Säästame elektrit!
#41

Selle 200l jagu on toas rohkem jahedust, mis vaja soojaks küta, kui kütmine toimub elektriga, on asi mittetasuv. Puukütte puhul võib asjal jumet olla. Kui kiiresti vesi sellel tünnis vahetub? Seisev vesi läheb "kasvama", ei kõlba sellega enam pesu pesta ja ennast ka mitte.
Vasta
#42

(09-03-2013, 19:12 PM)Martti Kirjutas:  Selle 200l jagu on toas rohkem jahedust, mis vaja soojaks küta, kui kütmine toimub elektriga, on asi mittetasuv. Puukütte puhul võib asjal jumet olla. Kui kiiresti vesi sellel tünnis vahetub? Seisev vesi läheb "kasvama", ei kõlba sellega enam pesu pesta ja ennast ka mitte.

Kütmine ikka puudega jah. Vesi kasvama ei lähe, vahetub nagu ikka tava tarbimise juures. Keldris on 100 l. hüdrofoori paak, kahjuks seal temperatuur madal.
Paagi taha ühendaks boiler, pesumasin ja ka vanni külm vesi (läheks sooja vähem)
Vasta
#43

See tünn hakkab higistama
Vasta
#44

Värske täpne uus elektriarve käes. Veebruar kulu 520kW ja kõikse tavalisema paketiga tahetakse selle eest 72,66 eur. Eramaja, elamispind sellest ~8o ruutu + muude pindade valgustamine.
75l Atlanticu kõige moodsam (too keraamiline ja isepuhastuv) tööstusvoolu boiler, pelleris imepisike rdikas aga rahumeeli sai veebruaris katsetatud kahes toas mõned korrad ahju kütmise ja higistamise asemel radikaga magamamineku temperatuuri tekitada. Et oleks meil mugav ja mõnus Talverallit orgunnida, ei tegelenud lollaka "kokkuhoidmisega".
Infonurgake ehk päris võimas arvuti, telekas koos surroundiga jne töötab palju aega. Nõusid mõistame ilma masina abita pesta, pesumasin ja külmik on uuepoolsed, sest kodumasinad kipuvad samal ajal ka otsa saama. Need mõlemad A+ klassiga. 18 aastat vana keraamiline pliit ja selle ahi saab ikka vatti kuid näiteks liha küpsetame ja tatraputru teeme kütteahjus: peale kinnipanemist läheb pott sisse ja söök valmib ilma midagi kulutamata!

See olekski vast ainus kokkuhoiu pakkumine: kel on ahjud, pange peale kütmist selel sisesoojus "tasuta" tööle! Muuseas: ahjus valminud söök maitseb tegelikult ka paremini, kui gaasi/elektriahju toode... Kuid muid erkusid kokkuhoi kohtasid ma kül lei näe. Ma lihtsalt olen juba ammusest ajast keeldunud ebavajalikke ja raiskavaid mugavusjama installimast. Muidugi põrandaküte on kuradi mõnus aga seda mitte elektriga küttes. Jne.
Vasta
#45

Elan 5-toalises 6-aasta vanuses majas (energiaklass A+), köetav pind 215 m3, küte vesipõrandaküte, majas saun + kamin elutoas (viimast palju ei küta). Küttesüsteemiks on maa+õhk soojuspump (e. sisuliselt elektriküte), majas ühtegi ledi ega säästupirni ei ole (mõtleb ehk sellele ka tulevikus). Jaanuarikuu kogu elamise el. kulu oli 1918 kwh, veebruaris 1570 kwh e. suuresti sõltub kulu välistemp-st. Eelmisel aastal samal ajal oli tarbimine ca. 500...600 kwh kuus rohkem, erinevus võib tulla nii ilmadest kui näit. sellest, et programmeerisin soojuspumba küttegraafiku konkreetsele elamisele sobivamaks.
Huvi päras mõõtsin, palju võtab energiat lameteler, kodukino ja Viasat boks kokku stand-by olekus - sain 40W (e. tavalise el. pirni jagu). Töötavas olekus on vastav tarbimine 280...300W. Minu idee elektri säästmiseks oleks ühendada ühte ahelasse kõik ülalnimetatud el. tarbijad, millel enamuse ajast on juhe seinas, mida kasutad nii 3...4 tundi päevas ja mida saab vooluvõrgust ilma suuremate sekeldusteta lahti ühendada (et ei lähe kellaaeg ja seadistused paigast ära - näiteks arvutid, ruuter, telerid, dvd-mängijad, toitetrafod). Seda ahelat juhiks taimer, sisse-välja lülitused programmeerid endale sobivalt. Kogu elamise peale võiks see stand-by tarbimine olla oma ca. 100W, seega hoiaks selle pealt mõistliku süsteemi korral midagi ikka kokku. Selliste asjade peale oleks pidanud mõtlema juba maja ehitades, paigaldama vastava kaabelduse - nüüd jääb üle vaid kukalt sügada ja tagantjärele tark olla.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#46

(10-03-2013, 21:27 PM)Walter Kirjutas:  Jaanuarikuu kogu elamise el. kulu oli 1918 kwh
Lõin siin just elektritarbed Excelisse ja analüüsisin natuke, põhimõtteliselt on see suurusjärk meie majas (kus elan 8 tudengit) aastane elektritarve Smile Kaheksa inimese kohta pole paha. Aga ülemöödunud aastal aeti veel 500kWh vähemaga läbi, seda praegu ei mõista. Sisetunne ütleb, et ohtralt ekspluateeritav kiirkeedukann on kurjast, aga võib-olla ka katlakivine pesumasina küttekeha, pole uurinud lähemalt.
Vasta
#47

See elektrikiirgur ongi nagu infrapunakiirgur, mul neid kaks tükki terrassil laes. Väga mõnus on selle soojuses peesitada, kui ümberringi talv ja unik miinuseid Cool . Kasutame aga rohkem jahedatel õhtutel. Soojendab objekte, mitte ei küta õhku.
Ah jaa... kokkuhoid? No kuhu piirile selle kokkuhoiuga ikka minna kannatab? Päris lolliks ei saa ju minna. Kel tengelpung kannatab, see loob alternatiivseid võimalusi päikese ja tuule teemadel. Tavaline inimene peab minimalistlikumalt läbi ajama. Ausalt, ära väsitab alatine mõte, kui lülitit puudutad, et krt, hakkavad watid jooksma jälle. Tervisele mõjub, rsk!


Vasta
#48

Naised saunas rääkisid, et mõned ettevõtted kiikavad juba oma elektrigeneraatorite poole. Võtmesõnaks pidi olema gaas. Elektrilepingud vist juba nii verised, et ise tootmine hakkab teatud mahus juba ära tasuma...
Küsimus on vaid kütuse hinnas.
Huvitav, kas mõni suurema loomapidamistalu omanik ei ole proovinud biogaasi toota? Saates "Ökoleiutajad" (vist Discoverys) tehti valmis biogaasigeneraator. Otsa pandud põleti täitsa toimis.
Kindlasti ei ole niisama lihtne, et pista toru lampkasti ja tõmba gene käima. Küllap on omad probleemid nagu puugaasigenekalgi. Soovimatute osiste eemaldamine gaasist jne. Aga pagan seda teab, milleks me varsti kõik valmis oleme, et aga piisakegi mõistliku hinnaga energiat saada.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#49

lehmade kõrvalt kütuse saamine on osaliselt omal käel juba järgi uuritud. tõsi, elektrile ei pööranud toona tähelepanu.
a sisteem oli mudu taoline, et saja pealise lüpsikarja kõrvalt tuli tasuta kätte kolmkümmend kantmeetrit diislit aastas.
et piim rammus oleks ja elukad mudu ka eluga rahul oleks, siis vaja neile miskit maitsvat anda. näituseks rapsikooki. kooki võib osta. võib ka rapsi osta ja lasta teenusena pressida, siis saaks õli ka omale. aga kuna pakuti seadmeid, millega rapsiõlist täitsa söödav biodiisel saada, siis sai rehkendatud. ja kui raps ise oma põllul kasvatada, siis sajale lehmale aastakookide kõrval sai nõnnapalju õli, et pool raudtee vagunit diislit tuli ostetava koogi või rapsiga võrreldes niisama kätte. iseasi muidugi oli seadmete hind. ja see polnd pisike. mudu aga pidavat diisel igati kõlbulik olema autodest ja traktoritest läbi laskmiseks. eesti riik ütsi toona, et oma tarbeks aja palju tahad ja aktsiisi ka maksma ei pea. a müüa ei või topkatäitki ja niisama naabrile andmine pidi ka paha-paha olema.
põgusalt sai ka sitast saadava metaani teemat uuritud, a toona oli see värk veel liiga ulmehindadega ja tasuvust ei näinud mitte kunagi tulevat.
aastaid sellest juba palju möödas, küllap tänapäe oleks jumet asjal oluliselt rohkem.
Vasta
#50

Kellel on külm wc siis soovitan soojalt penoplastist prillauda. Tekib tunne nagu on küte ruumis.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#51

patran veel pisut. kuigi siin oli kuskil ka garaashide kütmise teema ja küllap mõni veel, siis passib vast seie ka järgnev jutt.
nimelt elan vanas ja väsinud rehielamus, kus siis rehetoa (köögi) kõrval on pisuke kamorka, mis enamasti sahvri rolli täidab. minul on sellesse ubrikusse kemps ja dush tehtud. kuna sääl eriti kütet pole siis hoian ukse vahelt urvakil. praeguste ilmadega on umbes nõnnapalju lahti, et eesti keskmine täiskasvand inime mahuks läbi pugema. ja ometii on ommukuks kempsus nii 2-4 kraadi sooja seina pealse kraadi järgi, vahel vähemgi ja vahel ka torud külmund. a rehetoas samal ajal on nii umbes kümme kraadi rohkem. no rehetuba ongi maja kõikse soojem ruum. toauks on peris pärani ja toas on ommukul umbes nende kahe vahele temp.
ehk asja kokkuvõttev point siis selline, et kangel seinte soojustamisel pole vist väga suurt jumet energia säästmisel, kui seuksed ruutmeeter või paar suured mulgud ei ühtlusta tempi natukenegi.
Vasta
#52

(11-03-2013, 23:23 PM)diesel Kirjutas:  point siis selline, et kangel seinte soojustamisel pole vist väga suurt jumet energia säästmisel, kui seuksed ruutmeeter või paar suured mulgud ei ühtlusta tempi natukenegi.

Jäta kasukahõlm lahti ja arva uuesti.....Big Grin

loll on loll olla.
Vasta
#53

...jah olen sinuga täiesti nõus...
See asi hakkab tõesti ajudele ja tervisele kah.Oli aeg,kus vahetasin tasapisi välja tava pirnid säästukate vastu.Siis avastasin ,et jahedas nende kasutegur suht jama...Läbi läks neid kah 1 jagu.Siis panin mitmetesse kohtadesse .Pikad lambid,Need vene aegsed.Kah käivitamise asi.kuid edasi valgust aga rohkem,Kuid siis tuli mõte,et palju need (märgitud peale 40 w....)õieti voolu siis võtavad.Külm vesi nagu kraesse.Üllatus oli suur numbreid nähes...
Nüüd siis tänapäevased lambikesed laes ja paljudes kohtades.Kah pikad eletron süütega.Võtavad voolu tõesti täpselt nii palju,kui peale märgitud...Led -mõned on,kuid kasutegurit peab veel vaatama...Kuhu veel ei tea kohe.Mikro ahjudel ja enamusel asjadel mis seistes voolu õgivad on lülitid vahel
Ah ei tea...

(11-03-2013, 02:42 AM)Tift Kirjutas:  See elektrikiirgur ongi nagu infrapunakiirgur, mul neid kaks tükki terrassil laes. Väga mõnus on selle soojuses peesitada, kui ümberringi talv ja unik miinuseid Cool . Kasutame aga rohkem jahedatel õhtutel. Soojendab objekte, mitte ei küta õhku.
Ah jaa... kokkuhoid? No kuhu piirile selle kokkuhoiuga ikka minna kannatab? Päris lolliks ei saa ju minna. Kel tengelpung kannatab, see loob alternatiivseid võimalusi päikese ja tuule teemadel. Tavaline inimene peab minimalistlikumalt läbi ajama. Ausalt, ära väsitab alatine mõte, kui lülitit puudutad, et krt, hakkavad watid jooksma jälle. Tervisele mõjub, rsk!
Vasta
#54

(12-03-2013, 00:47 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(11-03-2013, 23:23 PM)diesel Kirjutas:  point siis selline, et kangel seinte soojustamisel pole vist väga suurt jumet energia säästmisel, kui seuksed ruutmeeter või paar suured mulgud ei ühtlusta tempi natukenegi.

Jäta kasukahõlm lahti ja arva uuesti.....Big Grin

Kui korralik müts peas, siis kannatab kasukahõlma natuke lahti hoida küll ehk siis vana maamaja puhul peaks esimene liigutu olema lakapealse soojustamine - kõige odavama rahaga kõige rohkem tulemust...
... aga liiga OT-ks kisub
Vasta
#55

(12-03-2013, 01:05 AM)Roland Kirjutas:  .Mikro ahjudel ja enamusel asjadel mis seistes voolu õgivad on lülitid vahel
Ah ei tea...

Marru ajab kogu säästujutt ja energiaklasside tagaajamine. Kurat, vanasti pistsid ühe töpsli seina ja hakkasid telekat vaatama, nüüd pistad kolm töpslit, kus see kokkuhoid on? Kuradima juhtmevaba kodu! Enamusel eraldi alaldi ka veel küljes, nonde vastu soetasin isegi tolle pika viie pesaga pikenduse, mil see punane "alert" nupp küljes. Ei pea eraldi möllama, saab kogu pasa ööseks ühe nupu alt kinni.

Ja kõige lisaks, see aeg kui need ruuterid-buuterid siis käivituvad ja ükskord pildi ette annavad, sai ilmateade juba läbi. Tühja läks seegi kulutus.Big Grin

loll on loll olla.
Vasta
#56

(11-03-2013, 23:09 PM)diesel Kirjutas:  lehmade kõrvalt kütuse saamine on osaliselt omal käel juba järgi uuritud. tõsi, elektrile ei pööranud toona tähelepanu.
a sisteem oli mudu taoline, et saja pealise lüpsikarja kõrvalt tuli tasuta kätte kolmkümmend kantmeetrit diislit aastas.
et piim rammus oleks ja elukad mudu ka eluga rahul oleks, siis vaja neile miskit maitsvat anda. näituseks rapsikooki. kooki võib osta. võib ka rapsi osta ja lasta teenusena pressida, siis saaks õli ka omale. aga kuna pakuti seadmeid, millega rapsiõlist täitsa söödav biodiisel saada, siis sai rehkendatud. ja kui raps ise oma põllul kasvatada, siis sajale lehmale aastakookide kõrval sai nõnnapalju õli, et pool raudtee vagunit diislit tuli ostetava koogi või rapsiga võrreldes niisama kätte. iseasi muidugi oli seadmete hind. ja see polnd pisike. mudu aga pidavat diisel igati kõlbulik olema autodest ja traktoritest läbi laskmiseks. eesti riik ütsi toona, et oma tarbeks aja palju tahad ja aktsiisi ka maksma ei pea. a müüa ei või topkatäitki ja niisama naabrile andmine pidi ka paha-paha olema.
põgusalt sai ka sitast saadava metaani teemat uuritud, a toona oli see värk veel liiga ulmehindadega ja tasuvust ei näinud mitte kunagi tulevat.
aastaid sellest juba palju möödas, küllap tänapäe oleks jumet asjal oluliselt rohkem.

Kisub küll teemast välja, kuid...Toungue
Kui pead silmas biogaasist läbi FT diislikütuse tootmist, siis selle kasutegur on nadi. Aga saab, pealegi väga hääd leent.Cool Tänase naftahinna juures ei ole sel tegevusel aga rahalist mõtet. Vajaliku seadmestiku hinna eest saaks ikka väga suure pütitäie Standardile Vastavat Vedelkütust tanklast. Rääkimata sellest, et ka FT puhul ei pääse me kemikaalidega solberdamisest.

Rapsiõli põletamine kütusena on puhas pärlite sigadele loopimine - see leem on oluliselt enam väärt söögilaualCool, kui autopaagis. Aga tehniliselt põletab üks mehh. pumbaga mootor kõike, mis survest süttib. Plusskraadidel olev rapsiõli teeb seda kenasti, miinuskraadidel ei taha hästi voolata. Ning peseb sigahästi aastakümnete saasta toitesüsteemist lahti. Peale õlikuuri paagid ja torud läigivad seestWink

Küll aga ei ole meie kallis riik üleüldse näinud ette võimalust oma tarbeks kütust ajada. Kõik seadusandlikud aktid käivad kütuse segamise ja müügi kohta. Teeliikluses osalevas mootorsõidukis on aga aktsiisita vedeliku kasutamine keelatud. Kui ise enda tarbeks segada, tahaks seadusekuulekas kodanik aktsiisi ehk äragi maksta, kuid ei saa - pole võimalik. Pead looma aktsiisilao ja pidama vastavat dokumehtatsiooni...
Seda teemat lahati 4x4 foorumis ja olulist muudatust minule teadaolevalt ei ole toimunud... Nagu ka laialulatuslikke reide "kodukeedetud" leeme tuvastamiseksWink
Vasta
#57

Nojah, aga teemasse tagasi tulles - kuda biogaas mootorikütusena ja eeskätt elektrigeneraatorisse passiks? On ju kuulda olnud, et prügiautod sõidavad sellega ja köetakse ka prügila hooneid. Rootsis vist linnabussidki sellega sõitma pandud. Peaks siis ju generaatorit ka vuristada saama? Tooraineks peaks peale s-tähega materjali kõlbama ka igasugune biomass alates niidetud murust ja lõpetades mädanud õunte-kartulitega.
Peale säästu saab suurema geneka puhul kolmefaasilist voolu seal, kus seda loomu poolest mette äi ole, nagu suvekodud pärapõrgus jne.
Viimastega veel see häda, et kusagil hädise liini lõpus pinge madal ja drellist kangemat elektritööriista kasutada ei saa(ühe minu tuttava näitel).
Soovitasin tuttaval Handymannist bensugenekas osta ja elektrifirma peesse saata.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#58

Metaan-etaan pea pooleks - miks see põlema ei peaks. Sõltuvalt valitud toormest ja reaktorist saab rohkem või vähem tarvitamiskõlblikku produkti.

Põleb kenasti ottomootoris, diiselmootoris mitte nii hästi ilma süütepihustuseta. Kõige paremini kõlbaks mikroturbiini.

Probleemiks on korrodeerivate ühendite rikkus (või nende väljafiltreerimise keerukus) ja gaasitootmise protsessi juhtiine nii, et "tootmiskari" kollektiivenesetappu ei teeks. Mida nad üsna hõlpsalt ette võtavad.

Eestis on paar põllumajanduslikku käigus - Aravete pea aasta, Oisul saab varsti kvartal täis. Lisaks puhastusseadmete pütid (Tallinn, Tartu, veel kuskil?). Saaremaal Jööris on keskkonnaotstarbeline, mille rajamisel seati ebaotstarbekas eesmärk saada tulemuseks loodusesse laskmiseks kõlbulik hallvesi ja tahe orgaaniline väetis. Veega ei ole tulemus kiita...

Gaas läheb enamasti ottomootori kaudu elektriks ja soojuseks (30/70 suhtega soojuse kasuks). Mikroturbiin oleks efektiivsem, kuid oluliselt kallim ja pole end veel tõestanud.

Tartus on vähemalt üks biogaasibuss, mida käitab puhastusseadmest tulev gaas.

Siit saab huviline edasi harutada:
Taastuvate energiate uurimine ja kasutamine .
Vasta
#59

Kas generaatori kütteks näiteks puugaasigeneraatorit ei saaks kasutada? Analoogiliselt autodel kasutatuga võiks selline statsionaarselt kuuri all mühiseda, tekkinud gaas võiks koguda ballonni näiteks või suunata otse generaatorisse. Põletatavat puitu peaks maamajapidamises ometi leiduma, või peab see põletusmaterjal ikkagi olema samasugune kindla mõõdu ja niiskussisaldusega puiduklots nagu oli autogeneraatorite puhul? Ideel oleks jumet kui nõuded põletusmaterjalile poleks nii piiritletud ja ahju võiks pm-lt ajada kõik mis põleb.[/i]

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#60

Taani sisseseadega sigala Linnamäel Haapsalu lähedal ehitati 80-ndate algul ja kasutas ka kütmiseks virtsast eraldatud gaasi. Kas ta praegu tegutseb, pole andmeid.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne