Minumeelest on traktoritel ju täitsa olemas võimalus muuta käguga jvv pöörlemisreziimi ? Või ei ole ..?

---

Kas hüdraulikale mitte ei lisandu veel ka selline pluss, et kui näiteks kartulirootorile mingi kivi või kaigas kuskile vahele kinni kiilub, siis suure tõenäosusega kardaanülekande puhul on mingi sõlm hukule määratud, hüdraulika puhul aga lahendab asja kaitseklapp..?

[v6sa]

Hehh,.....võta sa nüüd siis kinni, et kumb variant parem on, kas valdyl või v6sal .
...
Lp v6sa, kas olen õigesti aru saanud, et pumba Nš-32 number tähendab siis seda, et ühe pöördega lükatakse edasi 32grammi õli ?
...

Ärge käige mu jälgedes - ma olen isegi eksinud...

Number Vene pumbas näitab ühe pöördega pumbatava vedeliku kogust kuupsentimeetreis lubataval töörõhul. Siit tuleb hakata arvutama, palju see konkreetsete pöörete puhul liitreid teeb.

Arvutamisest ei pääse niikuinii.

Hammasrataspumpade puhul tuleb meeles pidada, et vaid erikonstruktsiooniga tükid taluvad külgjõudu - ajam tuleb koosatada nii, et pumba võllile kantaks üle vaid pöördemomenti.

Ning hammasrataspump mootorina on väga nigel. Aksiaalkolbmootor aga kallis...

Odavam on mehh. ülekanne.

Mis puudutab PMtraktorite JSV ajamit, siis enamasti on need väntvõllilt (russi korral küll sidurikorvilt) läbi õõnesvõllide otse lülituseni. Lääne tehnikal sõltub konkreetsest lahendusest, kuid ka seal viiakse JSV pöörlemine läbi KK otse lülituskohani. Seal võib olla võimalus valida mitu kiirust ja sünkroon/asünkroonajami vahel. Aga ei pruugi ka...

Tegelikult tuleks plaanitava traktori teema eraldi teha

[maitus]

Tänan Hr v6sa, eks tuleb sellele traktorile ka kodulehekülg, traktoril nimigi olemas aga ei avalda veel- halb enne .Esialgu aga püsib siin veel teemas täielikult.

Arvutamisega jään kindlasti jänni kui ei saa teada kui kiiresi see pump pöörleb. Kas tõesti oleks ainulke võimalus seda teada saada nii, et keerata väntvõlli käsitsi 1 ring ja lasta teisel mehel ära lugeda mitu tiiru teeb pump .. ?

[v6sa]

...
Arvutamisega jään kindlasti jänni kui ei saa teada kui kiiresi see pump pöörleb. Kas tõesti oleks ainulke võimalus seda teada saada nii, et keerata väntvõlli käsitsi 1 ring ja lasta teisel mehel ära lugeda mitu tiiru teeb pump .. ?

A milleks seda vaja on teada?

Kui räägime GAZi kasti küljes olevast, siis kusgailt nagu käis läbi suhe 1/2le. Ehk pump teeb poole vähem, kui mootor. Mis tundub loogilisema - vedavalt vahevõllile on aeglustav ülekanne 1:1,x ja ajamikast on ka aeglustava ülekandega.

[Rapsijuurikas]

Ärge unustage hüdro puhul sellist asja nagu süsteemis vajalik õli kogus.Kuna tegemist vist väike traktoriga siis vaevalt tahad "vaaditäit"õli kaasas vedada.

[maitus]

Vaaditäit õli ei tahaks muidugi kaasas tassida, aga ma arvan, et kui ma need voolikud, mootori ja pumba kõik tükkis täega sinna vaati viskaks, siis ei saaks ka veerandit vaati täis . Ju nende asjade õõnsustesse vast ikka veel vähem seda õli mahub

Kas mulle tundub õigesti, et sellel pildil ajab hüdromootor läbi reduktori jvv- i ringi ?    

Kui see nii on , siis peaks just kiirem h-mootor toimima.
Kas keegi oskab mõne sõna sellise mootori kohta öelda ?    

Kui arvestada, et kui mootor töötab umbes 2000 pöödega, siis hüdropump pidi tegema poole vähem pöördeid Ja kui kasutada sama töömahuga hüdromootorit kui on pump, siis teeb h-mootor minutis samuti 1000 pööret. Kui selle h-mootori otsa panna veel käigukast, siis teeb jõuvõtuvõll esimese käiguga 2.5 pöörat sekundis ja teise käinuga 5.5 pööret sekundis ja jõudu peaks tõenäoliselt jätkuma ja seega ka pöörlemine koormuse muutudes peaks üsna ühtlane olema.

Oleks hea kui mõni teadjamees kommenteeriks, et kas sellised jõuvõtuvõlli pöörded on piisavad põlluriistadele või on seda vähe ja millega ma jälle puusse panin ...?

---

Kas oleks võimalik kasutada teist Nš-32 pumpa mootorina ..???