pistikute juurde tagasi: väidetavale IP44 nõudele me regulatsiooni näol kinnitust ei saanud, niiet ilmselt on see nõue kellegi isiklik, mis kehtib tema garaažis.
omalaadne vastulausa mõningatele ülal olevatele muudele vaadetele. Subjektiivses vormis:
minu garaaži ei sobi nt ebamugavalt käideldavate klappidega pistikud, millel ma ei näe mingit praktilist väärtust. Ei mõista ma, miks peaks pistik tolmu kartma ja kui tolm mind esteetiliselt häirib, võin ju samas ruumis asuva kompressori korraks tööle panna. Pigem on minu ilumeelele vastunäidustatud minu poolt ehitatava uue viisaka hoone või ruumi puhul krohvipealne tehnosüsteemi paigaldus - olgu see siis vesi, kanalisatsioon või elekter. Tegelikult ka küte. Ehk siis pinnapealne karp oma klapiga on ühele mehele "korralik pistikupesa", teisele mitte. Ning see, kas mingi pistik maksab 2eur, 6eur või 60eur ei oma mingit tähtsust. Aga see on minu maitse ja maitsed ongi erinevad.
vesi ja niiskus oleks minu garaažis mitte omadus, millega arvestada vaid probleem, mis vajab likvideerimist. Kas ja kes täpselt tänapäeval nt märglihvimist harrastab, ma ei teagi - mu maaler keelas selle mul ära ja ma ei viljele. Kui ka viljeleks, hoolitseks, et see garaaži niiskeks kohaks ei muudaks.
Teemast läbi käinud jätkuklemmid: kui asjad on läbi mõeldud ja kogu elektripaigaldis uus, on neid vaja vaid valgustite ühendamiseks. Pistikupesade taga oleva kaabli teine ots on kas kilbis või teises pistikus/grupis. On parem tulem nii visuaalis kui töökindluses. Kui just pesade jadaühendusega liiale ei lähe - siis tuleb summaarselt jätke rohkemgi, kui harukarp-ühenduse puhul.
Asi, millega tasuks arvestada: kui ehitate kuitahes suure garaaži, ei tohi seal olla vedel- või tahkekütteseadet. Gaasikütet samuti mitte. Selles vaates pole garaaž parim ruum, mida ehitada. Kui just garaaži pidevalt soojana ei hoia, siis kulub aga mingi võimsam ehk pigem ikka korstnaga küttekeha ruumi ära. Ma võin nt oma garaažis (nimetame manuspiltidel olevat kohta mu garaažiks) küll eluruumidega ühise vesipõrandakütte sisse lülitada, aga sellega ruumiõhu tuntav soojenemine võtab mitu päeva ja mitmeid kümneid kilovatt-tunde elektrit. Halupuust saab vajadusel vajaliku energia kiirelt ja odavalt ning ilma parajalt suure inertsiga kiviseinu õhuga samale temperatuurile soojendamata kätte.
ma paigaldan ilmselt veel ka õhk-õhk soojapumba: annab mugavust ja samuti suht asjaliku soojusvõimsuse. Ka koos kaminaga kasutamiseks.
Loen oma garaaži ühe kuni pooleteist auto pinnaks: tegutsemisel on vaja ruumi, sh masinalt eemaldatud kola ladustamiseks. Terviklike masinate hoiustamiseks piisab betoonalusega varjualusest. Selle pinnaühiku rajamiskulu on nii raha, aja kui admin-kulu vaates viisakast garaažist suurusjärgu võrra väiksem. Seal on minugi elekter tehtud pinnapealsena oma harukarpide ja veidi ilmastikukindlamate pistikupesade ja lülititega - kui teisiti teha, poleks vist enam tegemist kuuriga
kanali tegemisel on mugav selle pikkus 5m või enam: saab tavamõõdus sõiduautodel ilma masinat liigutamata põhja all kõigele ligi ning mahub ka kanali vahet ronima. Ning omakorda kanaliotsast võiks mõlemas suunas vähemalt meetrike põrandapinda olla. Mul on vist ca 1m+1,5m. Pildis pole värsked ja garaažiukse vastasküljes on tänasel päeval kapid ja riiulid: sinna on hea asju (sh tööriistad) tõsta. Ehk siis pikkus 5m kanalile +1m +1m = 7m tervele garaažile on mugavaks toimetamiseks minimaalne ja pigem on möbleerimist arvestades hea 8m.
60m2 ehitusaluse pinna ja korralikumat sorti ehk koos soojustusega 40cm paksu seinaga läheb muidugi ka kahe auto laiust plus teeninduspinda arvestades ses osas kompromissitamiseks.
Ning üks vaade veel: ma arvestasin võimalusega, et ilmselt elab mu garaaž kauem, kui praegu meil auto nime kandvad asjad ja ka nendega seotud hobitegevus. Nt 100 aasta pärast on ilmselt mu garaaž püsti, aga omab muud funktsiooni. Mahutab nt seal sees elavat kolmekümmet hiinlast (
). Ehitamisel on silmas peetud ümberehituse võimalust, sh seina ja põrandasse peidetud vee ja kanalisatsioonina. Ka saab kanalist teha tehnoruumi, kust kütta kogu maja ehk paigaldada boileri ja mingit sorti soojapumba ühendusega nii välja, tarbeveesüsteemiga (veekollektorini külm vesi, soe vesi ja sooja vee tsirkulatsioon) kui praeguse küttesüsteemiga (st 2x32mm alupex küttekollektorini)
palju juttu ja mõtteid - ehk on mõnest kellelegi abi.
tagantjärele tarkusena oleksin ma võinud kaaluda tõsisemalt ühe ksf-i soovitust rajada täiskelder kui mahukas hoiupind, mis säästab garaaži riiuli- ja põrandapinda. 2m laia kanalisse mahuvad küll mitmete masinate täiendavad rattad ja mõned käigukastid, aga mõnesid mootoreid sinna enam lisaks ei mahuta, kuigi võiks ju...
Kuskil pole öeldud, et autovarjualusel ei tohi olla 4 seina ja uks. Elekter ja vesi ei tohi olla ühendatud. Samas võid viia pikendus juhtme ja aiavoolikuga. Ja keegi ei keela seda pikendusjuhet maa sisse kaevata.
