[v126]

Kõik oleneb sellest millise koormusega see pump töötama peab, mingi 50-60 baari juures peab ehk isegi vastu aga ma kahtlen selles, et sellest jõuvõtuvõllile jätkub. Tammeonul on selles osas täiesti õigus, et hammasrataspumbaga pole siin midagi teha. Ma ise olen mässanud Nš-100 tüüpi pumpadega metsatõstuki juures ja neid vedeleb terve virn, parim pidas pool aastat vastu, viletsam 20 min. Nagu õli kuumaks läks oli surve ja tootlikus kadunud. Peale kolbpumba külge aretamist oli rahu majas, pumpab ka kuuma õliga.

[v6sa]

Kõik oleneb sellest millise koormusega see pump töötama peab, mingi 50-60 baari juures peab ehk isegi vastu aga ma kahtlen selles, et sellest jõuvõtuvõllile jätkub. Tammeonul on selles osas täiesti õigus, et hammasrataspumbaga pole siin midagi teha. Ma ise olen mässanud Nš-100 tüüpi pumpadega metsatõstuki juures ja neid vedeleb terve virn, parim pidas pool aastat vastu, viletsam 20 min. Nagu õli kuumaks läks oli surve ja tootlikus kadunud. Peale kolbpumba külge aretamist oli rahu majas, pumpab ka kuuma õliga.

Varemviidatud tabelis on kenasti kirjas, palju seda võimsust tuleb. Kuna energia jäävuse seadus töötab paratamatult, siis sama palju me kätte teisest otsast enam ei saa...

Mina püstitaks praegu küsimuse teistpidi: kas ei oleks otstarbekam tehagi hüdrostaatilist traktorit? Loobuda kogu mehh. osast, paigaldades mootori külge statsionaarselt korraliku(d) hüdropumba(d)? Ning organiseerides õlile ka viisaka jahutuse? Sest JSV on oma olemuselt vaid üks viis viia pöörlemine ühelt seadmelt üle teisele... Sama saab teha nii vedeliku, gaasi kui elektriga.

Niikuinii saab see traktor keerutama sobitatud seadmeid, enamust ilmselt lühiajaliselt. Seega oleks HRmootori kasutamine konkreetse täituri juures ehk õigustatudki... Pumbaks korralik aksiaalkolb ja sõidumootoriks samasugune, regulaator vahele.
Jääks kogu jõuülekande sobitamine ära. Tõsi, nüüd tuleb sobitada hüdraulikat ja vooluhulki...

Lihtsalt mõte...

[tammetonu]

Asi kisub koomiliseks kätte ära-mees tahtis ainult jõuvõtuvõlli pöörlema saada,nüüd aga tehku juba uus traktor.Tegelikult on v6sa jutus iva,sest siis oleks hüdrosüsteemi ehitus juba mõttekas investeering.Ainult jõuvõlli tarvis seda kõike ei tasu ehitada,lihtsam oleks viimane tööle saada ikka mehhaaniliselt,olgu siis või üle viie vahepuki.

[Rapsijuurikas]

Ei ole need vene pumbad nii kehvad midagi,lihtsalt tuleb vaadata pumba viimast numbrit.Mida suurem nr.seda suurem lubatud töörõhk ning pikem eluiga.

[maitus]

Lp v126, selline küsimus, et mis nenede pumpade juures üles ütles kui õli kuumaks läks. Kas midagi kulub ära või murdub ...või mis iganes põhjusel üks selline pump otsad annab ?

Metsatõstuki võimsuseni ma oma põkaga ei hakka pretendeerimagi . Minumeelest peaks igal masinal mida konstrueeritakse olema selle aluseks kõigepealt otstarve mingi töö jaoks. See määrab ära vajaliku võimsuse. Üle selle ei ole aga mõtet ühelegi masinale lisavõmsust, seega ka kaalu ja hinda juurde aretada, sest seda ei lähe kunagi vaja. Ei panda ju autole suuremat mootorit kui selle auto käigukast vastu peab. Samuti ei ole mõtet ka sellest hüdro jvvõllist valja pigistada rohkem võimsust kui lattniiduk või kartulirootor vajab.Kiiremate pööretaga lendaks see niiduk arvatavasti lihtsalt juppideks . Minu põka jvv ei hakka kunagi puurima mingeid puurkaeve, käitama saeraami või käru silda millel 10 tihu puid peal on.
Ma ei ole kangekaelne, ma ei aja oma ettekujutatavat õigust taga ja mul ei ole ka kinnisideed, et see Nš-32 pump peab hakkama kindlasti mu jvv-i ringi ajama. Tahan lihtsalt teada, et kui seesama pump uhab terve tööpäeva korvõstuki peal, keerutades seda siia ja sinna, siis miks ei tee ta seda väikse traktori peal ? Kui see see pump peab lükkama iga pöördega edasi 32 cm3 õli, siis miks ta seda ei tee? Kuhu see õli siis kaob mis sellest pumbast läbi läheb, et ta h-mootorit edasi ei keri ? Kuidas on võimalik, et pumbal ei jätku võimsust, selleks kasutatakse ju reduktsiooniklappi, et pump ennast puruks ei keriks kui koormus liiga suureks kasvab ja maksimumsurve määrab red. klapp, mis on arvestatud kindlasti väiksemale rõhule kui pumba kriitiline rõhk.
Vot neist asjadest tahan ma lihtsalt aru saada . Kui keegi ütleb, et tal midagi ei töötanud, siis ok, usun teda, aga tahan teada, et miks ei töötanud kui arvutades PEAB töötama ? Samuti võiks ju ka väita, et liiga suure töökoormuse all puruneks ka samast ajamist võetud kardaansüsteem- mootoril on kindlasti võimu rohkem kui nendel ülekandehammasratastel vastupidavust. See tähendabki seda, et igaks tööks ei ole selline jvv mõeldudki...

Kui põhiline argument seda Nš pumpa mitte kasutada on see, et õli kiiresti kuumaks läheb, siis miks mitte kasutada õliradiaatorit? Võtab ju tunduvalt vähem ruumi kui sajaliitrine paak ja jahutamine on võrreldamatult intensiivsem. Automootori, mis on sisuliselt ju tuld täis kogu aeg, jahutamiseks võiks ju ka kaasas vedada 200 liitrist veepaaki ja radikat ei olekski vaja . Kaldun arvama, et kui üks mehhanism on valmis ehitatud ilma õliradikata, siis arvestatud õli kuumenemine ei ole nii intensiivne, et seda radikat vaja oleks. Tehniliselt tunduvalt ihtsam on ju massiivsele tehnikale peale panna lihtsalt suur paak ja mitte jännata õliradikate ja ventilaatoritega. Ilma õliradikata ei saa minu meelest tegelikult migist õli "jahutamisest" üldse juttugi olla. Mingis paagis loksudes jahtub see õli ikka väga passiivselt ja pole ime kui keema läheb.

[h2rra]

Tahan lihtsalt teada, et kui seesama pump uhab terve tööpäeva korvõstuki peal, keerutades seda siia ja sinna, siis miks ei tee ta seda väikse traktori peal ?######################################################
See pump uhab jah koguaeg.kuid mitte tööd teha.
Läbi tagasivoolu klapi, mis on jagajas kui tõmbad kangi, suletakse tagasivool ja suunatakse tööorganisse, kus on ülesurve kaitseklapp, mis on reguleeritud vastavale koormusele. Korvtõstuk reeglina ei tööta nagu karusell ringiratast ja ei tee tööd, mille ajal toimub õli intensiivne kuumenemine. Vabas asendis jagajaga liigub õli pumbast jagajasse ja sealt tagasivoolu klapist läbi tagasi paaki, mis on ju ehituselt sama nagu õliradiaator toas

[maitus]

On olemas veel selline variant muidugi, et juhul kui mul õnnestub hankida odavalt korralik ja võimas pump, siis tuleb põkale ka esilaadur ja gaz 53-e õlipumba väljavõtu ava leiab omale ilusa plekist kaane . Kui aga ei õnnestu, siis paari tuhandet eurot mul sellise pumba eest välja käiia ei ole ja puuduks ka mõte sel juhul ise ehitada ja teema Nš-32 või mõne muu sinna auku sobiva h-pumbaga, jääb seniks aktuaalseks .

---

Lp Hr h2rra, sa ei hakka ju võdlema tubase õliradika soojavahetust tubase kaloriiferi omaga. Sama vahe on paagil ja radiaatoril

[tcumen]

Radikatena toimivad ilmselt ka hüdrosilindrid mingil määral. Näiteks harvesteril. Seal tuleb seda õlijahutuspinda paljude silindrite näol omajagu.

Ja mitte ilmselt, vaid kindlasti kohe. Ja mida pikemad torud /voolikud, seda enam jahutavad.
Seda annab välja ka rehkendada. Ja vajadusel torule nt. seibe peale keevitada. Või joota. Kui keevitada ei saa.
Või isegi liimida, kui joota ka ei saa.

[v126]

Lp v126, selline küsimus, et mis nenede pumpade juures üles ütles kui õli kuumaks läks. Kas midagi kulub ära või murdub ...või mis iganes põhjusel üks selline pump otsad annab ?


Mis seal ikka oli, õli kulutab suure survega metalli lihtsalt ära ja pumba võime survet toota kadus ära. Külma õliga on nad veel võimelised kuni 100 baari tootma ja traktori hüdrosüsteemis töötaksid kindlasti edasi. Mul aga oli vaja 215. Käisin nendega remondimehe juures korduvalt, ta valas uusi saalesid ja lihvis nii kuidas oskas aga ei kasu midagi. Kolbpump annab igasuguse õliga surve välja.

[maitus]

Mis seal ikka oli, õli kulutab suure survega metalli lihtsalt ära ja pumba võime survet toota kadus ära. Külma õliga on nad veel võimelised kuni 100 baari tootma ja traktori hüdrosüsteemis töötaksid kindlasti edasi.
[/quote]
Teema ju ongi traktori tegemisest

[maitus]

Jutt oli juba eespool kirjas jah ja vähemalt 20 korda ja erinevatelt autoritelt . Ainult 1 kord on aga kirjutatud sellest, et selline riist nagu Avant, jahutab oma õli ventilaatoriga mis puhub läbi õliradika. Jätaks nüüd need tsisternisuurused õlipaagid rahule ja keskenduks õli jahutamisele ribiradiaatori ja ventilaatori abil nagu see toimub automootori jahutusvedeliku jahutamisega.
On siililegi selge, et auto sisepõlemismootor annab kordades rohkem soojust välja kui hüdromehhanismide vahel soojenev õli. Auto mootori jahutusvedelik hoitakse kõrgel temperatuuril selleks, et mootori töö oleks ökonoomne. Selleks, et jahutusvedelik liiga maha ei jahtuks, asetatakse jahutussüsteemi termostaatklapp, mis avaneb teatud temperatuuri juures kui jahutusvedelik muutub liiga kuumaks. Ilma selle klapita oleks jahutusvedelik liiga jahe. Täpselt sama efekti saab ka siis kui suunata hüdraulikasüsteems tagasivool paaki läbi õliradiaatori. Ei ole mingit võimalust õli ülekuumenemiseks ka siis kui õlipaak on väga väike. Kus Avandil see sajaliitrine õlipaak mahuks.....ja võimsust on sellel riistal palju rohkem kui mu põka ealeski vajaks. Jätaks ka selle Avandi palju kvaliteetsemad pumbad ja mootorid rahule. Ilma õliradikata keeks see masin ka nendega.

Küsimus siis selline ja arvatavasti ka viimane, kuni olen olen spetsialistiga konsulteerinud, et kui selle Nš- pumbale jookseb pidevalt peale suhteliselt jahe õli, kas siis töötaks see pump laitmatult või on veel põhjuseid miks ta ikkagi ei kõlba? Pean silmas põhjusi peale selle, et tegemist on vene tehnikaga

[pen.skar]

üks võib rohkem küsida, kui 10 tarka vastata...Tee midagigi valmis, analüüsi, ehita edasi- kui teiste kogetut ei usalda. Vigadest õpitakse, muidu targaks ei saa.

[maitus]

Usaldan ikka teiste kogemusi, tundub ainult , et teistel kogemused õliradiaootriga hüdrosüsteemi õli jahutamisel ja hüdraulilise jvv - ga, puuduvad .

---

Ja ma ei hakka midagigi ette võtma enne, kui olen omale asja selgeks teinud, spetsialistidega konsulteerinud ja paljude inimeste ervamused ära kuulanud. Seda teemat alustades, ei teadnud ma hüdrosüsteemist muud, kui seda, et hüdropump, pumpab õli . Tänu, teie, siinsete foorumlaste- ja internetis tuulamise, abile, tean ma juba märgatavalt rohkem. Seega tänud kõigile kes oma arvamust on avaldanud .

[maisalup]

Kuskilt käis läbi, et võikski teha hüdrostaatilisi traktoreid. Tänapäevased fendt ja john-deere astmevabad käigukastid ongi hüdrostaatilised, seal on suured kolbpumbad käigukastis

[v6sa]

...
Tänapäevased fendt ja john-deere astmevabad käigukastid ongi hüdrostaatilised, seal on suured kolbpumbad käigukastis

Parandus: need on kombineeritud kastid, kus osa pöördemomendist kantakse üle mehhaanilise ajami abil ja osa läbi hüdrostaatilise ülekande.

Astmevabad kastid on kõigil tootjail valikus. Või peaaegu kõigil - Belaruss ja Landini vist on ilma.

Hüdrosüsteemi jahutus ja kogu sellele kuluv energia on väiksese mootorivõimsuse juures siiski arvestamist väärt suurus...

Muide, Avant on üsna pisike näks:
200 seeria hakkab 14 kW

Suuremad saavad juba traktori mõõdu kätte.

[tammetonu]

Selles teemas leiab küll igale küsimusele korduvalt ja näidetega põhjendatud vastuseid.Lisaks kõigele eelnevale lisan veel ühe näite praktikast-väetisekülvik.Kogu süsteem üles ehitatud NS pumpadele.Vaatamata sellele,et sellise masina töökoormus oli väike nii ajaliselt kui teostatava töö võimsuselt ning ei seadnud tööorgani pööretele erilisi nõudeid ... .Uuri järele.
Vastuseks h2rrale,et mis vahe on sellel,kas pump uhab tühijooksul või teeb vahetpidamatut tööd.Tühijooks on see,kui jalutad käd taskus metsateel.Vahetpidamatu töö on see,kui jalutad käed taskus metsateel vasikas turjal.

[pen.skar]

Kui ikka tuleb hüdroõli jahutamine päevakorda, siis tasub otsida E 280 mootoriõli õli-vesi soojusvahetit. Suurus umbes nagu kaks 55 akut otsekuti. Oleks oma mahuga ka õlipaagi eest ja kannatab tagasivoolu surve välja. Päris õliradiaator kipub ikka mõne tilga kuskilt läbi pihkama ja siis on ta ruttu tolmu ja võilille ebemete päkk. E-ga talunikelt tasub vahetit küsida- kindlasti varusid omal ajal ladude tühjendusmüügilt mõne. Sest ladudes neid oli, aga nii töökindlad, et ära ei tarvitatud. Vaat nookpead, moskvitši esiratta laagrid, variaatori plunžrid olid defitsiit.

[diesel]

Selles teemas leiab küll igale küsimusele korduvalt ja näidetega põhjendatud vastuseid...

tegelikult ei leia. või siis ma olen pime. vabandan sel juhul. a mainisin kuskil eespool, et flindis riiul pumpasid ja mootoreid täis ja ei maksa suurt midagi ja palusin targemate kommentaare. ainus pisut sarkastiline vastus viitas vaid eri inimeste erinevale rahakoti paksusele.
mina kuulun kindlasti teise eesti ridadesse ja ometigi julgen väita, et kümnetes rublades mõõdetavad tükihinnad võib vist kvalifitseerida odavateks.
teema muidu endiselt vägagi huvitab ja võhik olen samuti edasi ja seega uuriks veelkord, et miks seal müüdav kraam ei kvalifitseeru? on äkki tegu hammasratas sisteemidega, mis siin juba korduvalt "maa põhja taotud"?

ja mis puutub vasikaga seltsis jalutamisse, siis just äsja olen pidanud põgusalt tutvuma briketipressidega. mõnede uhkete mudelite juures hakkas silma, et ventikat sisteemis põle ja kui ehk radikas ongi, siis õite pisike ja vaati õliga ka mitte. ometigi pressib massin 180 atiga ilma puhkepausideta ja justkui suisa jookseks koos vasikaga. tea kuhu sääl see tekkiv lämm läheb? a noh, tegelt see press pole siin teema, rohkem niisama targutan.

[pen.skar]

Ajab ikka ringi, ainult niidumasinaga tegu rohkem. Kui õli soojeneb- vedeldub rohkem, tuleb rohkem tallalauda vajutada, et vajalik vikatikiirus säiliks. Hüdroülekande kasutegur ju langeb kuumenedes igasugu kadude suurenedes. Lõpuks lihtsalt pole gaasipedaalil enam kuhugi minna...Krt, küsimus kadus ära, millele vastasin.

[maisalup]

Eks hüdrostaatilistes kastides ongi kõigis sees ka mehaaniline osa mis aeglustab lõppülekannet, sest hüdromootorid pole konstrueeritud tegema a´la 1-100pööret minutis, nende töökäik on ikka kiirem ja ülekanne muudab jõu vahekordasid, momenti rattas suuremaks. Murutraktoritel ka ju hüdrostaatiline kast. Hüdrostaatilise kasti puhul nagu ma aru saan siis ei saa kasutada tavalist vene pumpa, seal peab olema muutuva nurgaga pump. Kui tõstad kiirust, siis pumbas muudad pumbatootlikkust suuremaks ja kui vähendad siis väiksemaks ning kui masin seisab, siis ei aja hüdromootor üldse õli ringi, et seda mitte tühja kuumutada.