[v6sa]

...
Ja lõpuks on üldse see, et üks vulkaan pussab korralikult ...

kõik on suhteline

Ongi suhteline. Aga siinkohal tasuks korraks mõelda ka sellele, et kui vulkaani pussamine ei sõltu (teadaolevalt) kuidagi inimeste toiemtamistest või toimetamatajätmistest, siis kogu tehnogeense sita oleme ise oma tegemistega tootnud. Ning selle eest ka vastutame, erinevalt vulkaani puuksust.

Aga muidugi on vägagi inimlik öelda, et oh mis nüüd mind hurjutate, vaat, kus naabritel ikka tossab...

[ZIL 131]

Tehnikainimesed. Diislikütuse liitri kütteväärtus on suurem, kui liitril bensiinil. Järelikult annab diislikütus paremini pauku välja  Diislikütusel töötav mootor on kõrgema surveastmega, järelikult annab rohkem pauku välja  Ja teie tahate, et bensiinimootor oleks sama ökonoomne, kui diislikütusel töötav mootor?
Transport jätke rahule. Rekkad, rongid, laevad jne. Kas on kellelgi soov lähimas naftaterminalis tankimas käia? Lähimas leivatehases leiva järel käia?
Aga see diislikütusega sõiduautode summutist tulev fekaal tahab ära lämmatada, enne kui poeuksest sisse saad  Vaja ju näidata, et mul on ökonoomne diislikütusel sõitev roim. Ja siis see roim ootab töötava mootoriga poes ostlevat omanikku

[Wiki432]

Diislikütuse liitri kütteväärtus on suurem, kui liitril bensiinil. Järelikult annab diislikütus paremini pauku välja  Diislikütusel töötav mootor on kõrgema surveastmega, järelikult annab rohkem pauku välja  Ja teie tahate, et bensiinimootor oleks sama ökonoomne, kui diislikütusel töötav mootor?

Et asi veelgi selgem oleks, siis:

The calorific value of diesel fuel is roughly 45.5 MJ/kg (megajoules per kilogram), slightly lower than petrol which is 45.8 MJ/kg. However, diesel fuel is denser than petrol and contains about 15% more energy by volume (roughly 36.9 MJ/litre compared to 33.7 MJ/litre). Accounting for the difference in energy density, the overall efficiency of the diesel engine is still some 20% greater than the petrol engine, despite the diesel engine also being heavier.

Ehk siis ühes kilogrammis diiselkütuses peitub 45,5 Mj, bensiini kilogrammis 45,8Mj. Erikaalude erinevuse tõttu aga on ühes liitris energiat vastavalt 36,9 ja 33,7 Mj. Kui kütust müüaks kilodega, oleks bensiiniauto justkui ökonoomsem isegi. Teadupärast saab tanklast kütust siiski liitriarvestuses ja siit tulebki energiamahukuse vahe. Lisaks veel ka see, nagu ka rahvakeeles ksf! ülalpool märkis, et suurema surveastme tõttu on diiselmootori kasutegur suurem. Mida väiksem on mootori koormus (mida suletum segusiiber), seda suurem vahe. Sest bensiiniaurude segu õhuga põleb ainult vahekorras 1/15-le +/- natuke siia-sinna. Seega, kui bensiinimootorist pole hetkel tarvis suurt võimsust, piiratakse kütusekogust ning tuleb piirata ka õhukogust. Silindrit ei täideta täielikult, seega ei ole ka mida kokku suruda surveastmega maksimaalse võimalikkuse piires. Diiselmootori silinder täidetakse alati maksimaalselt õhuga, seega seal on ka alati ära kasutatud suveastme poolt määratud kompressioon.

[viplala]

...
Ja lõpuks on üldse see, et üks vulkaan pussab korralikult ...

kõik on suhteline

Ongi suhteline. Aga siinkohal tasuks korraks mõelda ka sellele, et kui vulkaani pussamine ei sõltu (teadaolevalt) kuidagi inimeste toiemtamistest või toimetamatajätmistest, siis kogu tehnogeense sita oleme ise oma tegemistega tootnud. Ning selle eest ka vastutame, erinevalt vulkaani puuksust.

Aga muidugi on vägagi inimlik öelda, et oh mis nüüd mind hurjutate, vaat, kus naabritel ikka tossab...

On vägagi suhteline... Kohe peale inimlooma välja vupsamist hakkab peale raiskamine. Lutid, mähkmed, mänguasjad sealt edasi juba igasugu riided, aipläädid, autod, majad, teenused ja muu nodi, ja nii kuni lõpuni välja. Ühe sellise tegelase materjalivajaduste rahuldamiseks, kaevatakse tema elu jooksul maa sisse auk, kuhu võib terve inimkonna koos saba ja karvadega sisse pista. Rääkimata selle kõigega kaasnevast reostusest, tapmistest jne. 
  Ja siis jõuab, helerohelise silmavaatega, teiste õpetamisest väsinud idealist koju, hüppab eidele selga ning jõnksutab, ilma ühegi süümepiinata maakera tervise suhtes, mõned uued raiskajad juurde, kelle ainus soov saab peagi olema mõni paariline leida ning veelgi efektiivsemalt jõnksutada. Huvitav, kas see ongi vastutuse võtmine, toota uusi raiskajaid kes hakkavad tootma veelgi rohkem seda tehnoloogilist sitta? Huvitav kas tõesti avatakse, et tulevane põlv hakkab palja tilliga mööda metsi kondama, lehti närima, prunt igaks juhuks tagumikus, et metaan maailmaruumi ei leviks? Aga muidugi on vägagi inimlik öelda, et oh mis nüüd mind hurjutate, vaat, kus kus alles naabrid sigivad...

[usku]

Mina rääkisin suhtelisusest küll selles kontekstis, et hirmsasti nähakse vaeva autode poolt tekitatava saastega, mis aga summa summaarum on planeedil kaduvväike hulk saastet. Aga seda on lihtsam piirata ja seepärast piiratakse. See on umbes samasugune võrdlus, kui 1000 eur palgast 200 eurot kulub söögile, 500 eur alkole ja pidutsemisele ning kommunaalideks ei jagu. Autode heitgaaside CO2 emissiooni pitsitamine on nagu hakkaks piirama just seda söögile kuluvat osa, et kommunaale maksta. "Boonusena" kaotab auto vastupidavuses nagu inimene tervises.

[Marko]

Heitgaaside piiramise põhiargument on õhu kvaliteet suurlinnades.

[v6sa]

Heitgaaside piiramise põhiargument on õhu kvaliteet suurlinnades.

Nii on.

Pluss see, et me tegelikult ei tea, kui suurt kasvuhoonegaaside hulga juurdekasvu planeedi ökosüsteem talub enne, kui tekivad tingimused meile harjumuspäraseks saanud elustiku eluvõimatusele. Me teame ajaloost, et mõnel korral on looduslikud põhjused eluolu juba ümber korraldanud nii, et end toona "looduse krooniks" õigusega nimetanud liike enam ei ole. Nende nigelaid järglasi küll. Õnnetus meie, kui inimkonna jaoks on see, et paraku enamus meist selle piiri ületamisel kolib üle toormeriiulile. Pole ka võimatu, et kõik - sõltub skaalast. Kui pool Jaapanit ikka vastu taevast lendab mingi umbeläinud vulkaani tõttu ja sellele järgneb x-kümmend aastat tuumatalve, siis ei pruugi ka tehiskeskkonnamullis vegeteerijad ellu jääda.

Natuke illustreerivat materjali, miks suur hulk  keerukate protsesside modelleerimisega natuke rohkem kokku puutunud inimesi on "diipli konsöörnd":
http://www.worldometers.info/world-popul...pastfuture

Ning minusugused metsaservas elajad mälestavad hardusega kuupäeva 25.05.2007, mil me jäime vähemusse: https://www.sciencedaily.com/releases/20...000642.htm. Tänaseks elab "linnades" 54,9% elanikkonnast. Seega on mure õhupuhtuse üle mõistetav.

Isand Viplala peaks aga oma raviskeemi üle vaatama - väga asjakohatut teksti kipub viskama. Hetkel ei käinud ju jutt mitte olemprügist, vaid heitgaasidest. Aga kuna neid ei näe, siis neid ju pole olemas.  Erinevalt reptiloididest.

[viplala]

Isand Viplala peaks aga oma raviskeemi üle vaatama - väga asjakohatut teksti kipub viskama. Hetkel ei käinud ju jutt mitte olemprügist, vaid heitgaasidest. Aga kuna neid ei näe, siis neid ju pole olemas.  Erinevalt reptiloididest.

Tänan muretsemast, mu raviskeemiga on kõik korras  

See sama olmeprügi tootmine just enamuse heitgaasidest toodabki, pluss ka muud sodi. Aga kuna see tootmine endal nina all ei ole parasjagu, siis seda pole olemas, või kuidas... Ja egas heitgaasid ise ei teki, need ju tekitatakse, tulevikus näiteks järeltuleva põlve poolt vastavalt nende endi vajadustele ja tahtmistele, erinevalt vulkaanidest.

[honkomees]

Heitgaaside piiramise põhiargument on õhu kvaliteet suurlinnades.

Nii on.

Pluss see, et me tegelikult ei tea, kui suurt kasvuhoonegaaside hulga juurdekasvu planeedi ökosüsteem talub enne, kui tekivad tingimused meile harjumuspäraseks saanud elustiku eluvõimatusele. ...

siin on tegelikult vastuolu - nende tänapäeva kohitsetud ühekordsete autode masstootmise tulemusena paraneb küll suurlinnade õhk, kuid hävib planeedi ökosüsteem.
Linnastumist tuleb seaduste jõuga piirata, autodele seada kvaliteedinõuded, et auto kestaks 1 miljon km ja min 30 aastat koos keeluga enne seda välja vahetada ning vähendada uute autode jm olmesaasta tootmist kordades.

[v6sa]

See sama olmeprügi tootmine just enamuse heitgaasidest toodabki,
...

Heitgaasidena käsitletakse siiski sisepõlemismootoris toimuva produkte. Või noh, diiselmootorite keelamist käsitlevas lõimes oleks kuidagi kohatu heitgaaside all midagi muud mõista.

Kui mõtlesid kasvuhoonegaase, siis üsna leebeid tseeokahte ja essooikse kütuse põlemisel tekib paratamatult, kuid need pole eriti karmid asjad. Diiselmootori puhul on peamiseks hädaks noksid ja peentahmaosaksed, ottomootorist erituvad haatseed ja tseeoo on jälle pahad.Ainus teadaolevalt keskkonnasõbralik kütus on vesinik, aga seda ei luba reptiloidid kasutada.

Küll kipub sinu viidatud olmeprügi lagunemise tekkima metaani-etaani ja väävelvesinikku. Vat need on oluliselt parema ülekandeteguriga tavapärase tseeookahega võrreldes.

Ning jah, meie liha-piima lembus on küll kuradist ja põhjustab, sõltuvalt uurijast, üks kuni kaks kolmandikku inimtekkelisest kasvuhoonegaasist.

Seega, kodanikud, valge lina ja surnuaed meid päästavad, nagu isand Viplala korduvalt on viidanud. Meil ei ole enam lootust...

[v6sa]

siin on tegelikult vastuolu - nende tänapäeva kohitsetud ühekordsete autode masstootmise tulemusena paraneb küll suurlinnade õhk, kuid hävib planeedi ökosüsteem.
Linnastumist tuleb seaduste jõuga piirata, autodele seada kvaliteedinõuded, et auto kestaks 1 miljon km ja min 30 aastat koos keeluga enne seda välja vahetada ning vähendada uute autode jm olmesaasta tootmist kordades.

Õige! Üks riik, üks juht, üks auto!

Kuigi oma tõetera Su jutus on. Samas seadusega ei ole võimalik lollidel keelata loll olemast.

[Talupoeg taluja]

Oot,oot,kes need lubasid platsi kunagi puhtaks lüüa?
Kui asi jätkub samamoodi siis Emake maa võib meie poliitikjutest pisut ette jõuda ja koristada selle saaste ise ära. Selle kohta et meil on juba siin mõned korrad plats puhtaks löödud,pidavat isegi mingid tõendid olema. Kas jälle vandenõuteooriad... ei mõista mina öelda.
Tundub et kõik on äri. Raha annab vahendid ja ka abinõu. Mõlemad vajavad teineteist ja seotud oleme kõik.
Mina tossutan võiduka lõpuni.

T.

[honkomees]

Samas seadusega ei ole võimalik lollidel keelata loll olemast.

Aadul oli oma programm/seadus lollidest lahtisaamiseks, sh peded jm vaimuhaiged käisid selle alla.

[viplala]

See sama olmeprügi tootmine just enamuse heitgaasidest toodabki,
...

Heitgaasidena käsitletakse siiski sisepõlemismootoris toimuva produkte. Või noh, diiselmootorite keelamist käsitlevas lõimes oleks kuidagi kohatu heitgaaside all midagi muud mõista.

Seega, kodanikud, valge lina ja surnuaed meid päästavad, nagu isand Viplala korduvalt on viidanud. Meil ei ole enam lootust...

Kui kopp maavara järele läheb või puur maapõue tungib, siis millise jõuga? Ikka diisel. Sealt edasi töötlemisse mis paljudel juhtudel samuti diisli pealt jõudu saavad. Sealt edasi veel kuhugile töötlusse ja veel korra kuhugile ja sealt edasi kuhugile, kõik diisli abil. Kõik need töötlejad sõidavad omakorda diisliga tööle ja ajavad omi tööasju. Edasi transporditakse toormaterjali, toormaterjali edasimüüjatele, kes selle edasi müüvad ja transpordivad mingitesse tehastesse. Kõik nende töölised kasutavad diislit oma töö asjade jaoks ja nende tehaste jaoks töötavad kuskil mingid teised tehased, mis kasutavad samuti diislit, et valmistada ja transportida esimestesse tehastesse igasugu asju. Kui toode lõpuks tehases valmis saab, transporditakse see hulgimüüjatele üle maailma, jällegi diisli abil, kes siis omakorda selle poodi sõidutavad. Toodetele vaja ka turundust, pakendeid, mis omakorda diisli peal elavad. Ja kui lõpuks inimene oma diiselautoga sellele tootele poodi järgi läheb, kasutab seda natuke ning viskab prügikasti. Prügikasti tootmiseks on vaja jällegi hakata algusest pihta. Prügi vaja ju ka kokku korjata, jälle diisel. Prügilates transporditakse seda toodet diisliga ning kõik kuradi töölised seal vahel sõidavad tööle diisliga. 

Seega nagu ma ennist ka ütlesin, siis selle olmeprügi tootmine just kõige rohkem heitgaase toodabki. 

Mis aga puutub valgesse linasse, siis maha kärvate te kõik varem või hiljem ja siis pole teid enam olemas, ei teie soove, mõtteid, tahtmisi, te lihtsalt lõpetate eksisteerimise nagu poleks teid kunagi olnudki. Hetke pärast keegi ei mäleta teid enam ja kõik teie teod on muutunud tähtsusetuks. Nii ostetud aiplääd kui tossavad diislid millega kulgesite. Tervele inimkonnale võib aga abikäe ulatada üks mõnus asteroid, üks yellowstone vms ja läinud terve inimkond. Siin ei ole küsimus kas vaid millal. Loodus aga elab omaviisi edasi nagu poleks midagi vahepeal juhtunudki.

[pen.skar]

Et asi tasakaalus oleks, siis sinu viimane lämitamine krematooriumis toimub gaasuga, mitte diisliga ja katafalk ka ukse taga bensukas.

[viplala]

Et asi tasakaalus oleks, siis sinu viimane lämitamine krematooriumis toimub gaasuga, mitte diisliga ja katafalk ka ukse taga bensukas.

Samas enamjaolt, auk kaevatakse ja lükatakse kinni diislil töötava miniekskavaatoriga.

[Talupoeg taluja]

Aadul oli oma programm/seadus lollidest lahtisaamiseks, sh peded jm vaimuhaiged käisid selle alla.

Sellepärast ongi vahest kuulda,et Aadu vaja,Aadu vaja.

[13piisab]

teemaväline vahelepõige:

[quote='CORRADOg60' pid='460333' dateline='1538667492']
Kas tõesti leidub veel tänapäeval inimesi, kes arvavad, et see pisike number, mida kompu "arvutab",  on reaalne....?

Jah leidub - minu 25a tagustel Opelitel (4tk, mootor C20XE) ja sajandialguse Saabidel (2tk, mootor B235R. Need näitavad ainult keskmist kulu) on kompuutrite täpsus olnud +/-0,2l piires. Ehk ca 2%, kuna keskmine kulu on mõlemat tüüpi tehnikal jämedalt ca 10. Ühe vedava sillaga ooplite puhul pea 20% vähem.
Kompuutri näidu ja arvutusliku erinevus on olnud isendipõhine ning ajas püsiv.

[motamees]

Vahelepõige on õigustatud. 
Mul kodus Renault Clio, mis näitab täiesti tõsist numbrit.  Peugeoti number on veidi vale (umbes 0,3l), aga kui seda teada, siis on ju tõene number ikkagi silme ees. Kõigil autodel olen teinud spidomeetri ja odomeetri täpsuse kontrolli. Kui number erineb liialt, siis olen teinud koefitsendi küttekulu arvestamiseks. Küttekulu arvestan alati, igal tankimisel.

[veix__]

Kütusetorustikul ei ole mitte ühtegi andurit, mille järgi kompuuter saaks kütusekulust aimu. Kompuuter loeb õhku ja eeldab, et õhu ja kütuse vahekord on selline nagu ette nähtud.