[maaks]

... jäävad kõige rohkem ette ühesuunalisel vastassuunas väntajad ...

See, et jalgrattaga tohib ühesuunalisel teel vastassuunas sõita, on fakt (fakti mõiste mõistmiseks soovitan lugeda elektriautode teemat). See, et Liiklusseadus väidab vastupidist, on kirjaviga, inimlik eksitus, seaduseid teevad ju ka inimesed ja inimesed on ekslikud (ja anname andeks neile nende vead, nii nagu me anname andeks 90-alas 87-ga sõitjale).

IRW, ma olen alati rääkinud, et turbodiislit ei tohi soojade ilmadega pruukida 
PS Liiklusseadus tegelikult ei reguleeri liiklemist ühesuunalisel teel 

[PlyVal64]

... jäävad kõige rohkem ette ühesuunalisel vastassuunas väntajad ...

See, et jalgrattaga tohib ühesuunalisel teel vastassuunas sõita, on fakt (fakti mõiste mõistmiseks soovitan lugeda elektriautode teemat). See, et Liiklusseadus väidab vastupidist, on kirjaviga, inimlik eksitus, seaduseid teevad ju ka inimesed ja inimesed on ekslikud (ja anname andeks neile nende vead, nii nagu me anname andeks 90-alas 87-ga sõitjale).

IRW, ma olen alati rääkinud, et turbodiislit ei tohi soojade ilmadega pruukida 
PS Liiklusseadus tegelikult ei reguleeri liiklemist ühesuunalisel teel 

Nii kummaline kui see ka ei tundu siis täpselt nii on  Ühesuunalise tee peal käitumiseks on vaid 2 "Reeglit": tohid parkida ka vasakul teepoolel ja tagurdada tohid manöövriks aga MITTE ristmikule välja! Mõistena on olemas "pärisuunavöönd" aga seegi ei aita kaasa ühesuunalisel käitumisele  See ühesuunaline tänav on TÄPSELT samas kategoorias "ringteega", mille kohta on olemas märk aga mõistena on tegu tavalise , enamasti liiklsukorraldusvahenditega sõiduõigsut reguleerivate märkidega ristmikuga, kus tuleb näidata suunatult PÖÖRETEL, mitte otse sõitmisel! 

Et ühesuunalisest liiklusest ARU SAADA peaks lugema hoopis määrust  "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" ja sealt leidma "selgitused" teatud märkidele, millega ka kõige lollim liikleja elus kokku puutub  Sealt leiame neli sisulist märki: hoiatusmärgi 165, kaks osutusmärki 521 ja 522 ning lisatahvli 836. Märgid 523 ja 524 lihtsalt ka teavitavad ,msi pidi risti teel ühesuunalisus on. Aga KÕIGE TÄHTSAM on ikakgi märk 521 ja see ütleb nii:

3) märk 521 „Ühesuunaline tee” tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas;

Seega KÕIK sõidukid ja siis ongi LS mõistete aeg:

73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;

Absoluutselt KÕIK veerev (leviteerimine on ikka veel unistus ja "uiskudel" tõukekelk on sama tõukerattaga) on SÕIDUK, ka ELEKTRItõuks, tasakaaluliikur, robotliikur jne on sõiduk! Sõiduk ei ole vaid see ratastel veerev, mis on ERALDI välja toodud mõistes "Jalakäija"!!! Eraldi mõiste on veel "Mootorsõiduk" ja ka selle juht, mille sisse teeliikluse mõistes mahub näiteks kaugjuhitav puldiauto kui selle valmistajakiirus ületab 6km/h! Aga samas ei tohi ühesuunalislet ka mittemootorsõidukiga, näiteks RaudHobuga või aeglase pulduiautoga vastu liiklussuunda liikuda! Juriidiliselt tohib tühja akuga elektritõuksi ühesuunalisel tänaval vaid käekõrval lükata, jalaga tõuksida ei tohi. Ainus hall tsoon oleks/on vanainimese elektriga pealistutavad "poekärud", mis ei ole ju ainult liikumispuudelistele. Vanus ei ole puue! Aga üldiselt me mõistame neid ikkagi "ratastoolina".  Juriidika on imelihtne  

13) jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;

[mossepower]

Näidatud viisil kõnniteed mööda jalgratta Kvartali ette sõitmine on tegelikult üldsegi keelatud kuna seal on jalgrattakeelumärk. Küll aga, kuna keskmine rattur tõenäoliselt liiklusmärke üldse ei vaata ja liiklusseadusest eriti halligi ei jaga, siis ei oska nad seda märki üldjuhul vaadatagi, et seal sõita ei või.
Edasi minnes, et kes kellele teed annab ja kas parem käsi kehtib on juba veel kõrgema astme "liiklusteadused" ning nende üle arutamisest keskmise jalgratturiga ei tasu vist unistadagi.

Tänan mossepowerit ja tõmban endale vee peale - tõepoolest pole seda märki seal fikseerinud. Ja ongi võimalik vaadata ja mitte näha, täiesti kuritahtmatult. Tõenäoliselt on see jalgratturi jaoks liiga kõrgel, midagi paremat ei oska pakkuda. Sõidan nüüd ümber Kvartali ja aitan mõne vanainimese üle tee, et oma pattu andeks saada.

Tundub, et tegu on tõesti levinud probleemiga kuna Tartu politsei on otsustanud antud märgi olemasolu äsja Postimehe artiklis lausa kahe foto taustal reklaamida:
https://tartu.postimees.ee/7557377/noortest-touksitajatest-suuremaks-probleemiks-peab-politsei-keskealisi-jalgrattureid#
Muidugi on ka väga tervitatav, et politsei ratturite probleemiga üldsegi tegeleb.

[honkomees]

Näidatud viisil kõnniteed mööda jalgratta Kvartali ette sõitmine on tegelikult üldsegi keelatud kuna seal on jalgrattakeelumärk. ...

Tänan mossepowerit ja tõmban endale vee peale - tõepoolest pole seda märki seal fikseerinud. Ja ongi võimalik vaadata ja mitte näha, täiesti kuritahtmatult. ...

Tundub, et tegu on tõesti levinud probleemiga kuna Tartu politsei on otsustanud antud märgi olemasolu äsja Postimehe artiklis lausa kahe foto taustal reklaamida: ...

Tsitaat politseilt

«Tuleb tõdeda, et selle asukoht pole just kõige paremini valitud,»

aga mu teada on meil ikka parempoolne liiklus ja liiklusmärgid peaksid olema kõnni/kergliiklusteel ka paremas servas, mitte tänava ääres elik vasemal? Vanasti võisid vasemal pool olla dubleerivad märgid mitmerealisel teel, kuidas tänastes seadustes on, ei tea ... Aga on loogiline, et vasakut serva ei jälgita.

[hobiautod]

Autogeeniuses ilmus üks artikkel, et mida tohib ja mida ei tohi. Ehk inimeste väärarusaamad liikluses. 
No mul jäi küll mulje, et Transpordiamet ja Politsei elavad erimaailmades.

Üks lõik.

[b]. Ülekäiguraja ületamine jalgrattaga. Kellel on eesõigus?
[/b]Transpordiamet: Kohustust rattalt maha tulla ei ole. Kuid kui rattur tuleb maha ja lükkab ratast käekõrval, on ta jalakäija ning ülekäigurajal peab sõiduki juht talle teed andma. Samuti peab juht andma teed ülekäigurada ületavale jalgratturile, juhul kui rattur ületab teed, millele juht pöörab.
Politsei: Ülekäigurajal on peamiseks murekohaks tähelepanematus. Jalgrattaga reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades ei ole jalgratturil eesõigust. Kui jalgrattur tuleb rattalt maha, on ta automaatselt jalakäija ja omab eesõigust. See on üks peamine viga, mille vastu eksitakse.

[v6sa]

Palun osundada, kus on vastuolu? Mu arusaamistmööda sama asja ütlevad ju.

[hobiautod]

On õigus ja ei ole õigus. Mina ei saagi aru.

[Kult]

On kirjas et rattur ei pea maha tulema, aga see ei tähenda et tal õigus on. Üle võib sõita ikka kui autot ei tule, aga pole midagi kobiseda kui keegi otsa sõidab.

[hobiautod]

Aga kui rattur minu autole  sõidab otsa  lähenedes ülekäigurajale kiirusel 30+ km tunnis.
Kas ratturi ja autojuhi vahel ei pea tekkima silmsidet, et mõlemad on teineteisest aru saanud?

[Tšeljuskin]

Aga kui rattur minu autole  sõidab otsa  lähenedes ülekäigurajale kiirusel 30+ km tunnis.
Kas ratturi ja autojuhi vahel ei pea tekkima silmsidet, et mõlemad on teineteisest aru saanud?

§ 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine
(1) Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust.

§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

[hobiautod]

Tseljuskin:
No ma olen ka koguaeg nende reeglite järgi liigelnud nii jala kui autoga.
Rattur+klapid+kiirus ja lisaks veel ülbus.
Sitta sest lömmist autol aga kui mingi lukustatud pedaalidega vend üle kapoti lendab on ikka vastik tunne. Peamine, et ma seisin.

[karlarnold]

Autogeeniuses ilmus üks artikkel, et mida tohib ja mida ei tohi. Ehk inimeste väärarusaamad liikluses. 
No mul jäi küll mulje, et Transpordiamet ja Politsei elavad erimaailmades.

Üks lõik.

[b]. Ülekäiguraja ületamine jalgrattaga. Kellel on eesõigus?
[/b]Transpordiamet: Kohustust rattalt maha tulla ei ole. Kuid kui rattur tuleb maha ja lükkab ratast käekõrval, on ta jalakäija ning ülekäigurajal peab sõiduki juht talle teed andma. Samuti peab juht andma teed ülekäigurada ületavale jalgratturile, juhul kui rattur ületab teed, millele juht pöörab.
Politsei: Ülekäigurajal on peamiseks murekohaks tähelepanematus. Jalgrattaga reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades ei ole jalgratturil eesõigust. Kui jalgrattur tuleb rattalt maha, on ta automaatselt jalakäija ja omab eesõigust. See on üks peamine viga, mille vastu eksitakse.

Liiklusseadus: 
§ 32. Tee ületamise nõuded 
(3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

[v6sa]

Aga kui rattur minu autole  sõidab otsa  lähenedes ülekäigurajale kiirusel 30+ km tunnis.
...

Siis on tema Sinule otsa sõitnud ja peab tasuma kahjud.

Eesõigus tekib alles sadulast maha astudes.

Silmsidet on tänasel enesekeskse ignorantsuse võidutsemise ajastul palju eeldada.

[karlarnold]

Eesõigus tekib alles sadulast maha astudes.

VALE! Palun loeme seadust. 
"...jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab."
Jalgratturil on eesõigus ilma sadulast maha tulemata kui ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
(See, et see paljudele - sealhulgas mullegi - üllatusena tuleb, ei muuda seaduses sätestatut olematuks.)

[v6sa]

Mitte vale, vaid osaline tõde, sest Sa tahad panna kõik ülekäigurajad samasse patta. Aga need ei ole!

Sirgel teel sõites sõltub eesõigus sellest, kas ketivenituspingi operaator (või operatorinna) suvatseb oma troonilt laskuda maakamarale või mitte. Kui suvatseb, tekib eesõigus ja talle otsa sõites maksab auto/tsikli/.../tornkraana juht. Kui ei suvatse (nagu kahetsusväärselt tavaks saanud ), siis sõltub asjaoludest:

• kui linnas lubatud kiirusel liikudes ülekäigurajale lähenedes ette pedaalinule signaalitades ja ABSi raginal peale lohiseda, on kõik JOKK ja tegu on vääramatu jõuga (LS ei näe ette teeandmise kohustust kõigile võimalikele teleporteeruvatele objektidele);
  
• kui jalakäija kiirusega pedaalivale loodussõbrale sõidab mootori täiskiirendusel jõurates otsa hullunud pilgul irvitava juhi roolitud massihävitusrelv, on tegu juristide kringliga, mille kallal maiustatakse kaua ja põhjalikult. Nagu senistest kaasustest nähtub, võib kehva advokaadi valinud kannataja jääda süüdi.
  

Pöördel ülekäigurajale sattudes pead kõigile teed andma sõltumata sellest, kas nad kusevad kõrges kaares liikleja kohustustele (sh. liikumiskiirus ülekäigurajale lähendedes!) või mitte. Jube värk tegelikult, eriti käruga sõites...

Endiselt ei näe, milles on TRA ja POL lausungite vastuolu... Täpselt nii segaseks kõrgesti haritud juristid LS kirjutanud ongi.

Väga huvitavaks läheb olukord siis, kui pöörata olukord vastupidiseks ja kokku saavad hästi juristeeritud ISA "ristviies" kiirusel 200 + ning hästitreenitud kileviiner kiirusel 50+. Nagu mitte kaugest ajast mäletame, siis teatud asjaoludel on linnas pea kakssada siiski vaid natuke paha, mitte sigadus kõigi teiste liiklejate vastu ja mõrvakatse

[vant]

Linnapildis torkab ikkagi silma, et ülekäiguraja jalgrattal ületamise reegleid ei tea ka autojuhid ise. Kuigi tallapress juba eemalt lähenedes võtab enamalt jaolt hoo maha, et auto läbi lasta või vähemalt veenduda manöövri ohutuses, jääb mõni memm või taat oma mobiiliga ikka seisma ilmses teadmatuses.

[karlarnold]

Mitte vale, vaid osaline tõde, sest Sa tahad panna kõik ülekäigurajad samasse patta. Aga need ei ole!

VALE! Sina panid kõik ühte patta. Mitte mina.

[v6sa]

Tuleb tõdeda, et laialt üldistades on Sul õigus ja ma tõesti ei kirjutanud välja kõiki erisusi oma esimeses postituses.

Elagu juristid!

Kindlasti on mul jäänud mõni eriolukord välja toomata. Sul on võimalus see viga parandada, selmet lühikesi hüüdlauseid loopida.

[karlarnold]

Linnapildis torkab ikkagi silma, et ülekäiguraja jalgrattal ületamise reegleid ei tea ka autojuhid ise. Kuigi tallapress juba eemalt lähenedes võtab enamalt jaolt hoo maha, et auto läbi lasta või vähemalt veenduda manöövri ohutuses, jääb mõni memm või taat oma mobiiliga ikka seisma ilmses teadmatuses.

See on seadusesse sisse kodeeritud vastuolu. Mina võtan hoo maha, et autot mööda lasta. Tema tõlgendab mu hoo maha võtmist, kui ettevalmistust sadulast maha tulla ja annab mulle teed. Mõlemad käituvad õigesti ja lõpptulemus on vale.

[Aare R.]

Minu meelest peaks üks (kirjutamata) reegel liikluses olema see, et kõik peaks liiklema nii, et nii ise, teised kui ka vara terveks jääks. Paraku on palju näha selliseid jalakäijaid ja jalgrattureid, kes näiteks ülekäigurajal isegi ei vaevu vaatama, kas autot üldse tuleb, lihtsalt astutakse teele. Sest neil on ju ülekäigurajal eesõigus! Füüsikaseadused ja kõik muu on ju kunagi ammu mingite vanameeste väljamõeldud jama!