[omaenergia]

Kalle on täitsa muudetav vajadusel, lihtsalt ei viitsi seds pidevalt rihtida

[Basilio]

Kui paneel ei pööra, siis puudub ka vajadus pidevalt kallet muuta.
Muide, endal on kontrolleril kohe-kohe 10 000 Ah ette löömas ehk nö. spidoka esimene ring peal! Varsti ka kuu lõpp, siis saab teada selle kuu Narva elektri kulu. Olen ökonoomitanud nii palju kui elukvaliteeti oluliselt halvendamata võimalik. Kui päikest oli, toitsin läbi inverteri ka ntx hekilõikurit ja veneaegset autotolmuimejat. Mitte et nad suurt midagi tarbiksid, aga põhimõtte pärast. Ja huvist "kas nii saama". Sai küll.
Ülejääva elektri kihutasin kõik vannitoa põrandaküttesse. Puudujääva osa soojusest andis mainitud põranda all asuv "Pioneer" pliit, kus suvel soojaga süüa tehakse.
Päikesega ülesköetud boiler on nüüdseks andnud dusi all käimiseks piisavalt sooja vett juba 4 päeva, kuigi päikest praktiliselt olnud pole. Usun et kannatab pesta ka täna. OK, pere on ka ära praegu ja mina üksi palju ei tarbi. Naine ja lapse-põrssad kulutaksid selle vee paari päevaga ära.
Aga foolium ja 50mm vahtplast boileri ümber on ikka üllatavalt efektiivne soojustus!

[Basilio]

Jiihaaa! Kontrolleril sai "spidokaring" täis:
   
Muide, teadmiseks sama tüüpi kontrolleri omanikele - ise loendur uuele ringile ei lähe! Peab käsitsi nullima, hoides kõige vasakpoolset nuppu tükk aega all.
Ühtlasi oli täna elektrinäidu teatamise aeg:
   
Kui poleks olnud pilvist nädalat kuu lõpus, võinuks e-lektri kulu olla ainult 150 kWh! Ega praegusest tehnikapargist rohkem enam välja ei pigista. Eks sügise poole hakkab asi jälle nutusemaks minema. Pole ju aega olnud tuulikut ehitada ja sel aastal ei jõuagi.
Päikeseküttel boileri veega pesin ennast kangelaslikult 7 pilvist päeva! Kuus päeva olid normaalsed, seitsmendal oli vesi 31*C ja mõnus enam ei olnud. Aga pesta sai, ei lõdisenud.
Ootasin põnevusega, palju aega üleskütmisele läheb ja kuidas värskelt paigaldatud elektroonika hakkama saab. Ühe päikeselise päevaga oli boileri temp(ülaosas) õhtuks tõusnud 48,5*C-ni ! 3 andurit on veel paigaldamata, sest ühendamiseks vajalikud pistikuribad on Hiinast tulemata. Siis saab juhtimine täpsem ja soojuse pumpamine veelgi efektiivsem. Praegu lõpetab Arduino pumba töö veits liiga vara, sest võrdleb boileri kütteringi sisendi temperatuuri alumise kollektori väljundi omaga. Mujal punktides andureid lihtsalt pole veel.
Kokkuvõtteks on päikeseküttel veesoojendi osutunud palju efektiivsemaks kui oskasin loota!
Basilio on rahulolust rullis juba praegu, aga kollektoripaneelidele saab panna veel topeltklaasid ja voolikud ära soojustada...

[metsakohin]

Rõõm lugeda, et pusimisest kasu ka tuleb

[Janka]

Paar lõbusat lingikest ma siia teile nüüd postitan
mis hiljuti silma on hakan'd mulle,
ja teid sel moel siit kaugelt maalt kostitan,
et oleks rohkem mõtteid ning
aina vähem vahumulle...

"Mitte et siiani tühja-tähjaga tegel'dud, vaid päike on lihtsalt erakordselt ere." (parafraseerides A.Roosilehte, "Turvamees").

http://www.builditsolar.com/Projects/Spa...gCanCo.htm

http://anonestonia.blogspot.dk/p/kodu.html

[viplala]

Selline on tasuta energia tulevik.
Hispaanias on footonite kogumine maksustatud

[Basilio]

Selline on tasuta energia tulevik.
Hispaanias on footonite kogumine maksustatud

Aga mina ei kogu neid, ma raiskan kohe ära!
Hea hobi, "footonite kollektsionäär"!
Päikesekollektorit juhitakse nüüd nelja anduri näitude põhjal ja programmgi silutud. See peaks efektiivsust tõstma, kuna arvestab kõrgematel temperatuuridel tekkivaid kadusid ning boileri ülemise ja alumise otsa temperatuurivahesid. Vastavalt vajadusele hoitakse pumpa kauem töös või pannakse see varem käima.
http://youtu.be/PWt-SfBmquQ
Vabandan tudiseva käe pärast, aga see LCD ripub üsna lae all ja filmimiseks tuli küünitada üle külmakirstu.
Selgituseks: Paneel A on vana paneel, B on uus, OHK on õhutemperatuur paneelis A. IN ja OUT on boileri kütteringi sisend ja väljund. Inglisekeelsed lühiduse pärast, LCD on vaid 16 märki. Pikka juttu seal ei aja.
BOILER-i näidu asemel on iksid, kuna andurit seal veel taga pole. Hakkab näitama tarbevee temperatuuri boileri ülaosas.

Üllatavat on niipalju, et arvasin õhu temperatuuri paneelis olevat kõrgema kui radikal. Tegelikult on vastupidi. Näib et enamus energiat tuleb ikka otsese kiirguse läbi, mitte soojenenud õhu kaudu. Ja seda isegi pilves ilmaga. Radikate temperatuur püsib visalt kasvõi paar kraadi õhu omast kõrgem.

[karvik]

Üllatavat on niipalju, et arvasin õhu temperatuuri paneelis olevat kõrgema kui radikal. Tegelikult on vastupidi. Näib et enamus energiat tuleb ikka otsese kiirguse läbi, mitte soojenenud õhu kaudu. Ja seda isegi pilves ilmaga. Radikate temperatuur püsib visalt kasvõi paar kraadi õhu omast kõrgem.

Seega kütab radikas paneeli õhku ja õhk kütab paneeli seinu. Et siis topelt klaas ja kasutegur peaks hüpates tõusma?

[Basilio]

Seega kütab radikas paneeli õhku ja õhk kütab paneeli seinu. Et siis topelt klaas ja kasutegur peaks hüpates tõusma?

Tuleb nii välja! Eks ma oktoobris katsun sellega tegeleda. Enne ei loodagi aega leida.

[aavu]

Oli siin juttu LED lampidest. Täna naljaviluks hakkasin võrdlema Ledi ja säästupirni. Tulemused siin:
Led smile light
8W
600 Luumenit 120 kraadise nurgaga
3000 kraadi kelvinit
Ra>80
Süttib >1sekund-100% valgust
Temperatuur -10 - +40C
Tööaeg 30000h = 30a - 2,7h/päevas
Lülitusi 15000
Hg 0,0 mg
Säästupirn smile light (ca3x odavam)
11W
540Lm ilmselt ümberringi, kuna kraade pole antud, järelikult valgest laest või lambikuplilt tuleb ka tagasi alla mingi osa.
2700K
Ra>80
Süttib >40 sek = 60% valgust
Temp. -10 - +40C
Tööaeg 8000h = 8a 3h/päevas
Lülitusi 5000
Hg < 3,0 mg.
Järeldus on, et kolm korda kallim LED on samade näitajatega. Edaspidi enam ei kibele LEDe ostma, mulle pole enam 30 aastat jäänud kui vaadata keskmist eluiga. Kui täna ostetud LED pirn läbi põleks, oleksin 94 aastane. 8 aastat ehk veab välja.

[karvik]

Järjekordne tiivik http://www.youtube.com/watch?v=ISqNxpL6ZjI

Tegemist saab siis olema vee pumbaga mis hakkab pumpama tünni kogunenud vihmavett vähe kõrgemale, et mugavam kasutada saaks olema.

Panen väikse joonise ka juurde.

Vent.pdf Suurus: 6.12 KB  Tõmbamised: 295

Keskosa sabloon kah. Kui printeri seaded õiged siis tuleb üks ühele välja.

ketta sabloon.pdf Suurus: 4.85 KB  Tõmbamised: 303

Materjaliks on 0.7 tsingitud plekk. Südamiku sisse on pandud 26mm plastmas junn mis hoiab ära südamiku kokku pressimise.

Joonis pärit mingist raamatust mille vend kusagilt aegade hämarusest leidis ja mulle edasi andis.
Niipalju tegin omaltpoolt, et labad jäid painutamatta osast pisut vedelad ja surusin tuule poole jäävale küljele kerge nõgususe sisse. Mis teoorjas peaks tegelikult tekitama nõguskumera tiiva ja parandama kasutegurit.

Väike häda siia juurde on see, et oskab keegi ehk soovitada kus ma leian seest siledat toru ja hea oleks roostevaba ja veelparem kui oleks kusagil 25-30mm sise mõõduga.

[aavu]

Väike häda siia juurde on see, et oskab keegi ehk soovitada kus ma leian seest siledat toru ja hea oleks roostevaba ja veelparem kui oleks kusagil 25-30mm sise mõõduga.

Mõõdulatt, millega vanasti tanklates mahutis oleva kütte taset mõõdeti. Roostevaba, erinevad läbimõõdud käivad üksteise sisse nagu kantava raadio antenn. 4 aastat tagasi oli üks mu valduses.

[Basilio]

Avastasin enda banduural ühe kiiksu. Oma lolli pea viga, et ise sellise lihtsa asja peale ei tulnud - külmadel öödel hakkab kuum vesi boilerist ise paneelidesse ronima ja neid kütma. Asuvad need ju boilerist kõrgemal. Seda ma vaatasin et hommikuti on boiler üsna jahe. Päeva peale kütab muidugi tagasi, aga nii asi ei lähe. Peab Jebaist 12V magnetklapi tellima ja vahele panema. Avanema hakkab ainult siis kui pump töös.
Soovitus teistele kollektori ehitajatele: Kui vähegi võimalik, tehke paneel alla, maapinnale. Paak aga nii kõrgele kui saab. Vabavoolse süsteemiga jääb hulga keberniiti ära. Pole vaja pumpa ega automaatikat, pole vaja klappi jne.

[Mossemees]

Peale teist õlut tekkis mul idee, mille realiseerimiseks endal võimalused puuduvad, kuid kui mõni kuliibin tahab katsetada, ega mul kahju pole. Nimelt, kuidas oleks, kui paneks vertikaalse(d) tuulegeneraatori(d), st. midagi sellist: https://www.google.ee/search?q=cylindric...1&imgdii=_
kuhugi maantee äärde püsti, nii nagu vanadel headel aegadel piimapukid olid. Mida tihedama liiklusega tee, mida suuremad kiirused ja eriti, mida rohkem suuri autosid, seda paremini tuulevurrid vurisema peaks. Ehk ühesõnaga, kasutaks energia saamiseks mööduvate autode poolt tekitatud tuult ära. Looduslikku tuult loomulikult ka, kui seda parajasti olema juhtub.

[karvik]

Et siis midagi sellist. http://gajitz.com/power-from-thin-air-ur...rs-energy/

Ma ei ole ühtegi valmis lahndust veel kohanud aga idee tasandil sellest on mõnelpool räägitud.

Natuke julgen arvata, et kui on piisavate oskustega projektikirjutamisguru, siis see asi kusagile talin-tartu maanteele on võimalik euro rahade eest ehitada. Tänapäeval rohelise energia pära mõjub hästi.

[Janka]

Ostad mingi sirge osa neljarealisest maanteest ära, muudad sujuvalt kaherealiseks (et liikuvate autode kiirus ei kahaneks, kuid masinate arv x-kordistuks) ja vaba energia olemas .

[mlsluik]

Öösel on ikka suht tuuga elektriga....

[MeelisV]

on kellegil kogemusi painduvate ja õhukeste päikesepaneelidega el. tootmiseks.
mis on rohkem saast toode kui teine, millised on tähelepanekud, kasutamisel vms. kas leidub neid ka meie maal või peaks siiski vaatama hiina poole ? mõte oleks ehk kasutada neid oma matkahaagise katusel aga seal pole eriti laiata sirge pinnaga - kõik on kÖver.

[Basilio]

Painduv on võrreldes jäigaga überkallis, kõhu võtab lahti!
http://www.asolte.eu/ultraflaches-solarm...dul/a-171/

[karvik]

Peale kõrgema hinna on kasutegur ka madaam. Vähemalt mõniaeg tagasi oli veel nii.

Ma küll ei tea haagise täpset kuju, aga kui üks suur ei sobi, siis sobita mitu väikest.