Korraldustoimkonna juhtgrupi nimel tahan tänada kõiki osavõtjaid. Tagasiside on üldiselt positiivne.
Peakorraldaja rollis oli Veiko Praks, kes kandis enda õlul rahvusvahelise suhtlemise eelkõige Leedu esindajatega, korraldas koostöö Viljandi linnaga ning leidis sponsorid mitmele sellisele tegevusele, kus muidu oleksime pidanud teatud hüvedest loobuma - näiteks osa mootorrataste ning päris vanade sõidukite toimetamine Vilniusse, Apelsini esinemine lõpupeol ning hulk väiksemaid korralduslikke küsimusi, mis eelarvet pitsitasid.
Laekuri ja kirjatoimetaja ametit pidas Tiit Talts. Tänu temale saime operatiivselt viia infot osalejatele. Meeldiv oli eestlaste korrektne maksekäitumine, mis võimaldas keskenduda sõidu sisulisele poolele. Tiidu korraldada oli ka suhtlus Türi vallavalitsusega.
Allakirjutanu Indrek Sirk võttis enda kanda osalejate raamatu ja marsruudivihiku kokkupanemise. Siin olid mul küll väga tublid abilised - raamatute koostamise ning trükikojaga suhtlemisel Gerli Ramler, kaardid tegi valmis Joonas Väärtnõu ning trükivääriliseks kujundas Piret Hiis. Kuna sõit oli intensiivne ning hõlmas mitut riiki, siis korralik roadmap võimaldas suurt gruppi paremini juhtida. Osalejate andmete ja piltidega kataloogi ei ole ka aastaid tehtud ning kuigi see oli töömahukas ja rahaliselt kulukas, siis on mida ka aastaid hiljem meenutada.
Leedu ja Läti korraldustoimkonnad korraldasid vastuvõtu oma riikides - iga osaleja saab ise hinnata, kus asjad ladusamalt läksid.
Lisaks juhtgrupile oli Eestis meil veel terve hulk abilisi, kelleta see sõit ei oleks õnnestunud. Kõiki üles lugeda on võimatu, kuna entusiastlik selgitustöö nii vanatehnikaharrastajate kui ka lihtsalt sõprade seas oli väga intensiivne ning enamasti omaalgatuslik. Selle tulemuseks oli sadade (ilmselt isegi tuhandate) pealtvaatajate olemasolu mitte ainult näitustel, vaid ka teedel alates Lilli piiripunktist kuni Tallinnani. See oli midagi, mis eelkõige jahmatas lätlasi ja leedukaid - oma masinatega, lippudega, diivanitega inimesed moodustasid meie kolonni möödudes väikeseid ketijupikesi terve Eesti ulatuses. Meie rahvas on ikka kokkuhoidev ning päevapoliitikat kõrvale jättes oleme ikka rõõmsad ja üksteist toetavad.
Korraldustoimkonna rahvusvahelised koosolekud toimusid Riia Mootorimuuseumi ruumides - Eestist oli ühel koosolekul kohal isegi 12 inimest. Just tänu laiale põhjale ja üksteise toetamise abil oleme suutelised väikeste rahaliste vahenditega korraldama selliseid suuri vanatehnika sõite. Seda on tõestanud Vanasõidukite Suursõidud aastatel 2000, 2005, 2010 ja 2015.
Vabandan juba ette, et alljärgnev nimekiri ei ole täielik, kuid tahaksin tänu avaldada just järgmistele inimestele ja organisatsioonidele:
1. Unic-Moto, eriti Margus Karu, Andrus Lüüding, Maarek Heinsaar, Gerli Ramler - Margus oli sideisikuks mootorratturitega, korraldas sõidu märkide valmistamise, tõi kohale ansambli Apelsin ning aitas kaasa Lennusadama ürituse korraldamisel. Gerli panust on juba eespool mainitud, lisaks aitas ta ka meediateavituste tegemisel. Andruse ja Maareki tõin eraldi välja tsiklimeeste vedamisel - meil Eestis on kujunenud traditsioonid, kuidas vanatehnikasõidus kolonn moodustatakse (ikka nõrgemad/haavatavamad eespool). Lõunanaabrite jaoks oli tegemist eelõige autoüritusega, kuid ühiselt suutsime ikka hakkama saada.
2. Levatek, eriti Veiko Praks, Heino Jaanus, Uno Kübar - Uno tegi hingega kihutustööd mitu aastat ning tema algtõuketa poleks me selleni jõudnud. Veiko peakorraldajana on juba mainitud, Heino on igal sammul olnud toeks ja autoriteediks nii meile endile kui lõunanaabritele.
3. Unic, eriti Kaspar Noor, Priit Veski, Martti Suur, Margus Kristjuhan - enamus korraldajaid nautis ise sõitu ilusa ilmaga, kuid Lennusadama näituse ettevalmistused ning vastuvõtt ei olnud võimalik käigupealt. Seetõttu loobusid Unicu mehed ja naised ise sõidust, et vastuvõtt saaks sujuv.
4. Wana-Kolga Tsiklitall, eriti Jaan Sild - konstruktiivne abi, valmisolek oma plaanide korrigeerimiseks ning Karksi-Nuia ümbersõidu korraldamine võivad pealtnäha olla väikesed asjad, aga hoidsid meie koostööketti koos.
5. Pärnumaa Vanatehnika Klubi, eriti Tiit Talts, Raivo Hannus, Väino Karu - Tiidu osa on juba teada, teised olid toeks nii algstaadiumis asja käimalükkamisel, aga ka teavitustöö tegemisel ning huvitava tehnikaga inimeste kaasakutsumisel, Raivo korraldas ka sõidu video tegemist, Väino aga tõi rivvi auto, mis ka 23.08.1989 Balti Ketis osales.
6. Üllar Suvemaa - Laitse lõpuüritus oli hästi ettevalmistatud ning madalate kuludega. Üldiselt tulevad vanatehnikaklubid toime sõidu ning näituste korraldamisega, kuid peoõhtu korraldamine on keerulisem ja sageli väga kallis. Üllar võimaldas keskenduda sõidu korraldamisele ning võttis peo korraldamise enda kanda ja omal riisikol.
7. Autoleht, eriti Kristjan Sooper ja Pille Russi - Autoleht oli meie ametlik meediapartner koos Virumaa Teataja korrespondendi Veiki Ojapervega. Kõik kolm ajakirjanikku sõitsid kogu tee kaasa ning saatsid kodustele reportaaze ohtra pildimaterjaliga.
8. Hulk väiksemaid ülesandeid, mis kogupildile kaasa aitasid. Imre Otter andis oma panuse mitmetel läbirääkimistel ning korraldas Eesti ja Läti piiril meeldejääva segaduse. Erinevalt näiteks Leedu ja Läti piirist, kus toimus lihtsalt üks möödasõit ning kolonn liikus edasi ilma mingi tseremooniata. Kohalikud entusiastid levitasid sõna kolonni liikumise ja aegade kohta, tänu millele oli teede ääres tõesti palju inimesi. Ma kindlasti ei tea kõiki isegi nimepidi, kuid sooviksin esile tõsta Gunnar Teasi teavitustöö eest Viljandimaal, Maarika Nurmsood teavitustöö eest Raplamaa ning Ülle Välimäed teavitustöö eest Järvamaal. Tarmo Uffert ehitas spetsiaalselt oma Packardile suure riigilipu hoidiku ning vedas meie sinimustvalget auga läbi kogu tee. Samuti toetas sponsorina mitme sõiduki Vilniusse vedu. GoBus väärib tänu Ikarus Luxi lähetamise eest - see oli silmapaistev osaline paraadidel, pakkus pealtvaatajale võimalust vanasõidukit seestpoolt kaeda ning viis mootorratturid meeleoluka seltskonnana Vilniusse kohale. On veel hulk inimesi, kes aitasid küll osalejate materjalide komplekteerimisel, tõlkimisel ning väiksemate tehniliste tööde tegemisel.
Lõpetuseks üks osaleja kommentaar - oli tore vanatehnikaüritus, korraldus ei seganud.
Vabandan inimeste ees, kes jäid mainimata.
Olen südamest väga õnnelik, et otsustasin sellise ajaloolise sõidu kaasa teha ja natuke nagu kahju on kohe, et asi otsa sai 