[meli666]

Piltide peal töölaual relakas ilmselt 6mm lihvkettaga. Ilma katteta!!!
Tuttaval jäi pool pöialt naha otsa ripendama, kui ketas tükkideks läks. 6mm tükkidel on ikka massi ka, seega pigem kasuta ikka kattega.

[Marko]

Isandpaugu ja meli666 juttudele kirjutan kaks allkirja. Keevituse peenhäälestuse ja võluväel isehäälestuse kohta pean mainima, et mees, kes oskab vähese voolu ja toksiva traadi ära tunda, teeb hobikorras kordades rohkem asju samal ajal kui tehnofriik imeliste lisadega üritab sõbraks saada. Asi algab traadi kiirusest ja voolust, reguleeritav gaasikogus on juba ,,nice to have" kategooriast.
Ennetan - jutt on aegajalt omale tegemisest. Mingitel tingimustel kandub ka tööstusse muidugi, Janka rääkis põneva loo metsamasinate komponentide lahtimurdmisest, aga seal on põhjused mujal.

[Lauri_L]

Minu Makita nurklihvijaga on kahjuks nii, et sellel katet ei olegi. Ostes kaasas olnud kate ei sobi. Modifitseerimisega ei ole tegelenud ning sobiva otsimisega samuti mitte. Nii ongi 
   
   
Lauale aga lõin "noa" sisse. Avad äravoolu paigaldamiseks ja veevoolikute vedamiseks lõikasin lihtsa avasaega. 

   
Vaba ruumi laua all on ca 45cm laiuses, 50cm sügavuses ning 70cm kõrguses. Kuigi garaaži ehitamise käigus sai planeeritud veeboiler laua kohale seinale ning isegi selle jaoks toide valmis veetud, siis nüüd pidasin vajalikuks kogu vajalik koos boileriga laua all olevasse ruumi ära mahutada. Fotol on ehituse käigus paigaldatud veetrass (25mm PE survetoru) ning kanalisatsiooni äravool. Uute asjade sobitamist alustasin äravoolu ning haisulukuga. 

   
Järgmisena läks paika veefilter ja kollektor. Veefiltriks on Atlas Filtri 5" korpus, kuhu rändab sisse 25 mikroniline nöörelement. Survetoru ja peakraani ühenduse ülejäänuga tegin kummirõngaga lahtivõetava liitmikuga. Sisuliselt ameerika liitmik, kuid ühenduspinna põhjas on veel täiendav o-rõngas. Need tulid vanadest kogutud varudest. Põhieesmärk on jällegi see, et vajadusel saaks laua kiirelt teise kohta teisaldada (sellepärast ka boiler samasse ruumi). Liigutamiseks vajalik vaid liitmiku survemutter lahti keerata, boileri elektritoide lahti anda ning minek. 

   
Boileriks valisin Kospeli EPO2-5 5,5kW läbivooluboileri. Valikuks osutus eelkõige sellepärast, et seda saab nii ühendused-üles, kui ühendused-alla paigaldada. No ja muidugi kompaktne suurus - kõrgus 225mm, laius 170mm, sügavus 75mm. Jällegi kõigepealt kuivalt kokku ning sobiva kõrguse valimine. 

   
Kui kõrgus paigas, tegin kinnitusavad boilerile ning ava toitekaablile. 

   
   
Põhiline juba paika sobitatud. Maru kompaktseks on tänapäeval kõik asjad muutunud. 

   
Filter, klapid, kollektor ning messingosa on 3/4". Kollektori väljundid 1/2" ventiilidega. Kuulventiilid valisin kõik täisavaga. Sisendtrassist paremale jääv liin on ette nähtud eraldi väljundiks nt vooliku ühendamiseks kas autopesu, kastmise või survepesuri toiteks. Milleks iganes koduses majapidamises vajadus võib tekkida. 

   
See, et raami vahelt põrand paistis, ei tundunud ilus. Sestap tegin raamile 3mm plaadi peale. Sisemised külgmised seinad õnnestus nii töödelda, et sain plaadi servade alla meelitada. Jäi esteetilisem. 

   
   
Vee väljavõte tuleb laua parempoolse külje raami alla. Ventiili ja liitmike fikseerimiseks raamile tegin nelikanttorust lihtsa klambri. Klamber kinnitub raami alla 8mm poltidega ning välja jääbki paistma vaid ventiil ja liitmik vooliku ühendamiseks. Klambri sisse jääv osa on kogu klambri pikkuses galvaniseeritud 3/4" muhv. See on töödeldud klambri sisepindade järgi, et seal kindlalt sees püsiks. 

   
Ma ei olnud siiani lauda alusraamile kinnitanud. See tundus oma massiga seal niivõrd hästi püsivat, et kinntamine tundus isegi mittevajalik. Siiski otsustasin laua esiosas sahtlite all olevast latist poldid läbi panna ja raami sisse kinnitada. Need on enam kui piisavad selleks, et laud isegi suurema matsu peale raamil liikuma ei hakkaks. 

   
   
Puurimine, keermestamine ning pinna süvendamine. Seejärel polt sisse.

[isandpauk]

Kospeli "broilerid" on head asjad, kui ampreid on. Sageli on need reguleeritava võimsusega stiilis 12-16-18kW, ise valid pärast sees olevalt paneelilt, palju võimsust tahad. See ajas mind miski hetk lausa segadusse, kuna ei saanud aru, mis võimsusega masinat ma siis nüüd ostan, sest traditsiooniliselt on ju iga asjaga nii, et mida võimsam, seda kallim.
Valamu kappi mahub sul nüüd ka kohustuslik prügikast ära. 
Kui soovid patte andeks, siis ~42mm krae peale käiva makita 125mm ketta kaitse saad minult.

[Lauri_L]

Sellele lauaga tegelemiseks olen käesolevaks hetkeks kulutatud juba üksjagu töötunde. Kirja ei ole pannud, aga umbes 40 alla neid on kogunenud. On päevi kus töö on käinud nagu laeva köögis, on päevi kus olen võtnud rahulikult. Siiani on olnud igati nauditav. Sarvilist pole pidanud eriti suhu võtma.

   
      
Nüüd üks tülikamaid protsesse kogu asja juures. Vana rooste ja lahtise värvi eemaldamine. Keerulist pole midagi, sest peensusteni minema ei pea. Pealt ja tagant läks ludinal, küljed ja siseküljed nii ehk naa uue plekiga. Kõige tüütum ja tülikam oli sahtlibokside sisu sh sahtlite siinide roostest puhtaks nühkimine. Sahtleid on palju, ruumi vähe, ligipääs seal kitsas augus on nagu on. Ei olnud vaid nurklihvija töö. Kohati ikka kaabits, liivapaber ning akutrelli otsas terava tipuga traathari abiks. 

   
Puhastustöödele kulus pisut üle poole päeva. Roostet oli, kuid see eemaldus võrdlemisi hästi. Hall kattevärv oli üsna õhuke ja paljudest kohtadest lahti. Samas alumine pruun kruntvärv tundus väga hästi püsivat. 

   
   
Teise poole päevast pühendasin töödeldu puhastamisele. Kõigepealt kõik suruõhuga puhta(ma)ks, seejärel tolmuimeja koos harjaga ning lõpuks viimane tolm ja rasvad pesuainega maha. Pesuainena oli seekord kasutusel ksüleen. Värvimiseks nügisin laua rokla peale - saab teisaldada ja saab pisut tõsta altpoolt värimiseks ning mugavama tööasendi saavutamiseks. Raam ja selle detailid jäid põrandale kõrgenduste peale. 

   
   
Tegusa päeva õhtuks sain nii kaugele, et pintseldasin värviga üle kõik kõige halvemini ligipääsetavad kohad, metalli liitekohad, nurgad ja vahed ning keevisõmblused. Sisuliselt kõik, kuhu on hiljem ebamugav pääseda või mida rulliga korralikult ei kata. 

   
Järmisel päeval alustasin suuremat värvimist. Kõigepealt taas pinsliga üle kõik eelmisel päeval üle värvitud kohad, sisenurgad ning seejärel rulliga suured pinnad. 

   
Sahtliboksis, mille sisu tegelikult näha ei jää, värvisin tagaseina, lae ehk töötasapinna alumise poole ning korralikult ka kõik nurkrauad, mis sahtleid kannavad. Külgseinasid seestpoolt ei hakanud värvima, sest selle tulemusel oleks läinud enam värvi (ja aega) kaduma, kui asi väärt. 

   
   
Kui esimene "kate" tehtud, jätsin taas värvi päevaks kuivama. 

   
   
   
Kolmas päev tõi lauale teise kihi värvi...

   
...ning ka alusraam sai jalgadele pööratud ja suures osas teise kihi peale.