[v6sa]

Kõik on vist ära unustanud, mida autojuht PEAB tegema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes!? (Vt. LS §35 p 4)
...

Ehk novembrikuu hämus siis vähendama enne iga ülekäigurada kiiruse umbes 20 peale, et märgata õigeaegselt vihmapimeduses läbi pasasekspritsitud esiklaasi helkurita jalakäijat mattmustas vihmakuues? Sest jalakäijal on õigus olla loll ja hoolimatu ning tuimalt auto ette astuda, sest tal on õigussss selleks!

Paar nädalat tagasi oli just selline juhtum: kellaviiene aeg, liiklust palju ja ristmikule tulles ma lihtsalt ei näinud ülekäigurajale lähenevat prügikotti. Kodanik sõna otseses mõttes jooksis vastu auto tagaust. Telefoni kolakas vastu klaasi tõmbas tähelepanu ja poole sekundi pärast käinud autot kõikuma lööv mütsakas kinnitas: nutihoolik oli autole otsa jooksnud. Seekord oli asjalik inimene ja peale minupoolset epistlit varjevärvuses liikumise ning nutijoobe tapva kombinatsiooni teemal ja mõlemapoolseid vabandusi läksime mõne minutiga laiali.

EDIT:
Tõnn, Sinu kasutatavatel autodel on tuuleklaasi parem serv täies ulatuses kojamehe pühkimisalas?

Ma jään endiselt kindlaks väitele, et liiklus on koostöö, mitte kellegi ego upitamine. Ning seadus seda ka selgesõnaliselt väljendab:
§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(1) Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
...
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

(8) Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.


On täiesti kohatu nõuda ühelt osapoolelt täisvastust teiselt osapoolelt kohustuste mittetäitmist eeldades.

Samas - nii ajakohane nüüdisaja süüdimatuse pandeemias

[tõnn]

Isegi lollidel ja pimedatel on õigus minna üle tee.
Kui esiklaas on nii must, et välja ei näe, siis tulekski sõita vastava kiirusega või pesta - vahatada klaasi.

[maaks]

Millest sa räägid @v6sa?
Sellel (videos) sõidukil oli ~40 (nelikümmend) meetrit aega hoog maha võtta enne ülekäigurada (arvestusega jalakäia astumisest ülekäigurajale =~3sekundit)! Ja päris kindlasti ta ei jobutanud (ega jooksnud) seal rajal - ja hästi tegi, sest muidu poleks olnud sõidukil ruumi ümberpõikeks.

On täiesti kohatu nõuda ühelt osapoolelt täisvastust teiselt osapoolelt kohustuste mittetäitmist eeldades.

Ülaltooduga täiesti nõus Kahjuks kumab läbi arusaam, et teised peavad autojuhtidega koostööd tegema, aga mitte nemad teistega

[MeelisV]

päriselt kah vä ?
et autojuht ei peagi veenduma selle et jalakäija ei astu sebrale ? ei peagi selleks valmis olema ?
jah peab ja paebki olema IGA sebra juures valmis.
mööndused on vaid tõukside ja jalgrataste osas aga jalakäijana teele astuva kelle iganes on ta siis laps pime loll või nutijoodiku puhul on see autojuhi kohutus olla valmis ja anda teed.
jah jalakäija peab ka veenduma, et teda on märgatud ja talle antake teed aga selles videos näidatud juhtumil polnud autojuhile küll vabandust. inimene oli nähtav piisavalt, et peatuda.

jah jalakäija ei veendunud enda ohutuses ei vaadanu teed ja lähenevaid autosid aga see on paratamatus mida me ei saa muuta.
seni kuni see pole seaduses karistatav, ja näotuvastuskaameraga automaatselt registreeritud ja tuvastatud ei muutu midagi. neid nutihoolikuid tuleb juurde.
näen seda IGA nädal kuidas minnakse üle tee ja NULL pilku vasakule ja paremale NULL. ja selle eeldusega et jalakäijad nii käituvad ma sõidangi iga sebra juures alati valmis.
70% juhtudest on need lapsed/noored ja siis on isegi mingi kogus emasid lastega 

ajage oma õigust taga sõitke keegi kasti vaadake kuidas siis südamele hakkab. seni kuni see pole juhtunud ei tea seda keegi kuidas see mõjub. arvata võite, et olete kõvad ja saate hakkama selle "süüga" aga kas saate ?

[Jesper]

Kuulsin mõni aeg tagasi head võrdlust sellele "kas auto peab siis iga ülekäiguraja juures aeglustama"-halale vastamiseks: kujuta korra ette, et jalakäija asemel võib nurga tagant iga hetk mingi stiilis veoauto, traktor või rong välja sõita. Et kui enda nahk mängus, kas siis oleks ka nii hirmus raske

Kaks esimest muidugi igasugu ehitusplatsidelt jms umbes samamoodi raiuvadki välja, anoh jah, see selleks.

[CORRADOg60]

Millest sa räägid @v6sa?
Sellel (videos) sõidukil oli ~40 (nelikümmend) meetrit aega hoog maha võtta enne ülekäigurada (arvestusega jalakäia astumisest ülekäigurajale =~3sekundit)! Ja päris kindlasti ta ei jobutanud (ega jooksnud) seal rajal - ja hästi tegi, sest muidu poleks olnud sõidukil ruumi ümberpõikeks.

Päris nõus selle väitega ei ole.
Sõidan sealt samast kohast tavaliselt paar korda päevas läbi.
Sellel hetkel kui jalakäija ilmub vaatevälja on sõiduauto ca 20-22 meetrit ülekäigurajast ja jalakäija ilmub vastutuleva auto ja selle tulede tagant.
Ehk siis selles situatsioonis enam aega ei ole. Pigem peaks kasutama mõistet et aeg on negatiivne...
Ja kui jalakäija tuli Rapla poolt siis ei pruukinud tema paremal küljel olev helkur üldise valgusreostuse taustal üldse nähtav olla.

[CORRADOg60]

Eeskirjades on palju toredaid ja tegelikult põhjendatud nõudeid.
Käsi püsti kes meil siin kõike õigesti teevad...
Alustuseks näiteks...
Ei sõida tuledest ette.
Valite sõidukiiruse mille juures suudate sõiduki ohutult peatada takistuse ootamatul ilmnemisel.
Lähete liiklusse ainult täiesti korras autoga jne.

Millegipärast nagu ei ole teid väga kohanud...

[MeelisV]

Lisaks on video tehtud tagumisest autost kellele jalakäija ilmus vaatevälja vastutuleva auto tagant hiljem kui esimesele autole. Seega esimese auto juht pidi teda nägema varem. Ja nägema vasakult juba "kaugelt" tulemas. 
Sekundeid ei viitsinud teaduslikult lugeda aga neid oli seal tunde järgi piisavalt. Aga mida ei olnud oli reaktsioon piduriga. 
Olen arvamusel et autojuht ei olnud lisaks jalakäijale endale ka täahelepanelik ja märkas teda ise ka liiga hilja mistõttu oli põikemanööver pidurdamise asemel.

AGA MIS SIIS KUI ... selle jalakäija taga oleks tulnud veel teine ja või kolmas.  Kuhu siis põigata ?

[diselist]

Õigus on üks tore asi,aga mis teed sellega, kui nõrgem oled? Age see selline teema ,vaatenurgad erinevad ja lõputu vaidlus tglt.Mina jalakäijana ei lähe kunagi niimoodi vöötrajale ja räägin lähedastele ka ,et proovi autojuhiga silmside saada.Pimedas arvesta ,et keegi sind ei näe.Kõik muu on ebaoluline.Ratastoolis või kastis olla ,aga mul oli ju õigus,mõttetu ju.Juristid töötavad ,kõik raiskavad raha ja kes võidab?

[Jesper]

Asi pole õiguses, enamik liikluseeskirju on kirjutatud nii, et juhul kui üks pool eksib, aga teine pool teeb kõik õigesti, siis õnnetust veel ei juhtu. Antud juhul:

Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Nüüd need asjaolud, et jalakäija riiete värv on vale, vastutulija pimestas, esiklaas oli porine ja GPS-i ekraanilt polnud ammu kontrollinud, et ega kiirus kogemata alla lubatu pole langenud, ei vabasta juhti endapoolsest hoolikuskohustusest. Tegelikult üleüldse ei peaks ühelgi juhul liikuma kiirusega, mis ei võimalda kõike teel ja selle vahetus läheduses leiduvat märgata ning sellele reageerida, aga eriti tähtis on tähelepanelik olla ülekäigurajal.

Põhja-Tallinnas on see täiesti tavaline igapäevane asi igal aastaajal, et keegi kas jalgsi või mingi ühe- kuni mitmerattalise kaadervärgiga ilma mingi suurema veendumiseta ülekäigurajale tormab, sealjuures ka punase tulega jms keelatud viisidel. Kui ma ei sõidaks nii, nagu ma siin jutlustan, siis pakuks et neid allaaetuid oleks tänaseks juba oma paarkümmend. See lihtsalt on tänane objektiivne reaalsus, et mootorsõidukijuht peab ka ülejäänud lambakarja eest hoolas olema ja midagi pole teha. Sõidad viletsa ilmaga 10 versta aeglasemalt ja ülekäigurajal vbl veel natuke ning asi sujub, ei ole raske.

Muideks mulle tuli üsna suure üllatusena, et Inglismaal nähtavasti on teisiti, seal on jalakäija enamvähem mittekeegi, nagu meil 90ndatel  Paar korda tekitasin suure segaduse kui autoga ülekäiguraja ees peatusin ning paar korda tuli endal ka alles viimasel hetkel enne teele astumist meelde, et hopp, pea hoogu siilike, ta ei jää seisma. Ühiskondliku kokkuleppe küsimus, ise saaks veel mõnda aega ilmselt hakkama nii üht- kui teistpidi, aga vanemaid inimesi oli nukker vaadata, kes seal mingite tihedamate tänavate ääres krt teab kui kaua ootasid, kuni autorivisse veidikenegi vahet tekib.

[kass]

Tere õhtust, lugupeetud liiklejad ja manööverdajad!
Kahtlemata hea teema, üle 300 lehekülje ja huvitavad postitused, ei teagi, kui mitu...
Ja pole muidugi minu asi seda huvitavat teemat siin voorumis analüüsida, olen ma ju pärit kohast, kus mingit liiklust ei olnud ei tollal, ega ka praegu ning hetkel elades Türi linna Näljakülas, kus on vaid mõni üksik automobiil, 1 mootorrratas, 1 hobune ja ülejäänud elanikkond liigub edasi - tagasi ainult jalgratta abil või lausa jalgsi, siis on ju selge, et siia teemasse (nagu ka kõigisse teistesse tähtsatesse selle voorumi teemadesse) minul muidugi asja ei ole!
Aga siiski, ärksa vanainimesena ei suuda ma maha suruda enda huvi selle teema venomeni kohta - miks suhteliselt adekvaatsed (no minu arvates, aga ma olen sageli varem ka eksinud) ksf!-d siia neid uvitavaid seiku, tõsielujuhtumisi ja viiteid maisegieitea kus kohalt postitavad ja siis teised, ma arvan, et suhteliselt kained ja lugupeetud ksf!-d neid uvitavaid infonosi ruttavad kommima? Arumaeisaa?
Aru ma saan, et inimestel on suhtlemisvajadus, on suhtlemisvaegus, on soov muuta maailma paremaks, on soov näidata, et nad on targemad, nad teavad, kuidas peavad asjad käima, kuidas peavad autud liikuma ja kuidas inimeseputukad peavad käituma, kui nad tahavad elusalt kodu tagasi jõuda Konsumist! 
Väga hea, väga tore, Teist on palju abi ja ma olen jälle peaaegu elusalt tagasi kodus, Konsumit üldse väisamata!
Teine mõõde või meede - keegi tore ksf! kirjutab, kuidas oli ja mis toimus, teised veel toredamad ksf!-d avaldavad omi mõtteid, arvamusi jamajälleeiteamida ja voorum toimib, kogukond tunneb oma vendi ja õlatunnet ja saab veidi teisi vähe lollakamaid ksf! ja liiklejaid natuke õpetada ja p - kohta saata - mõnus ja kasulik, voorum ka toimib ja aremeb edasi! 
Ja vähetähtis pole ka see vakt, et lõpuks saab ka kass teha siia voorumisse jälle ühe posti ja ma luban, et Teie siinsed eietused ei muuda minu liiklemiskultuuri mittekuidagi, mina käin ja vänderdan jalgrattal ikka nii nagu ma seda olen teinud 60+ aastat ja olge ise ettevaatlikud, kui sõidate mööda Näljaküla läbistavat kiirteed - meie siin nalja ei mõista ja pärast on juba ilja alada, et ma olen AM voorumi liige vms, elu on karm ja seda ka siin, Näljakülas - on meil ju siin peale kasside, koerade ka terve obune ja mootorratas, lisaks veel paar autumobiili, sealhulgas meie mittemetallikuniversaalmittediisel Tajoota!
Rahulikku aastavahetust ja ärge paugutage, seda paugutamist me eriti ei salli - võime vastu paugutaga terava moonaga!

[v6sa]

Asi pole õiguses, enamik liikluseeskirju on kirjutatud nii, et juhul kui üks pool eksib, aga teine pool teeb kõik õigesti, siis õnnetust veel ei juhtu. Antud juhul:

Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Nüüd need asjaolud, et jalakäija riiete värv on vale, vastutulija pimestas, esiklaas oli porine ja GPS-i ekraanilt polnud ammu kontrollinud, et ega kiirus kogemata alla lubatu pole langenud, ei vabasta juhti endapoolsest hoolikuskohustusest. Tegelikult üleüldse ei peaks ühelgi juhul liikuma kiirusega, mis ei võimalda kõike teel ja selle vahetus läheduses leiduvat märgata ning sellele reageerida, aga eriti tähtis on tähelepanelik olla ülekäigurajal.
...

Jesper, millise kiirusega ma oleks pidanud liikuma, et jalakäija ei oleks saanud auto parema tagaukse pihta kõndida? Sa ikka panid tähele, et autole joosti otsa, mitte ma ei ajanud inimest ülekäigurajal alla? Ma arvan, et antud kohas lubatud 50 km/h asemel oli mul vast 20 järel, kuivõrd olin peatumas tee andmiseks 10 meetri kaugusel oleva ringtee ette. Ma ei tea kiirust, sest tegelesin liiklusolude hindamisega, muu hulgas ülekäiguraja ääres olevate prügikottide tuvastamisega. Aga üks jäi kuidagi märkamata... Kui oleks ära näinud, oleks nutihooliku üle lasknud tuigerdada (ilmselt signaalitörtsuga tervitades, kui kodanik poleks kordagi pilku ekraanist tõstnud, nagu neil tavaks on), kuivõrd kuhugi minna enne paari minutit poleks niikuinii pealetuleva liiklusvoo tõttu olnud. Vahe paistis alles kuue auto järel tekkivat. Mul pole ju vahet, kus ma täpselt seisan.

Meelisel on hea märkus, mille peab iga auto (ja ka traktori, bussi jms. raskema liikumisvahendi) juhikohale istuja endale selgeks mõtlema. Kes on olnud avariikohal ja pidanud vigastatud kehasid väändunud autode vahelt eemaldama, see teab. Kes ei ole, soovitan teha mõni vabatahtlik päev päästes. Võib võtta traksipaugutamise isu vähemaks... Meil on liiga palju "juhte", kes on saanud mingil hämmastaval viisil massihävitusrelva ohjamise õiguse, aga kelle jaoks sellega kaasnev vastutus (millest kõnelevad ilmekalt muu hulgas räiged ülekiirused ja pimedas kohas möödasõidud) on jäänud endale selgeks mõtlemata

AKF! Corradog60 kirjutis on puhas kuld. Kui tahta iga prügikotti päästa, peaks maanteel iga kord lähituledele lülitumisel vähendama kiiruse 60 km/h peale, libedal ilmselt isegi 40 peale. Ning asulas iga sebra ette preventiivselt peatuma, sest "kusagilt võib keegi ilmuda". Teete seda ise ikka, korralekutsujad?

[envi]

... Kui oleks ära näinud, oleks nutihooliku üle lasknud tuigerdada (ilmselt signaalitörtsuga tervitades, kui kodanik poleks kordagi pilku ekraanist tõstnud, nagu neil tavaks on), kuivõrd kuhugi minna enne paari minutit poleks niikuinii pealetuleva liiklusvoo tõttu olnud...

Miks sa selle nuti teemaga nüüd ainult jalakäijaid materdad.
Kui palju autojuhte sellega juhtimise ajal tegeleb, omal tonn, paar või rohkemgi rauda inertsiks kaasas.

[indreksirk]

Minu arvates on nii jesper kui võsa igati vastutustundlikud liiklejad, kes tegelikult ei vaidle omavahel. Ei pea kõike nii südamesse võtma, et kui keegi midagi kirjutab, siis kindlasti minust. 

Eelöeldu on õige - mõlemal poolel on sellises olukorras kohustused. Õige on ka see, et ühe vea suudab teine hoolikas liikleja üldjuhul kompenseerida. Ja õige on ka see, et jalakäija ei ole püha loom ning autojuht ei pea otsima vabandusi, miks ta ei näe, vaid mõtlema sellele, mida järgmine kord teha teisiti, et meie enda Eesti inimesed ei saaks viga. 

Mina toon väikese matemaatikatehte siia keskustellu, mis lähteandmete puudulikkuse korral ei pruugi olla absoluutne tõde, kuid võiks meid panna mõtlema aja ja teekonna kulgemise peale. 

Ksf! võsa kirjeldas oma olukorda sellisena, et ta liikus 20 km/h (ehk ca 5m/s) ning jalakäija kõndis vastu tagumist ust. Enamus autosid on pikkusega ca 4,5 meetrit ja tagauks asub auto keskosast veidi tagapool, st esiosast ca 2-3 meetri kaugusel. Jalakäija üldiselt rahulikul kõnnil liigub 4 km/h, veidi hoogsamalt kõndides 5-6km/h. Üldiselt ei sõideta autodega nii, et parempoolsed rattad nühivad vastu äärekivi, vaid sõltuvalt konkreetsest kohast üldjuhul 0,5 kuni 1m kaugusel sõidutee äärest. 

Ja nüüd arvutused. Kui jalakäija liikus 4 km/h ehk 1,1ms, siis kulus tal sõiduteele astumise hetkest kuni autoga kontakteerumiseni 0,5 kuni 1 sekundit. Kui me liigutame autot tema valitud kiirusel 0,5 kuni 1 sekundi tagasi, siis oli auto praem esinurk jalakäija sõiduteele astumise hetkel kas kohakuti jalakäijaga või temast piki teed ca 2-3 meetri kaugusel. NB! lähteandmete kohaselt ei näinud autojuht jalakäijat üldse. Ei olnud olukord, et näen kõnniteel ülekäigurajast 1 meetri kaugusel inimest, aga ei jõudnud enam reageerida. Ei näinud üldse, kuna selgitus kõlas järgmiselt -   Telefoni kolakas vastu klaasi tõmbas tähelepanu ja poole sekundi pärast käinud autot kõikuma lööv mütsakas

Ma oleks ettevaatlik väitega, et olen väga hoolikas juht, kui mul samasugune olukord juhtuks. Kas kokkupõrge oleks jäänud toimumata, kui jalakäija oleks 1 sekund varem teele astunud ehk oleks jäänud auto ette? 1 sekund on ligikaudne liikleja reageerimisaeg ehk aeg, mille jooksul me veel mõtleme, kuid ei ole jõudnud veel midagi teha - pidurdamine algab alles pärast seda ning selleks kulub ka teatud teepikkus. Ma ei pea end pühakuks - ka minul on juhtunud, et miski jääb märkamata. 

Mind häirib ka see, et inimest tundmata sildistatakse teda nimedega "prügikott" ning "nutihoolik". Põhiliselt autoga sõitvad inimesed on sageli õigustanud helkuri puudumist sellega, et nad ju jala ei käi ning seetõttu helkurit ei vaja. Ja kes meist ei oleks kõndides telefonist midagi vaadanud? Ja veel - kui see prügikott-nutihoolik vaatas ülekäigurajale lähenedes tema suhtes vasakult lähenevat autot ning nägi, kuidas seni 50km/h auto hakkas vähendama kiirust, siis mis järelduse ta sellest tegema pidi? Kas selle, et vaatamata ülekäigurajale lähenemisele autojuht siiski ei näe teda ning sõidab tal kasvõi üle varvaste või oli see hoopis märguandeks, et ju on autojuht mind märganud ning ma ei oota tema täieliku seismajäämiseni, vaid lähen üle tee. Ja siis juba kiire pilt telefoni, mis paraku sai saatuslikuks, kuna auto edasiliikumine jäi nüüd märkamata. 

Me kõik oleme inimesed. Me kõik teeme vigu. Tark inimene ei praali sellega, et tema mitte kunagi ei eksi. 

Ma tuletan veel meelde seda, et sõltumata jalakäija kohustustest on autojuhil kohustus sellises kohas jalakäijale teed anda. Anda teed tähendab liiklusseaduse järgi - mitte takistada. Kui jalakäija ei kasutanud kiirust suurendavaid abivahendeid nagu jalgratas või elektritõuks ega jooksnud ka millegi varjust välja, siis jäi autojuhil midagi tegemata. Jalakäija oleks ka saanud ja pidanudki käituma oma eesõiguse olukorras teisiti, kuid kuulutada solvavate sõnadega jalakäija kõiges vastutavaks on minu arvates ennatlik. Kirjeldatud kaasuses oleks kokkupõrge jäänud toimumata, kui jalakäija oleks loobunud oma eesõigusest ja jäänud seisma. Seda ta pidigi tegema, aga see ei tee teda ainuisikuliselt vastutavaks. 

Soovin kõigile rahulikku meelt ja turvalist liiklemist. Õnnetuse toimumise ja ärajäämise vahel võib murdosa sekund ning see on juhuses kinni - lähenedes ülekäigurajale tuleb veenduda selles, et jalakäijat EI OLE, mitte selles, et kui ma ei näe, siis pole olemas. Näha tuleb jalakäija PUUDUMIST ja kõik väited mittenägemise kohta liigituvad kahjuks juriidiliselt ettevaatamatuse alla (va juhul, kui jalakäija tõesti millegi varjust ebatavaliselt suure kiirusega teele ilmus, aga ka siis näeme me teda juba sõiduteel olles, mitte ei reageeri kuulmisega kokkupõrkele).

Aitäh põneva lugemise ja diskussiooni eest. Sõltumata sellest, kas keegi minuga nõustub või jõuame kokkuleppele kõige õigemas käitumises, siis selline arutelu ise on preventsioon. Ka oponendiga mittenõustumisel on võimalik on targal inimesel võimalik saada elutarkust ning oskust käituda edaspidi veel ettenägelikumalt.