[Aspelund]

Pedaaliga on mugavam vajadusel lukk järele lülitada, samuti hüppab ta ise välja, kui jalg ära võtta.

Kangiga variandis lükkas mina seda sisse ikka kannaga (tavaliselt oli seda vaja kiiresti teha, seega kummardamise ja kätega kobamise asemel hoidsin rooli). Häda on aga selles, et luku peab jälle jõuga välja lükkama, ei tagastu ise. Ja kui vedu järel on, siis on seda ikka väga raske teha.

A.

[Talupoeg taluja]

Selle traktori mootor käivitub kehvasti. Mudeli viga. Kuna sellel on lühikesed pihustid ja plokikaanes eelpõlemiskamber,siis sedasorti mootorid käivituvad üldse raskemini. Käivitamise hõlbustamiseks on paigaldatud mootorile sisselaskekollektorisse hõõgküünal ja lisaks veel kütuse etteande käsipump,millest siis spiraalile kütet pritsitakse.








Tegelikult asub see käsipump hoopis sellises kohas:





Mul on see pump otse pandud kollektori külge sellepärast,et siis saan üksi käivitamisega hakkama. Muidu on see seal poritiiva küljes ja vasktoruga paagiga ühendatud. Kui seda pumpa kasutada,siis läheb käima nagu lurtsti. Selline käsipump on kasutuses veel ka DT-20-l ja natuke vanemal D-30-l ja ka T-16 -l. Paljud nooremad mehed imestavad,et neil traktor ei käivitu. See on sellest,et need käsipumbad on kas kadunud või eemaldatud. Ilma selleta ei tee aga vanematel mudelitel midagi. See peab olema. Siin külamehed on pannud leeklambiga ja ka põleva kaltsuga traktorit käima. Võibolla ajab asja ära,kuid milleks jamada.
Selle käsipumba uute mansettide tegemiseks sai tehtud ka vorm:





Nii et manseti muret siiani pole. Vast olen paar korda neid vahetanud. Ega need nii kähku kulu.

Kuna aastaid tagasi oli isu möllata,hakkasin siin tehasega võistlema. Tegin plokikaaned pisut ümber,et saaks panna T-25 pihustid. Ennem uurisin ka, kuidas on mõlemal mudelil süütenurgad ja gaasijaotused. Need olid võrdsed. Küttepumpa sai ka kruditud. Lõpptulemus oli see,et mootor käivitus momentaalselt 15 kraadise külmaga. Hääl oli ka teine. Kahjuks oli jõudu vähem ja kui sõitsin teepeal,must vine taga. Lõppkokkuvõttes ei tasunud asi ära. Eks ta sellepärast tossas ,et pihusti avad suuremad,kui vaja. On ju silindri läbimõõt teine ja selle matsu jaoks liiga palju. Küttepumba krudimisest polnud ka abi. Nii see katsetamine pooleli jäigi. Sain uusi osi juurde ja asi lahenes selleks korraks. Nii et ei tasu ikka tehasega võistelda,eks neilgi tuli teha võibolla mitusada varianti,ennem kui ühe korraliku töötava mootori kätte said.

[Talupoeg taluja]

No nii,nüüd on siis see suurem harutamine lõppenud. Hommikul sai ka teine külgülekanne maha võetud ja käigukasti sisu eemaldatud.











Pean niipalju lisama,et selle traktori käigukasti remondiks vaja pea-aegu kõik laiali võtta. Vast siis oleks läinud libedamalt,kui oleks pidanud ainult vahetama hammasrattaid. Kui aga tahad maha võtta difri karpi koos peaülekande hammasrattaga,vaat siis ei ole pääsu. Veel hullem,selle difri taga on flanss,milles SK-tihend.


Et nüüd seda kätte saada,tuleb kõik puhtaks ajada. See tihend on pooltelje tihend. Oligi õige aeg-rõngas kadunud ja tihend läbi.
Difri hammasrattad on ühed HTZ-7,DT-20 jne.põkadega,šassiil on difrikarp erinev.








Tundub,et viimane aeg hammasratast vahetada,kuigi siiani on sellisega juba aastast 94 kihutatud... Uuega pole ka muret,sest poolepidune korralik kohe asemele panna.









Palun pöörake tähelepanu ka markeeringule ,see on siis esimese vene iseliikuva šassiitraktori mark! Ka minu traktori mudelil on sama käigukasti sisu,kuid teadmiseks,et korpus on erinev. Sellepärast,et mootor vesijahutusega .
Laagrid on pandud difri karbile 214.






Vabandust! Jäigi juba esimesel korral märkimatta,et soovin siinkohal tervitada Eesti Töötukassat! Nimelt olin pikka aega töötu ja ei saanud nende poolt abi. Närvid juba pidid lõppema. Ise ka mõtlesin,et mida küll ometi teha. Ega ometi maailmast töö pole otsa lõppenud? Nüüd aga on mul pikaks ajaks tööd....mine või lõhki. Raha kahjuks ei saa,aga tööd ometi leidsin!

[volvotar]

Siin ka üks töötu, kellel keskmisest rohkem aega! "Kolistasin rinngi" ja leidsin midagi huvitavat (selles teemas oli alles sellest juttu) ja oma RS- ile seda väga vist külge ei poogi.

http://www.soov.ee/tartumaa/T_16_kopp_1220512.htm?ca=1

Vabandan, kui tundub kohatu! Jõudu, edu ja naudingut (ka tasuvat) pakkuvat tegevust- igal juhul!

[Jossu]

see link on apuks läinud veidi...

[IIIFFFAR]

No nii,nüüd on siis see suurem harutamine lõppenud. Hommikul sai ka teine külgülekanne maha võetud ja käigukasti sisu eemaldatud.


Vabandust! Jäigi juba esimesel korral märkimatta,et soovin siinkohal tervitada Eesti Töötukassat! Nimelt olin pikka aega töötu ja ei saanud nende poolt abi. Närvid juba pidid lõppema. Ise ka mõtlesin,et mida küll ometi teha. Ega ometi maailmast töö pole otsa lõppenud? Nüüd aga on mul pikaks ajaks tööd....mine või lõhki. Raha kahjuks ei saa,aga tööd ometi leidsin!

Tänudega, informatiivne ja dekoratiivne teema, mida hariv lugeda. Motamiis kunagi viitsis sarnaseid siia oma ehitustest treida. Nüüd jälle keegi keda õpetlik lugeda!

[volvotar]

see link on apuks läinud veidi...

See link on sama jäletult kadunud, nagu see kopp- mis seal müügis oli! Küll ta varsti "välja ujub"!

[Talupoeg taluja]

Jätkan siis sealt,kus viimane kord pooleli jäi. Käigukasti sisu tutvustus.
Üldiselt on selle mudeli käigukasti hammasrataste välimus õite jõhker võrreldes uuemate mudelitega. Hambad on nii suured,et võiks võrrelda juba mõne vihasema traktori omadega. Eks siit tuleb ka vast vastupidavus.














See hammasratas on 3 ja 4 käigu oma ja saab kõvasti vatti. Selle traktori omapära on see,et kui oled pannud sisse neljanda käigu ja hoo üles võtnud, lülitad viienda ja kohe võtab mootoril hinge kinni. Nimelt on see viimane viies käik aetud nii kiireks,et 4 ja 5 vahel oleks täpselt üks käik puudu...... Selle traktoriga käru vedades olen olnud ikka püsti hädas. Neljas käik jääb aeglaseks ja viiendaga kooleb kätte ära. Võtab tossu taha ja kuumeneb üle. Peab siis neljandaga kolistama,midagi teha pole.
Sidurivõll ja jõuvõtuvõll näevad välja siis sellised:








Siin on nüüd ka näha, mis asi paneb selle kolb-õlipumba tööle. Kahe nukiga võll,mille vastu õlipumba hoovad käivad,asub jõuvõtuvõlli peal. Veerevad rull-laagritel:





Pump ise näeb välja selline:





Pump ja jagaja on sellel siis üheskoos ja töötab käigukasti õliga. Huvitav ,kuidas vanasti sellega hakkama saadi...
Alumine tagurpidikäigu plokiratas,mis samuti veereb kahel rull-laagril:





Siis esimese käigu väike hammasratas ülevalt võllilt,mis ka tugevalt kannatada on saanud:





Töötegemist veel ei seganud,kuid vajab väljavahetamist. Õnneks on neid hulgim ja valida on roostes,vähem roostes,halja ja täiesti tavotise vahel....
Ülemisel võllil on lahendatud koonushammasratta kinnitus selliselt,et on pandud ühe kiiluga koonusele ja kaks 10 mm polti hoiavad hammasratast võllil kinni.





Õnneks on uuematel mudelitel see asi lahendatud teisiti ja pandud kindlalt nuutidele. Väidan ka ise,et selline kiiluga lahendus pole hea. Muudkui loksutab ja lõpuks on kiil ära. Olen seda mitmeid kordi sättinud.
Peaülekande väike hammasratas on ka ikka kõvat vatti näinud. Ime ,et siiamaani käinud on. Läheb raudselt väljavahetamisele.

[Talupoeg taluja]

Tänane teema on siis uute tikkpoltide treimisest ja vanade kontsude eemaldamisest.
Parempoolse külgülekande alumised tikkpoldid murdusid aja jooksul ära. Sai neid aeg-ajalt pingutatud,kuid ei aidanud enam miski. Kuna stopperpoldid puudusid,loksutas edasi -tagasi . Asi oli selles,et aastaid tagasi,vast oli 1995-96 a. kui murdus ära külgülekande korpus. Sain tuttavalt külamehelt uue korpuse laenu peale. Sellel olid aga stopperpoldi augud teise koha peal. Kuna oli kiire ja muud parasjagu võtta polnud,saigi ilma stopperpoltidetta pandud. Algul polnud vigagi,kuid pikapeale läks asi hullemaks. See korpus oli T-16 M-i oma,ehk uuemat tüüpi. Minu mudelil ja ka kõige vanemal on külgülekande korpus samasugune. Erinevust on ainult niipalju,et taga aisa kronsa kinnituse juurest on üks tikkpoldi auk vähem. Kas ka veidi uuemal T-16 -l on sama,ei tea. Oleks sellest huvitatud,kui kellegil kogemus. DSš-14 ja DVSš-16 oma näeb siis välja selline:








Pildilt on siis näha,kus asuvad stopperpoldid. Kui kellegil on need teise koha peal,siis on raudselt tegu uuema tüübiga. Vanematel on siis sellised.
No muidugi on nende murdunud tikkpoltide väljavõtmisega tegu. Neli polti oli allpool murdunud ja nendest kolm õnnestus mul nii välja puurida,et mõõt 12 mm. jäi samaks.





Istud jäid küll logisema,kuid selle vastu oli ka rohtu. Ühe pidin 14 mm. peale ümber tegema,polnud pääsu. Sai tehtud astmeline tikkpolt. Neid tikkpolte tuli treida ka mootori kinnituse ja ka vasakpoolse külgülekande jaoks,kuna ka seal oli vaja neid uuendada.





Uued tikkpoldid tegin DON kombaini mootori vanadest tikkpoltidest.





See materjal on selleks sobiv. Ei ole hirmu,et nii kergesti ära murdub. Igast suvalisest pehmest materjalist ei soovita neid kunagi teha. See rohkem aja raiskamine ja tühi töö.
Nimelt,kui juhtub olema selline asi,et vana tikkpoldi väljapuurimisel või urgitsemisel vint juhtub viga saama,olen teinud uued poldid veidike ülemõõdus. Ja seda mitte treipingis teraga,vaid tavalise lõikajaga. Olen ka treipingis vajadusel teinud,kuid saab ka lihtsamalt. Nimelt käib asi sedaviisi,et lõikajal olen relakaga käianud soone kohapealt lõhki:





Selleks olen kasutanud veidi vanemaid lõikajaid,millest ka kahju poleks. Siis tuleb lõikajal käiata pealt läbimõõtu vähemaks,et raamis veidi logiseks.





Seda tuleb teha selleks,et kui kruviga soonde pigistada,läheb lõikaja laiali ja seega vindi läbimõõt tuleb suurem. Näiteks ,kui vaja 12.1 mm. mõõduga polti,tuleb esmalt treida sellise mõõduga toorik. Muidu on tavaliselt 12 mm poldi mõõt 11,8 mm. mis teadagi kipub augus loksuma ja kui lõtk veel suurem,polegi sellisest remondist suurt kasu. Lõpuks tõmbabki suure pingutamise peale vindi maha.
Kui toorik valmis,siis keerangi selle laialisurutud lõikajaga uue vindi peale. Kui asi saab liiga jäme ja auku keerates kinni,lõdvestan poldist natuke ja keeran uuesti vindi üle. Lõpuks saangi täpse poldi mis sobib auku ja ei logise. Natuke illustreerivaid pilte töö käigust:

















Järgneb....

---

Pean mainima,et ega see lõikaja mõte mul enda leiutatud pole. Vanasti olid pakkidega reguleeritavad lõikajad ja eks tehti ka teraga. Mulle aga oli üllatuseks see,et mõned aastad tagasi tõi sõber välismaalt mulle tollimõõdus pulki ja lõikajaid ja oh sa imet-nendel sellised reguleeritavad lõikajad puha olemas.








Ma ei ole kahjuks julgend neid väga laiali keerata,kuna ei tea ju,palju võib. Oleks tegu vene omaga,ei oleks purunemisel kahju. Igal juhul kannatas vene lõikaja niipalju laiali venitada,et mõõdus-12,15 polt tuli välja küll. Sellest on siiani küll olnud. Veel on selline asi,et ega nende vanade lõikajatega pikalt läbi ei aja. Tuli ka mul üks kõrvale visata,kuna hakkas haltuurat tegema. Näris harja maha. Sai siis pangi loobitud ja "uus" vana ette võetud.
Poldid keerasin korpusesse kahe mutri abil. Mingit tikkpoltide sissekeeramise massinat mul pole. Kõik käib vanaviisi.





Lõpptulemus siis siin näha:








Lõpuks sai ka "kuiva trenni " tehtud. Nimelt tuleb kontrollida ka ,kas külgülekande korpus poltide otsa ikka ka läheb. Muidu tuleb hirmsasti punnitada ja otsa ikka ei saa. Tuligi natuke viiliga ühe stopperi auku järgi aidata,kuna ei saanud asja paika. Nüüd lõpuks siis asi ühel pool ja kõik klapib. Kui nüüd mõnda huvitab,et palju siis aega nende poltide treimisele ja vanade väljasaamisele kulus,siis ütleks ,et aega ei olnud stopperiga mõõta. Nii umbes täpselt kulus selle jura peale ikka pikk päev ja sedagi paari päeva jooksul. Sellised tööd võtavadki palju energiat ja aega. Kui mul endal treipinki poleks,ei tea mis siis küll oleks saanud. Kas keegi oleks viitsinud mulle neid ülemõõdus polte ja pulki treida?! Kõhutunne ütleb,et siinkandis vist mitte. Ja üldse selliste suuremate vigadega traktorid viiakse sinna kohta,mille nime ei taha siin mainida. Õnneks saab teinekord sealt omale mõne vajaliku pulga tagasi vahetada. Abiks ikka.

[näkisepp]

tere hommikut,ilusaid pühi.Kõige parem murdunud polte välja puurida on tagurpidi-vasakpoolse keermega puuriga,uskumatult kergelt tulevad välja.

[Talupoeg taluja]

Tänane lugu siis sellest,kuidas mõned päevad tagasi sai hammasrattaid võetud....
Aastaid tagasi ,kui otsisin oma traktorile hammasrattaid,liikusin mööda maad ringi ja tee viis mind kokku ühe Valgamaa mehe Johannes H.-ga. Saime kokku Valga turul ja jutuvada jõudis vanade masinateni. Temal ka vanu traktoreid ja igasugu juppe. Läksin siis vaatama ja nägin kohe lauda seinas seibina kasutuses olevat plokiratast. Uurisin ja uurisin,lõpuks ütles vana,et tema kõrval mahajäetud talu õuel on prügihunnikusse visatud selle mudeli käigukast. Läksin siis kolama ja nõgestes nägingi alumist võlli koos hammasratastega. Leidsin ka difrikarbi . Vinnasin need autosse ja olingi tänu lahkele peremehele saanud vajalikud osad. Need seisid mul siiani panipaigas ja ootasid oma aega. Mis vanahärrast saanud,ei tea. Aasta oli siis vast 95. Tea,kas ongi enam elus.
No selline see alumine võll siis on:





Kaua see komplekt lageda taeva all oli,ei tea. Kahjuks selle ajaga on hammasrattad võlli peale kinni jäänud. Mul on juba varasemast ajast sihukeste asjadega kogemus olemas. Kui väiksema haamriga togides hammasrattaid võllil liikuma ei saa,siis pole mõtet ka tõmbitsaga proovida. Lähevad pooleks nigu naksti. Tuleb endale selgeks teha,mida vaja. Kas võlli või siis hammasrattaid. Üks moodus neid lahti saada on -panna soolhappesse. Sellega on mul kitsas ja ei mõju ka tervisele heasti. Seega ei jäänud muud üle,kui lihtsalt võll relakaga ära tükeldada.








Selle tagumise käigus oli ka üks juhuslikult õnnelik õnnetus. Nimelt selle vähese koksimise käigus avastasin väikesel hammmasrattal ühe hamba juures mõra. Lõin siis meelega hamba pihta. Hammas lendas minema. Nimelt oli see üks varjatud viga. Pildil on selgelt näha tumedam osa ,kust hammas puudu. Seal oligi valu viga.





Ühe hammasratta seest sain võlli suure tagumisega välja. Selleks sai alla pandud ka vastav alus. Neljast hammasrattast aga polegi lootust võlli välja peksta. Hüdropressist me ka ei räägi,sest seda pole ja poleks ka teada lõpptulemus seda kasutades. Läksin välja selle kindlama ja äraproovitud variandi -õõnestamise peale. See õnnestub igal pool ja igal alal.
Torkasin siis hammakad treipinki.





Kukkusin siis aga puurima.














Viimase osa treisin. Ei olnudki vaja muud,kui väiksed kõksud . Hammasrattad tulevad nigu lops ja lops.








No ongi siis väike valik igasuguseid vajalikke hammasrattaid käes. Neid muidugi veel vaja kaapida ja eks nad pisut karvased on. Küll õli ja ringiajamine lõpuks kikud läikima ajavad.

[Talupoeg taluja]

Nüüd valgustan veidi seda diferentsiaali asja. Ega selle kättesaamine pole tagasilla korpusest nalja-asi. Kõigepealt peale külgülekande eemaldamist tuleb ära võtta tihendi korpus ja siis difri kahvel ja telg,järgmisena laagrikere. Ega ka peale seda ei juhtu suurt midagi. Kätte ikka ei saa,sest kogu kupatus ei mahu välja tulema. Selleks ,et asi kätte saada,tuleb difri karbi kaan maha võtta. Alles siis saab välja võtta. Kui veel juhtub tegu olema käkiga,no siis on ikka jama lahti. Kuna lahtivõtmisel selgus ,et hammasratas pea-aegu õhtal,võtsin uue vana ette.











Rooste sai maha kaabitud ja kahe peale panin parematest osadest ühe kokku. Panin ka uued laagrid.





Difri luku kahvli võll oli kõver. Proovisin seda haamriga veidi õgvendada,kuid murdus pooleks. Õnneks oli mul veel varuks üks vana võll. See saigi sisse pandud. Sai sellele võllile taha otsa peale juurde keevitatud,kuna paistis liiga lühike olema. Muidu oli oht loksumiseks.








Pandud sai ka uus poolteljetihend. Ka alumise käigukasti võlli ja hammasrataste panek pole lihtne. Võll koos ühe hammasrattaga tuleb algul kord ühte auku ajada ja siis teise. Alles siis hiljem saab kõik paika.





See kõlaks samuti,nagu et oleks vaja teisele korrusele tütarlapse juurde minna. Algul on trepil vanamees,toas ämm kirvega ja kui mööda seina üles ronid ja aknast sisse potsatad,jääb mingi risu jalgu... .Ja alles siis jõuad kohale...
Toapealt sai toodud alla tuliuus käigukasti võll,mille sain aastaid tagasi Valgamaalt Sangastest Silva Agro kauplusest. Neid oli seal hulgim,kuid võtsin millegipärast ainult ühe. Hind oli 4 kr. Seal oli üldse üks õite vanade asjade ladu. Mäletan veel,et seal riiulis oli kolm tuliuut petrooli Nati malmist kolbi. Sain neid ikka imetletud,kuni ühel korral avastasin,et polegi...Keegi tabas ära ja ju siis oli vaja ka. Asi juhtus headel 90 ndatel. Võll siis selline:





Töö käigus avastasin,et mul on paar üleliigset osa uuemale T-16 le. Difri laagri kere ja pooltelje tihendi kapsel. Kui kellegil huvi,siis ootan pakkumisi....








See viimane tihendi kapsel on täitsa minev jupp. Olen kunagi ka ise ühe ära lõhkunud. Sellest jublakast saab kõige kiiremini lahti nii,et kui tahad kõvat meest mängida ja üksi külgülekannet eemaldada,siis ei saa arugi kui kähku see kolinal maha jalge peale potsatab. Samas pooltelje ots murrab ka kaanest jupi kaasa. Kui ei usu,proovige julgelt järgi....

[Tift]

"Operaator Kõps" on su nimi, mees... Tekst on kah siuke, et loed ja suu on körvuni. ei, noh, hea, kui on aega töö kõrvalt pilta teha ja teistega jagada ! Nu ma loodan, et sul seda remonti ikke jätkub, sest ia on lugeda ja vaadata, kuidas massin kasvab ja tervemaks saab. Jõudu! Viska vahepeal naerid kah vakku!

[Talupoeg taluja]

Minu traktoril on väike segadus käigukangi ja kaanega. Siiamaani on peal olnud üks variant,millel on üks kinnituskõrv õige koha pealt puudu.











Roostes kaan peaks olema õige,sest sobib nelja poldiga peale. Mis masina kaan aga siiani traktori peal on olnud,ei ole teada. Markeering on ka erinev kaantel. Ei ole ka mingit võrdlusmomenti. Kirjandus kahjuks puudu. Samas on kindel ka see,et keegi seda kõrva pole maha saaginud. Näha ühtlane valu ja sama krobeline ,kui mujal. Või ehk järsku keegi tunneb ära,millega tegu?


Käigukasti kaanel sai kinni keevitatud mõned üleliigsed augud,kust arvatavasti ka vesi sisse libises. Kõige suurem mure oli aga see,et ühes kirstu poldiaugus on keegi kunagi vindipulga puruks keeranud. Vaat see lõhkus mul puuri ja ka kärni. Ei osanud sellega enam muud teha,kui auk lihtsalt kinni keevitada ja uus kõrvale tekitada. Kaan vaja ju ikka kinni saada.









Ülemise käigukasti võlli koonus ja hammasratas olid ikka parasjagu kulunud.








Uue võlli otsa ei tahtnud kulund asja ajada ja sellepärast võtsin teise koonushammasratta ette. Sellelt sai ka aastad terasharjaga maha löödud.





Käigukasti ülemine võll sai ka juba sisse pandud ,laagrid uued ja ka kõiksugu tihendid ja kaaned.














Ja saigi käigukasti võllid laagritele. Lõtke pole ja kõik tundub paigas olema. Suurem pusimine tuleb lähiajal käigukahvlite võllidega,kuna kuulid on need aastatega ära kulutanud. Vaja need kohad taastada,et käigud ikka sees püsiksid. Sirge peal ei olnud eriti häda,kuid eelmisel aastal kallakute peal kippus kaks käiku sisse minema. See annab kohe märku,et vaja korda teha. See aga juba teise päeva teema....

[Talupoeg taluja]

Siis natuke lugu sidurivõllist ja muudest asjadest. Sidurivõll ja kõik pildil olev,on päris keeruline värk. Midagi pole võimatut,kuid aega sellega kulub hulga.






Seekord ei olnud mul vaja seda kõike laiali lammutada,kuna eelmisel aastal sai asja juba remonditud. Igaks juhuks sai taastatud siduri survelaagri ist. Laager hakkas vastu käppasid käima ja kräunus vahetevahel nii hirmsasti,et kippus tüütama. Nüüd sai see asi likvideeritud. Kuna seda laagrikorpust ei saanud kergesti kätte,otsustasin sellele lihtsalt peale keevitada. Peale keevitamist silusin relakaga asja ümarguseks ja lõin ka laagri otsa.





Selle sidurivõlli paigaldamisega seoses tuleb ka reguleerida teo ja taldriku vaheline lõtk. Seda saab teha vaheplekkidega. Neid on mitmes paksuses,õhemad 0,25 mm.





Selle töö tegemise ajal tuleb siis mängult asi kokku panna ja teha seda nii,et hammasrattaid päris kokku ei tõmbaks. Lõtk peab igal juhul jääma,muidu läheb asi untsu. Sai siis kolm korda kokku laduda,ennem kui kõik parasjagu õige tundus olema.





Sai ka tehtud igaks juhuks uued kiilud sidurisüdamiku jaoks. Vanad olid ära loksunud ja vajasid vahetamist. Kiilu tegemine,see on nüüd küll selline asi,millega igaüks peaks hakkama saama. Tegelt saab selle ka ilma treipingi abita teha,kuid kuna mul selline võimalus,siis sai seda ka kasutatud. Muidu saaks kakkama ka ainult rauasae ja viiliga. Ega seal polnudki muud,kui lasin aga pingis ketta välja ja rauasaega saagisin paraja suurusega tüki kettast välja. Tasub alati võtta selline tükk maha,et ka hiljem annaks veel viilida. No viilimisega saavad vast kõik hakkama,sest see on meil juba mõisa-ajast selge.... Pildid ka töö käigust.


















Järgmisena sai pandud sisse jõuvõtuvõll ja kõik mis selle peal. Ei olnud ka seal miskit peale tihendi ja uute rull laagrite juurde panna,kuna eelmisel aastal sai remonditud. Niipalju pean mainima,et enne sidurivõlli paigaldamist tuleb õlipumba võll koos jõuvõtuvõlli hammasrattaga kirstu sisse panna,muidu hiljem ei mahu enam kusagilt sisse panema. Saab küll,kuid siis tuleb võllilt hammasratas maha võtta ja kirstus uuesti kokku panna.

Nüüd natuke näiteid sellest,kuidas kolhoosimehed raami paiganud on.








Kui nüüd oleks päris taastamiseks ehk siis originulli tegemiseks läinud,ei oskaks praegu kohe miskit öelda. Kas peaks need paigad maha käiama,või sobiks ka need originaalsele masinale? Tegu ju meie meeste tööga ja kuna traktor selle koha pealt nõrga,peaks asi vist läbi minema,kui musta nummert tahta.... . Asja üle võiks nüüd vaidlema hakata. Kas peab kõik sellised paigad hävitama,või saaks selle asja liigitada mingisuguse klausli alla..... . Mida härrased eksperdid arvavad?
Minu poolt lisaks veel,et kui paigad ära likvideerida ja kõik ilusaks teha,ei saaks vist traktorit enam töö tegemisel kasutada. Mine tea,võibolla läheb pooleks.... Kuigi ma ei või sada protsenti väita,et raam kunagi üldse pooleks läinud on. Võibolla mehed juba teadsid ette,et see nõrgem koht ja panid igaks juhuks paigad ja keevitasid igaks juhuks üle. Mine tea,muidu laguneb järsku veel ära ja siis veel suurem jama.

[Talupoeg taluja]

Tänased tegemised olid üsna tühised. Ma ei tea,kuidas tänane päev teistel möödus,kuid minu päev läks mingisuguse jama peale. Lõuad liikusid hirmsasti,kuid villa vähe. Inimesed ka närvilised ja tormavad. Telefon ka pidevalt värisemas....
Plaan oli ikka midagi teha ja edasi jõuda. Võtsin ette käigukangi ja korpuse. Rooste on hirmsat tööd teinud, oli vaja käigukangi munale peale keevitada. Nii auklikuks roostetanud,et muidu ei kõlvanud kokku panna. Hakkasin siis keevitust käiama,kuid minu uus relakas andis järjekordselt otsad. Nimelt tegu Handymanni relakaga.








Ühe viisin juba tagasi,kuna tuli vahel. Nüüd mõned päevad tagasi sain uue garantiiajal vastu. Sellega siis sain mõne päeva tööd teha. Jälle tuli vahel. Hakkasin siis kohe uurima ,milles viga. Tuli välja,et tehas on teinud uue täienduse,et kaup viletsamaks läheks. Nimelt on harjahoidjale pressitud väiksed naksid sissepoole,et kui hari teatud maani kulub,jääb sinna naksi taha pidama. Asi mõeldud siis selleks,et tuli kollektori vahele saaks. Aga harjad olid nii pudedad,et panin siis uued ja tunni ajaga sõi need ära. Iga käivitamisega lendas tolmu ja harjad pudenesid lõpuks. Kellel selline relakas, siis soovitan kohe otsida uued harjad. Nendega pole midagi teha. Ja need naksid soovitan kohe maha viilida,sest see hävitab relakat!
Muidu sedasorti relakas oli varemalt päris hea mootoriga. Üks käib juba aastaid ja kaks reduktorit üle elanud. Tegu oli halli värvi korpusega tööriistaga. Kuigi oli neil veel laagri häda. Vastu ei pidanud reduktoripoolne laager. Samuti tuli keerata kinni need kaks kruvi,mis hoidsid plekki,mis laagert paigal hoidsid. Keermeliimi sai veel vindi vahele panud. Siis sai veel paar korda kollektorit üle treitud. Muidu täitsa hea relakas. Te muidugi kindlasti mõistate,mida ma mõtlen.
No midagi sai ikka tehtud ka. Käigukang ja kaan sai roostest puhtamaks. Nüüd saab need käiku lasta.

[koosamafia]

Ega see handimanni kaup on nagu ta on, oli ka kunagi sama firma trell see sai ruttu õhtale. Ise kasutan Makita tööriistu relakas juba 5 aastat, pole midagi häda olnud ja on pidevalt kasutusel. Peale selle on mugav ja kannatab kauem tööd teha kuna ulatab ikka käega ümbert kinni võtta.

[Talupoeg taluja]

Ega see handimanni kaup on nagu ta on, oli ka kunagi sama firma trell see sai ruttu õhtale. Ise kasutan Makita tööriistu relakas juba 5 aastat, pole midagi häda olnud ja on pidevalt kasutusel. Peale selle on mugav ja kannatab kauem tööd teha kuna ulatab ikka käega ümbert kinni võtta.

Mis sama firma trelli kohta rääkida,siis see artikkel 49000 on küll vastapidav,käivad aastaid. Harju olen vahetanud ja ühel andis lüliti otsad. Reduktorid kuluvad,kuid mootorid head. Selle raha eest on asja küll.

[Talupoeg taluja]

Ilmad soosivad välitöid. Natuke kehva on,et miskit taevast kraevahele ei pudene. Tuleb jälle lihtsamalt läbi ajada....
Täna sai siis käigukahvlitele kuuli kohtadele veidi metalli juurde keevitatud. Viimane kord ,kui sama asja tegin,oli kuskil vast viis aastat tagasi.























Sai keevitatud ka need kohad,kus käigukangi ots läbi libiseb. Ka sealt kõvasti sisse kulutanud. Vanasti sai kogu ring täis keevitatud ja uued kuuli kohad sisse treitud,kuid erilist mõtet sellel pole. Ilusam võib tulla,kuid kulub sama kiiresti. Kunagi sai keevitatud need võllid käigu kohtade juurest jämedamad 0,2 mm. kuna võlli augud olid juba nii suureks kulunud. Tänu sellele sai ka keevitada kahvli koht jämedamaks. Need hakkavad ka loksuma suure töö järel. Aastakümned ju ikkagi turjal.





Sai seda käigukasti sisu uuritud veel kriitilisema pilguga,kui varem. Nimelt on selle käigukasti omapära see,et kui toimetada 1 ja tigukäiguga,samuti veel tagumise käiguga,tekivad igasugused jamad. Mingit käiku nendest kasutades kipub vahetevahel kaks käiku sisse minema. Näiteks kui panna tagumine sisse,lükkab vahest ka esimese sisse. Vaat siin on küll tehase praak. Nimelt käike vahetades saavad kaks käigukahvelt omavahel kokku...





See ei juhtu alati,kuid laagrite kuludes lõtkud suurenevad ja mingil ajal naksab üks teisega kokku. Käiasin siis ühel kahvlil veid külge maha,et ikka paar-kolm millimeetert vahet oleks. Jääb jama vähemaks. Soovitan seda ka teistel teha. Muidu jäätegi jamama.


Vaat nüüd kutsun kõiki arutama ühte huvitavat asja. Oleks tore kuulda ka teiste meeste arvamust antud asjas. Nimelt panin tähele,et nende käigukahvlite võllide otstes on nagu kuulikohad treitud. Samas on ka tagasilla korpuses kanal,mis läbib kõiki kahvli võllide keskosa.











Kanal on tehtud nii,et selle augule muidu ligi ei saa,kui peab eest raami ära võtma. Milleks see kanal tehtud on? Ma ise arvan kahte võimalust. Üks oleks õlituse jaoks,kuigi ma natuke kahtlen selles. Teine variant oleks see,et järsku on tahetud teha mingit fiksaatorite süsteemi,nagu osadel käigukastidel. Näiteks,et kui hakkad ühte käiku panema,siis fikseerib teised käigud kindlalt paigale. Jääb veel mõte,et milleks sellist keerulist kanalit sinna vaja teha oli? Oleks saanud ju lihtsamalt läbi ajada. Mingi plaan vast inseneridel oli. Ma kahjuks ei tea,kas uuematel mudelitel ka selline asi tehtud on. Mida härrased mõtlejad sellest arvavad?

Suvel oli selline häda,et niitmise ajal läks tihtilugu kaks käiku korraga kallaku peal sisse ja ma lahendasin olukorra väga lihtsalt. Nimelt,sinna kus on kuuli vedru,võtsin vedru ära ja panin natuke lühema raudpoldi asemele. Nii sai neli käiku lausa kinni pandud. On valida siis sellised käigud,mida niitmise ajal pole vaja. Jätsin siis tagurpidikäigu,tigukäigu koht on plaadil üldse kinni pandud,kuna ei ole vaja. Alles jäi veel teine ja viies käik. Sedasi asi lihtne. Peab arvestama sellega,kui panna polt auku,siis sellega paneb kinni korraga kaks käiku.... Seda soovitan teha alati,kui käigukast jubib. Muidugi tuleb käigukast korda teha,kuid kiirel ajal aitab ikka.

[bonx]

Talupoeg, kas see on sama marki masin, mis sinulgi?
www.soov.ee/laanevirumaa/Traktor_vajamineva_tehnikaga_1248552.htm?ca=1