[Marko]

Hullud, kustutage ära, kohe on koridoris sammud ja...

[viplala]

Aga huvi pärast, kust juhend pärit?

Seda teksti sisaldav originaalfail on pärit 12. novembrist 1990a. Peaks olema ajakirjast “Seven Days”. Paistab olevat ümbertöödeldud ja osaliselt kahjustunud. Osa on vahele lisatud. Antud tõlke ja märkuste aluseks on Andrew Scotti - ascott@tartarus.uwa.edu.au UseNet-is postitatud tekst.


http://kodu.ut.ee/~svenr/index1.htm

[Basilio]

See pommijuhend on tore kirjatükk ja ammu-ammu loetud. Kuulu järgi olla pandud tuumafüüsikud igaks juhuks seda juhendit katsetama, et "kas nii saama". Kõigi kergenduseks selgus, et õnneks ei saa. Aga tummine lugemine sellegipoolest.

[Mario Kadastik]

Suurim raskus on piisava rikastusastmega tooraine saamine. Kui see on olemas, siis pomm ise raske ei ole, kasvõi too sama tulistamise meetodil trigger, väiksem võimsus aga plahvatab ikka. Aga jah, vesinikpommi tegemine on way keerulisem

[MeelisV]

küsimus laiale ringil
huvitav mitu kapolast seda foorumit tänasest loeb ?

[Mario Kadastik]

küsimus laiale ringil
huvitav mitu kapolast seda foorumit tänasest loeb ?

Ma pole kindel, et Kapo nii pädev on, et nii kiirelt selleni jõuab ilma vihjeteta, kahtlustan, et eestis sellist keyword based monitoorimist on vähe kui üldse.

Aga isiklikult väga ei muretse, minu jaoks on see põhimõtteliselt igapäeva töö osa olles tuumafüüsik. Mis teie vabandused on, seda ma ei tea

[raivo45]

Mäletan, et paar aastat tagasi tahtis Rootsi mees kodus tuumareaktorit ehitada. Radioaktiivset ainet sai vist suitsuanduritest! Kahjuks jäi projekt pooleli kuna, kui mees küsis kas selle kodus ehitamine on lubatud, tuli politsei ja viis kogu kraami minema. Keegi võiks kätte võtta ja elektriautole tuumareaktori peale ehitada. Saaks lõputult sõita.

[nootsii]

Eesti kohta peaks vist sobima kõige paremini et võiks teha "räpast pommi"

[Maccaroni]

Tuumapommi valmistamine ja omamine on meeldiv väljakutse igaühele...

Õpetad kuidas venelasi Eestist eemal hoida?

Mis on kõige naljakam on see, et ma küll matat läbi ei teinud aga juhend sounds about right veidi lihtsustatult küll aga põhimõtteliselt selle järgi saaks indeed ehitada pommi valmis.

enne kui keegi meist nüüd tinapõlle ja gaasimaskiga köögis toimetama hakkab, tooksin välja 5 tähelepanuväärset seika selles protsessis, mida tasuks korra peas läbi mängida.
"Üheksa korda mõõda üks kord lõika" - nagu tarvitsesid rääkida vanad tarmukad eestlased.

1. Kontsentreeritud fluorhappe söövitusvõime ja liitiumhüdriidi mürgisus.
2. Surmavalt mürgise floriin gaasi viimine rõhu alla kuni veeldumiseni.
3. Mitmekümnekiloste poolvedelas olekus ja surmavalt radioaktiivsete uraan-heksa-floriidiämbritega ümber pea tiirutamine (tsentrifuugimine) ning seejärel rikastatud uraani riibimine neist ämbritest.
5. Rikastatud metallilise uraani "tampimine" (vormimine) salatikaussidesse.

[viplala]

Allpool kirjutatu kõrval tundub salatikaussidega mängimine naeruväärsena, aga mine sa tea

Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis tõstab tõenäosust, et vabanenud neutron tabab mõnda tuumkütuse tuuma.

Uraan-235 tüüpi pommides kasutatakse tuumareaktsiooni algatamiseks tavalõhkeaine plahvatust, mis lükkas kaks kriitilisest massist veidi väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu. Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil. Implosioon tekitatakse 32–96 väikse läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal.

Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist (neutroneid peegeldab berüllium kogu kihi paksuselt, mitte ainult oma välispinnaga nagu tavaline peegel). Ilma neutronpeeglita 239Pu kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega 239Pu minimaalne kriitiline mass on 190g

Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks isegi kuni 50 grammi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus. Sellega võrreldes on isegi prilliklaaside lihvimine "liiga robustne" tegevus.

Kriitilise massi vähendamiseks on oluline 239Pu puhastamine neutronmürkidest(238Pu, 242Pu, 243Am, 245Cm). Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroni ilma lõhustumata. Kriitilist massi vähendab ka 239Pu jahutamine absoluutse nulli lähedale, suurendamaks lõhustumise ristlõiget.

(vikipeedia)

[Basilio]

Teema algas arutelust tuumaelektrijaama ümber, aga nüüd on millegipärast kõik "seenehuvilisteks" hakanud ja tahavad suurt pauku teha!
Tõsi küll, venelastel olnud kunagi utoopilisevõitu plaan tuumaplahvatuste abil maapõue rajatud hiigelkoobaste abil soojust või elektrit toota. Koopasse lastakse vesi sisse ja pannakse uus matakas ära. Koopast torupidi väljuv aur kasutatakse ära ja juhitakse teise koopasse kondenseeruma. Kui esimene koobas tühjaks saab, pannakse teises koopas matakas ära ja aur hakkab vastupidi jooksma. No vähemasti ühe vene mehe jutust ma nii aru sain.
Ühest põmakast pidavat väiksemale linnale jätkuma aastaks.
Enamvähem hermeetiliste koobaste tekitamiseks olevat vajalik x-kontsentratsiooniga metallimaagi, ntx vasemaagi olemasolu maapõues. Eeldatakse et see sulab kestaks. Tulemuseks oleks siis suur samovar.
Miskipärast aga pole seokse projekti käikulaskmisest midagi kuulda olnud. Maa aluseid põmakaid aga tehti "põllumajanduse huvides" küll ja veel.

[mossepower]

Mäletan, et paar aastat tagasi tahtis Rootsi mees kodus tuumareaktorit ehitada. Radioaktiivset ainet sai vist suitsuanduritest! ... Keegi võiks kätte võtta ja elektriautole tuumareaktori peale ehitada. Saaks lõputult sõita.

Aga palun juutuubis õpetus olemas "kodusnokitsejatele":


Aga tuumapommi valmistamise õpetuses olev HF hape on levinud ja kättesaadavatest (nt. bioorgaanikud/keemikud tuunivad peptiidahelate kaitserühmi sellega igapäevaselt) hapetest üks ohtlikumaid. Konts. väävel- ja lämmastikhape on suht. "ohutud" viimasega võrreldes kui naha peale satub.

Fluoriini sisse hingates sureb niikuinii suht. kohe ära, aga HF põletus võib päris õudne välja näha ning peab pärast invaliidina edasi elama.

[olevtoom]

Ma heameelega kohendaksin eestikeelset terminoloogiat natuke, eeskätt just pommitegemise õpetuses. Et tegu vussi ei läheks

HF on vesinikfluoriidhape, mitte fluorhape.
F on fluor, mitte fluoriin. Samuti on möödaminnes mainitud Cl kloor, mitte kloriin.

Ülaltoodu ei muuda kuidagi retsepti väärtust.

[Basilio]

Aga palun juutuubis õpetus olemas "kodusnokitsejatele":

Ei saa jätta tsiteerimata mulle enim meeldinud rida sellest pikast õpetusest:
"Parem juba nautida riske ja joovastavat võbinat tuumatibudega mängimisel. "
Jumal tänatud, et see uraani rikastamine nii problemaatiline on, vastasel juhul oleks maakera ammu-ammu radioaktiivne kõrb. Lolle leidub alati piisavalt, kes nende tibudega mängida tahavad.
Muide, olen alati öelnud, et ka lollusel on kriitiline mass nagu tuumakütuselgi!

[mativs]

Arvan, et sellesse tuumajaamateemasse tuleks suhtuda ettevaatlikult kuid tähelepanelikult. Arvatavasti ca 10 aasta jooksul õnnestub meil traadid idapoolse sõbraliku naabriga lahti harutada. Seniajani ju vanad jaamad töötavad ja põlevat kivi jätkub...roheline ja muu särts lisaks veel. Aga fakt on see, et energiatarve praeguse arengu juures ikkagi kasvab, hoolimata säästulampidest ja mikromootoriga tolmuimejatest. Niiet tuumade lõhustamine koduõues tuleb teemaks uuesti nii ehk naa.

[mlsluik]

Ksf! mlsluige jutte ootan huviga. Mees on asja oma käega katsunud ja jäätmete ladustamise probleem ootab meidki, kui tuumajaam tuleb. Olgu siis maapealne või maa-alune, seilaku merel või rippugu õhus.

Soomlaste radioktiivsete jäätmete matmise mure tekkis euro alaga liitumisel, nimelt liidus toodetud jäätmeid ei või vedada kolmandatesse riikidesse. Enne veeti venemaale ja seal maeti kurat teab kuhu... Loviisa tuumajaama kõrval on olemasolev matmispaik end praktiliselt ammendanud ning pealegi ehitati see totaalselt vale koha peale nagu hiljem selgus. Sarkofaagid asuvad 110m sügavusel suht ebastabiilse kivi sees, muretsemiseks pole põhjust kuna tegelikult peaks radioktiivse kiirguse kinnipidamiseks kahest meetrist korralikus betoonist piisama. Igatahes Olkiluoto jäätmematmisjaama valmimisel plaanitakse Loviisast tulevad jäätmed ka kõik Olkiluotosse ümber paigutada.

Loviisa jaam ise on aga hunnik sõnnikut oma kahe vene reaktoriga, esimene junn löödi püsti 1977aastal ja teine samasugune VVER-440 saadi käima neli aastat hiljem. Sitaga pooleks töötavad siiani, asuvad tallinnast ca 100km kaugusel üle lahe, veidi idapoole vaadates kiikab vastu Sosnovõi Bor´i jaam mis löödi püsti 73-ndal aastal vist, need samad raiped tuksuvad seal seniajani ja kasutustähtaega pikendadakse nagu kummi seni kuni see katkeb. Uute reaktorite ehitus on samuti päevakorras, töös on ka matmistunnelite rajamine ca 70m sügavusele kuha vähem radioktiivseid jäätmeid plaanitakse matta, kõrgema radioktiivsusega mant veetakse endiselt kuhugi siberi metsade vahele. Tööpakkumisest Sosnovõi Bor´i jaama tunnelites igatahes loobusin... See bardakk asub eesti piirist kõigest 70km kaugusel... Tsernobõl on ca 1000km... Paneb mõtlema?
Lääne poole vaadates pole ka miskit paremat, terve rootsi rannik katlaid täis... Seega üks kohalik jaam ei muudaks midagi, energiajulgeolekule annaks aga palju juurde.


Räägime vahelduseks siis tehnoloogiast, võtaks näiteks Onkalo, mis peaks olema maailma tipptase.



Ligipääsutunnelid on hetkeks valmis ning vaikselt hakatakse matmistunneleid lõhkama, mida siis lõpliku sarkofaagina kasutatakse. Need on vähe väiksemad ja neid on kuradima palju.

Vardad ise on laias laastus sellised, mida siis inimeste silme alt ära on vaja peita...




.. ja need vardad topitakse siis omakorda sarkofaagi, sarkofaagi kest on aga 99% puhas vask ning kaalub 7000kg, kokku valmistatakse selliseid sarkofaage Onkalo projekti jaoks üle 2000-nde, 2009 oli vist õige kogus.
Siis keevitatakse kaan peale ja viiakse tunnelisse kuhu on puuritud juba vastavad augud, visatakse kapsel sisse ja valatakse betoniidiga kinni. Muidugi kapsli ümber läheb veel mitukümmend andurit.

Auk ise tuleb selline:





Matmistunnelid ise sellised väiksemapoolsed, vesi pole kiirgusest roheline vaid tunnelisse tulevale veele lisatakse erimärgistusainet et eristada kasutusel olevat vett ja kuskilt kivivahelt sisse pressivat vett.




Alustuseks tehti valmis kaks nö demotunnelit kus siis erinevaid ehitusviise proovitakse ja kivi uuritakse. Nii sügaval on muidu tegu väga hea kiviga kuid eks viskas pehmemat graniiti ja graafiidisooni ka sisse. Rootsis olen näinud palju kõrgemal palju kõvemat kivi.




Kivi ise peamiselt Onkalos selline:



Seinad-laed "poltitakse" ja kaetakse krohviga.

Eks võiks veel pikalt laialt tuumajaamadest, jäätmetest ja tunnelite ehitusest rääkida kuid üldpilt peaks selge olema. Ehk mõni teine kord

[Basilio]

.. ja need vardad topitakse siis omakorda sarkofaagi, sarkofaagi kest on aga 99% puhas vask ning kaalub 7000kg, kokku valmistatakse selliseid sarkofaage Onkalo projekti jaoks üle 2000-nde, 2009 oli vist õige kogus.
Siis keevitatakse kaan peale ja viiakse tunnelisse kuhu on puuritud juba vastavad augud, visatakse kapsel sisse ja valatakse betoniidiga kinni. Muidugi kapsli ümber läheb veel mitukümmend andurit.

Ja see krempel koos poole kildi sügavuse rajatisega ei ole teps mitte odav... Lisaks elektrijaamale. Niipalju siis heast ja odavast tuumaelektrist.

[Mario Kadastik]

Isegi see krempel kõik kokku võttes tuleb oma eluaja peale tuumajaam odavam kui mitmed teised alternatiivid. Eestis on hetkel põlevkivi ahju ajamise tõttu elekter odav ja see on pigem anomaalia. Kui põlevkivi enam otsene hea allikas ei ole, siis järgmiste allikate osas tuleb GWh elektrihind kõigil kallim kui tuumajaama oma koos kogu ehituse, matmise ja taaskäitlemisega. Vähemalt sellised olid aasta-paar tagasi tehtud arvutused.

[v6sa]

Ja see krempel koos poole kildi sügavuse rajatisega ei ole teps mitte odav... ...

Keegi kiirgusest enam teadev võiks valgustada, kuivõrd on säärased meetmed õigustatud ja kuivõrd varuteguri tuhandekordne ülevõimendamine?

Seesama uraan ju urgitsetakse välja oluliselt madalamalt, kus ta rõõmsalt aegade algusest kiiranud on...

---

...
Eks võiks veel pikalt laialt tuumajaamadest, jäätmetest ja tunnelite ehitusest rääkida kuid üldpilt peaks selge olema. Ehk mõni teine kord

Igal ajal...

[Necro]

Üks asi, mis on mõttesse jäänud on tuumaenergeetika ohutus. Ma olen täheldanud, et ajalugu kipub selle koha pealt korduma. Mitte nii tihti, aga aeg-ajalt juhtub midagi. Tundub, et inimene ei suuda sellist energiaallikat korralikult ohjeldada. Pomme oskab teha ja katsetada küll, aga mis energiatootmisse puutub, siis annab kõvasti soovida selle koha pealt.
See on odav, aga selle odava energia eest peab päris palju ohverdama, mis tulevaste põlvede jaoks ei ole nii hea. Rääkimata meie endi eksistentsist.
Aga noh, mida ma ka tean ma olen sellise teema pelgalt suurte kõrvadega huviline.
Onkalo kohta sai kunagi dokumentaali vaadatud. Seal mainiti midagi mingist teadetetahvlist, mis jaama juurde pannakse tulevastele põlvedele, et need sealt eemale hoiaks. Mitmes erinevas keeeles jne.