[Ishijupp]

Punkt E ongi suurim puudus- nagu päike kaob, nii on pingviinid toas

Parabooli teemadel- kas keegi on proovinud mõne satelliidi panni aerosoolkroomiga üle võõbata (või isegi ehk hõbepeegli reaktsiooni abil katnud)? Vanu, kuni paari meetrise läbimõõduga otsefookuspanne peaks veel aianurkades leidma...

[sven j]

Loe mu eelmisi postitusi,seal oli juttu aiast ja aiaaugust.Mis sobib sulle,ei sobi mulle.Ma proovisin lahendada enda probleemi ja vastajate jutust sain aru,kuidas seda lahendada.Igasugused takistused paneelis tekitavad mulle rõhukao ja see sunnib kasutama lisaventilaatoreid,mis omakorda tõstavad süsteemi maksumust ja ekspluatatsiooni kulukust.Sellepärast ma otsustasingi loobuda küsitava kasuteguriga lõõtstorude kasutamisest ja suurendasin selle asemel kasti pindala.Ka ei pane ma süsteemile filtreid rõhukao pärast,lihtsam on kord aastas kast Kärcheriga läbi lasta.Minul pole vaja pauhh kuuma õhku ühe korraga,sest korteri ventilatsioon töötab kogu aeg,seega kasti temperatuuri tõus ühe kraadi võrra annab mulle juba kokkuhoidu.
Nüüd tänud kaaslastele,kes arvasid,et ma internetis ei oska otsida ja lisasid linke katsetustele.Nimelt on katsetustele mõned insenerid ka kommentaare lisanud ja need kinnitavad,et maakera sees ei ole suuremat maakera.See on nagu õhksoojuspumba COP või auto kütusekulu-ostjat tabab alati üllatus ebameeldivuse poole.
Purkide lisamisel paneeli ei saa ma midagi muud,kui kubatuuri vähenemise ja rõhukao.Ka ei joo ma õlut ja energiajooke,sõprade käest purkide kerjamine ja nendega mässamine võtab ka aega omajagu.Kõigis katsetustes oli põhiprobleemiks soojakadu läbi klaasi.Soojakadu suureneb,mida kõrgem on temperatuur paneelis,sellest on tingitud ka purkidega paneeli väiksem kasutegur.Nimelt purkide ümber on soe seisev õhk,mis selle asemel ,et tuba soojendada peab purkide ümbrust isoleerima.Samuti püüti kõiki kaste ühtmööda mõõta,selge see,et ühe parameetri muutmisel(e.soojusvaheti muutmisel),et saada sama tulemus ,tuleb muuta ka teisi parameetreid.Olen näinud ka tööstuslikult toodetud paneele,mille on konstrueerinud insenerid,ükski pole tehtud purkidest-muidugi on meie seas inimesi,kes väidavad,et insenerid on lollid ja ülikoolides veedetud aastad mõttetu ajaraisk,parem on see aeg mööda saata õlut libistades.

[phyl]

Siit kohapealt pakuksin mina puusalt sellist varianti, et säästa kogu selle atribuudi ruumala pealt ruumi ja, et poleks kastis seisvat õhku, paigaldada kasti sisse kandilised torud.

Jah, ühe toru pindala on kandilise toru näol väiksem, küll aga pole kastis seisvat õhku, mis siis läbi klaasi kipub välja oma soojust kiirgama. Üldist pindala saab suhteliselt vabalt valida ja ka paksus on vabalt valitav. Kui on hästi paks, siis on õhu vool olematu, kui on kästi õhuke, siis on õhuvool päris asine. (nüüd peab leidma selle vahekorra, millal soojus kiirgus suudab anda oma soojust toru pinnalt õhule kõige efektiivsemalt.)

Kandilise toru eesmärk on ainult vähendada seda seisvat õhku kasti sees - kui peaks see seisev õhk põhjustama olulist sooja kadu.

Ärge nüüd näkku lööge, kui maru loll jutt kokku sai.

[sven j]

Sul on õige mõtlemine,jõudsimegi katsetes näidatud tagantvoolu kollektorini(backpass collector).Ainult kandilisi torusid pole sinna vaja panna,kuna piisab lehtmetallist,sest põhi ja küljed on isoleeritud.Mulle see aga ei sobi,kuna mul on oluline ka paneeli kaal.Kui sa aga pead metalli veel ostma ja ka kinnitama-tõuseb jälle hind,sama efekti saad,kui suurendad paneeli pinda või ostad paksema makroloni.
Uurisin huvi pärast Solar Venti paneeli hinda-1800 euri kolme ruuduse eest.Tasuvusajaks pakkusid 5 aastat-fantastiline müügimeeste jutt.Seal jookseb õhk läbi metalli kihtide.Panin sinna kõrvale enda 150 euri,ok,kehvema kasuteguriga paneeli,kuid kuue ruuduse ja leidsin,et kahe aastane tasuvusaeg on hea küll.

[sven j]

Vabandan,et veelkord foorumit risustan.Kiire külaskäik TPI lõpetanud sõbra juurde tõigi loogilise lahenduse.Nimelt ühesugustesse kastidesse langeb samapalju päikesesoojust.Mustal kastil töötab soojusvahetina ainult põhjas ja külgedel olev foolium. Kui aga kasti panna metallleht ,hakkavad soojusvahetina tööle metalllehe mõlemad pooled,ehk .soojusvaheti pindala suureneb 2korda.Sellest ka tingitud parem efekt. Kaugusi ei saa niisama lihtsalt arvutada,kui kaugel soojusvaheti peab põhjast olema,see eeldab katsetusi ja on pikem ooper.Sama efekti annab ka võrgu kasutamine.Purkidega lahenduses töötab ainult purkide sisepind,ehk välispinnast eralduv soojus kiirgab jälle välja tagasi.
Nüüd aga küsimus kaasfoorumlastele.Mida kasutada soojusvahetina?Metall on raske,alumiinium jälle kallis.Mõttes oli tõmmata fooliumleht keset paneeli ja see mustaks värvida.Andke abi.

[karvik]

Sven j, kui sa nii kõva käsi ostismises oled, siis oled ehk ka märganud, kuidas on tehtud minu kollektor. ja kui sa nüüd julged väita, et see mõni ruut fooliumi on nii üüratu kaaluga, et sulle ei sobi, siis jääb segaseks, kuidas see elamus sul püsti püsib kui ei kanna 4m2 fooliumi.

Ei osaka ega tea vaielda kumb on laboris ideaal tingimustes suurema kasuteguriga, kas kolmekordse klaasi taga olev üli kallis tühi kast või purkidega täidetud kodus kättesaadavatest materjalidest lihtne junn.
Hind on see mis määrab.

Kodus teed kolmandiku suurema kui labori kast, hinda maksad 10x vähem ja tasuvus aeg on peenel iluvidinal ikka 10x pikem.

Suhtumine on sul selline, et ootan tegusi.
Seni jätad mulje, et seal kus lõpeb klaviatuur, lõpeb kõik muu.
Võimalik, et kogu hädad on tingitud sinu kirja mitte liigendamisest ja lihtsalt ei saa sinust aru.

[judas]

Tere,
parandage mind, kuid minu arust on küsimus selles, et võimalikult palju päikesekiirguse energiast üle kanda õhule ja et seda saavutada on vaja läbi paneeli liikuval õhul maksimaalselt olla kontaktis kollektori pinnaga. Tagavool kollektoris tekitavad keeriseid kanalid, õllepurkidest kollektoril on selleks põhjas ja kaanes olev väiksem ava läbimõõt, võrgu puhul liigub õhk "läbi" soojenenud elemendi jne.
Mida kiiremini tekkinud soojus kollekori pinnalt ära juhitakse, seda väiksemad on kaod ka läbi paneeli "klaasi" ja seinte ning seda efektiivsem on paneel. Seega, sile pind mustaks värvituna, mis soojendab selle ees olevat õhku, kindlasti toimib, kuid jääb kasutegurilt alla rohkem vaeva nähtud kollektoritele.
Igaüks teeb vastavalt oma võimalustele, oskustele ja vajadustele, kuid ei ole vaja kellegi ehitusviisi maha teha. Kogu selle päikese kütte teema puhul on näpuga näitajaid ja "mida sa jändad selle mõttetu asjaga" targutajaid veel küllaga, nii et prooviks siin foorumis oma kogemusi, katsetusi ja ideid kõigiga jagada, mitte neid kritiseerida.

[viplala]

Plekkahjude puhul, tehti plekk laineliseks. See suurendas kiirgavat pinda kahekordseks. Midagi ehk üle võtta sealt?

Teine asi mida ma mõtlen on see, et kui kollektoris oleva õhu minema liigutamiseks kasutada väikest päikesepaneeli ja venti. Kui päikest ei ole, sulgub mingi kerge klapp, ning päikese tulekul, hakkab vent tööle, ning klapp läheb eest. Kaoks vajadus lisa elektri järele.

[muska71]

Vabandan,et veelkord foorumit risustan.Kiire külaskäik TPI lõpetanud sõbra juurde tõigi loogilise lahenduse.Nimelt ühesugustesse kastidesse langeb samapalju päikesesoojust.Mustal kastil töötab soojusvahetina ainult põhjas ja külgedel olev foolium. Kui aga kasti panna metallleht ,hakkavad soojusvahetina tööle metalllehe mõlemad pooled,ehk .soojusvaheti pindala suureneb 2korda.Sellest ka tingitud parem efekt. Kaugusi ei saa niisama lihtsalt arvutada,kui kaugel soojusvaheti peab põhjast olema,see eeldab katsetusi ja on pikem ooper.Sama efekti annab ka võrgu kasutamine.Purkidega lahenduses töötab ainult purkide sisepind,ehk välispinnast eralduv soojus kiirgab jälle välja tagasi.

?ritan vaikselt kaasa mõelda seda enam,et endal ka plaanis sama töö ette võtta.
sven jutul ka minuarust iva sees.Tume pind pind neelab soojust,vaheseintega kast oluliselt efektiivsem.Ise teeksin selle kasti ülemise osa kitsama.
Tekkis küsimus kui peno soojustuseks kasutada siis kas see sulama ei hakka?Päikselisel päeval läheb isegi punane katus sedavõrd tuliseks,et palja kehaga peal olla ei kannata,mustast katusest ei maksa rääkidagi.

[Basilio]

Tekkis küsimus kui peno soojustuseks kasutada siis kas see sulama ei hakka?Päikselisel päeval läheb isegi punane katus sedavõrd tuliseks,et palja kehaga peal olla ei kannata,mustast katusest ei maksa rääkidagi.

Oskan küll rääkida vaid oma kogemusest, aga jahutuseta veesoojendus kollektori maks. temp. on mul olnud 83*C. Peno sulamist ei ole märganud, kuigi mustaks värvitud plekk on kohe peno vastas.
Kui õhusoojendit suveks õhukindlalt kinni ei topi, siis ehk temp väga kõrgele ei lähe. Mõistlik oleks suveks päikesejõul töötav arvutivent külge panna ja teine ots õue juhtida. Nii palju ikka õhku liigutab et üle ei kuumene.
Püstine kollektor peaks ennast ka ise piisavalt ventileerima, kui otsad lahti on.
Asi mis mind rohkem muretsema paneb, on võimalik lõhn. Kuumaga võib peno haisema hakata. Eks seda näeb siis. Kasti teen lahtivõetava ja purkla kavatsen teha ühes tükis liigutatavana. Eks näis kuidas õnnestub.
Kui peno ennast ei peaks õigustama, saab selle villa vms asendada ja peno ära kasutada mujal. Midagi raisku ei lähe.
Muide, asendada tuleks sel juhul ainult otsakastide soojustus, mida on lihtne teha. Ülejäänud osas ei puutu liikuv õhk tänu torudele penoga üldse kokku.

---

... jääb segaseks, kuidas see elamus sul püsti püsib kui ei kanna 4m2 fooliumi.

Viimati oli jutt juba kuuest ruudust.
Kummaline, et lõhkilõigatud lõõtstorust pole enam juttu olnud. Selle lõikamine pidi olema OK ja ilusti koos püsima.
Ning alumiinium ei olevat metall...
Ootan samuti huviga pilte valmivast projektist.
Ja veel üks asi ... kas ma olen ainus, kellele tundub, et sama tegelane on siin foorumis mõne teise nime all varemgi sõna võtnud?
Suhtumine, käitumismuster ja eneseväljendusoskus kirjas on kuidagi hirmus tuttavad.
Jään solgiämbrit kaela ootama.

[sven j]

Penoplasti kuumataluvus on 85 ¤C.,SaunaSpu-l 120¤.Nähtavasti toimib viimasel vastupidavuse suurendajana foolium.Kastis aga plaanime fooliumi mustaks värvida-saame soojuspeegeldaja asemel soojusneelaja.Kasutajate andmetel on ka kastis nähtud üle 100¤ temperatuure,aga nagu Karvik kirjutas-tee ära,pärast saad ümber teha
Otsisin kohe välja Karviku soojakasti pildid,kõik on vägev .Kahjuks ainult disain ei sobi minu elamisega.
Miks ma lõõtstorude kasutamisest loobusin on juba eelnevalt kirjas.
Foorumis pole ma kirjutajana enne esinenud ja mingite lollide pseudonüümide taha pugenud,Sven on mu eesnimi ja J perekonnanime esimene täht.
Eks elus ole nii,et ahnus on edasiviiv jõud,seega püüan kastist võimalikult rohkem sooja kätte saada.Samas laiskus on progressi alus-nimelt on mul vaja kast suveks maha võtta,sellest ka mure kaalu pärast.
Plaan on siis selline-soojusvahetajaks foolium keskele.Karviku kirjutisest sain aru,et värv püsib seal peal,kui aga ei püsi,siis ostan musta putukavõrgu-häving pole suur.

[jaanust]

Hakkasin mõtlema milleks seda fooliumit/plekki sinna vahtplasti peale üldse peab panema? Kui ta on vastu vahtplasti siis ta ju selle sulamist ära ei hoia. Tugevduseks ei ole sellel ka sügavat mõtet. Milleks siis? Kui panna purgirivi kohe EPS - i peale. Kas sulab ülesse kogu see krempel.
Mul on iseenesest vanast ajast ca 6m2 AL plekki alles. See suisa 1-1,5 mm paksusega. Vanaisa ehitas sellest veneaegse metallist garaazi tõstukse. See nüüd vedeleb ja läheks taaskasutusse.

[karvik]

Peno sulas veeküttepaneelis, kui ringluspump ära suri. Peno tükid toetasid klaasi keskosas. Tegu oli 6m2 paneeliga ja klaasi kogematta sisse vajutamise eest kaitsmiseks pani tegelane sinna kruvide abil peno tükid mis ära sulasid. Kast oli korralikult soojustatud ja ei omanud ventilatsiooni. Vesi läks paneelis keema ja välja tulev torugi läks lõhki. Lõhki minek ilmselt oli tingitud toru valikust, sest kirja järgi kannatas 95C*.

Kui plaan suvel paneel maha võtta, siis ehk oleks kavalam teha moodulitega. Kuue ruudu jaoks teed 3x2m2 paneeli. On omal lihtsam toimetada nende juppidega ja ka ladustamine vähe lihtsam.

[jaanust]

Ja see plekk hoiab EPS -i sulamise ära? Kahtlane küll natukene. Kui sinna paneeli tõesti selline "vunk" sisse tuleb siis peaks vist ikka pigem villa kasuks otsustama ja selle plekiga katma.
Mul ongi tegelikult selline kummaline lugu et mul just suvel seda sooja olekski vaja. Kevadel - sügisel muidugi ka aga mul maja kuidagi nii kokku klopsitud et suvel kipub betoon koos põrandaküttega niiskust ja külma õhkama. Hoia iga õhtul vaikselt tuld all. Naabrid juba vaatavad et ma päris lolliks läinud...20 kraadiga korsten tossab iga õhtu.

[karvik]

Tundub, et tuuletõkkeplaat võiks sinna enne penot sobida. See laseb sisse kogunenud niiskuse ka kergesti minema ja igasugune hallitamise häda peaks väiksem olema kui villaga ja sulamis häda ka puudub.

[judas]

Jep, tuuletõkkeplaat võiks sobida küll, aga siis see variant, mis on mõeldud siseruumidesse. Välisseina ja katuse katte alla mõeldud plaat on immutatud parafiiniga, see võib soojaks minnes hakata tuppa romantika aroomi eritama

[sven j]

Lihtsad lahendused on geniaalsed.Panengi villa asemel tuuletõkkeplaadi,jääb tagumise osa OSB ostmine ära,nimelt ei tohi plaati ummuksisse jätta,toimib samuti niiskuseimajana(jälle kokkuhoid).Soojapidavus on küll väiksem,aga baktereid ka ei taha
sisse hingama hakata.Seega uus kalkulatsioon:
Terrassilaud 4m-8eur.
Tuuletõkkeplaat-2 tk 2,5 cm paksune-29,80
Makrolon-2 plaati-24eur
Al foolium-10m rull-20 eur
Vaheliist Makrolonile-7eur
Termorelee-6eur
Kokku siis 94,80.No pole ju paha-jätan igaks juhuks 50 euri vajalike kinnitusvahendite,silikooni ja värvi ostmiseks.
Soojusvahetina kasutangi ainult fooliumi,mille värvin ainult pealt poolt ja kinnitan õhutihedalt kasti.Kasti põhjas oleva fooliumi ainus ülesanne on soojuskiirgust tagasi soojusvahetile peegeldada seega värvimine mõttetu.Huvitav saab ainult olema,kuidas seda võimalikult korrektselt teha.
Ehitama saan hakata alles suve poole,nimelt praegu korteris üürilised sees.Kui aga valmis saan panen pildid üles ja teatan ka temperatuurid .Vähemalt praeguse ilmaga oleks asjal ju kõvasti jumet-päike ju paistab.

[muska71]

Tundub, et tuuletõkkeplaat võiks sinna enne penot sobida. See laseb sisse kogunenud niiskuse ka kergesti minema ja igasugune hallitamise häda peaks väiksem olema kui villaga ja sulamis häda ka puudub.

Aga milleks üldse seda peno sinna panna?2 kihti paroki tuuletõket?

[karvik]

Tundub, et tuuletõkkeplaat võiks sinna enne penot sobida. See laseb sisse kogunenud niiskuse ka kergesti minema ja igasugune hallitamise häda peaks väiksem olema kui villaga ja sulamis häda ka puudub.

Aga milleks üldse seda peno sinna panna?2 kihti paroki tuuletõket?

Vat nii läheb kui kõiki detaile ei räägi . Mõtlesin seda tuuletõket mis on see pehme papi moodi plaat.

Villade häda on hoida hiiskust enda sees. Parok tuuletõke on villa plaat.

Ei ole suuremasi ehitus spets ja või olla, et asi ei ole nii dramaatiline üldse, aga tundub kuidagi niipidi mõistlikum kui vastu kuuma osa on just see papp plaat mis soenedes kergemini kuivab ja peno on soojustuseks selle taga.

[lilander]

Kellegil soov veel nokitseda, siis oleks pakkuda KLAASTORUSID (u. 100tk).
Diameeter 4-5 cm ja pikkust 2-2,5 m vahel vist. Eks kui huvi, saan minna üle mõõta ja pildistada.