Kas ostaksid endale elektriauto?

Maksumaksjana küsin, et mis on 50% kellegi auto hinna kinnitampimise mõte mulle, kui maksumaksjale?
Vasta

(23-02-2019, 04:06 AM)Alts Kirjutas:  Maksumaksjana küsin, et mis on 50% kellegi auto hinna kinnitampimise mõte mulle, kui maksumaksjale?
Näiteks saastekoguste vähenemine. Firmaautod on ka ilmselt suurema läbisõiduga, seega mõju suurem + hoiakute muutmise soov (nagu eespool öeldi, firmadel ju raha on, miks nad ei osta).
Vasta

(23-02-2019, 04:06 AM)Alts Kirjutas:  Maksumaksjana küsin, et mis on 50% kellegi auto hinna kinnitampimise mõte mulle, kui maksumaksjale?

Paranev õhukvaliteet, väiksem müratase. Ei midagi säärast, mis aitaks palgapäevani soodsamalt saada ühel inimesel.
Vasta

(23-02-2019, 14:38 PM)v6sa Kirjutas:  
(23-02-2019, 04:06 AM)Alts Kirjutas:  Maksumaksjana küsin, et mis on 50% kellegi auto hinna kinnitampimise mõte mulle, kui maksumaksjale?

Paranev õhukvaliteet, väiksem müratase. Ei midagi säärast, mis aitaks palgapäevani soodsamalt saada ühel inimesel.
Ka see on suhteline arvestades, et planeet on üks.
Vasta

(23-02-2019, 15:09 PM)Janka Kirjutas:  ... planeet on üks.

Planeedi kui terviku  seisundi säilitamise seisukohalt ei oma elektriauto mingit eelist – pole võimalik võtta keskkonnast energiat ilma keskkonda mõjutamata.

Tallinna kontekstis oleks kõige mõistlikum  juurutada elektrilised prügiautod. Esiteks, veavad elektrijaama, kus laadimistaristu rajamine kõige odavam. Teiseks, korje lõputu start-stop režiimi jaoks on elektrimootor sobivaim. Kolmandaks müra elamute ja töökohtade vahetus läheduses.
Vasta

(23-02-2019, 15:09 PM)Janka Kirjutas:  
(23-02-2019, 14:38 PM)v6sa Kirjutas:  
(23-02-2019, 04:06 AM)Alts Kirjutas:  Maksumaksjana küsin, et mis on 50% kellegi auto hinna kinnitampimise mõte mulle, kui maksumaksjale?

Paranev õhukvaliteet, väiksem müratase. Ei midagi säärast, mis aitaks palgapäevani soodsamalt saada ühel inimesel.
Ka see on suhteline arvestades, et planeet on üks.

Nõus, aga mastaabiefekt töötab paraku elektriauto kasuks: sama kWh tootmine sisepõlemismootoris toodab rohkem heitgaase, kui elektri tootmine. Isegi meie põlevkivil baseeruva loodushävitusliku elektritootmise korral. Rääkimata vähem loodust saastavatest allikatest pärineva elektri korral.

Loomulikult on alati võimalik võtta rehkendusse sobivad kulud ja teisi ignoreerida, mis näitaks sisepõlemismootorit puhta ja loodussõbralikuna.

P.S: Kui ma nii ihne ei oleks, sõidaks igapäeva sõite ilmselt ka elektrimootoriga. Aga ei raatsi uut autot (sõltumata käitavast energiast) kohe kuidagi soetada...
Vasta

(23-02-2019, 15:51 PM)karlarnold Kirjutas:  
(23-02-2019, 15:09 PM)Janka Kirjutas:  ... planeet on üks.

Planeedi kui terviku  seisundi säilitamise seisukohalt ei oma elektriauto mingit eelist – pole võimalik võtta keskkonnast energiat ilma keskkonda mõjutamata.

Väga suure üldistusega, pumbatakse iga päev maa seest välja 3 miljonit tonni naftat. Et saada mingi ettekujutis sellest, siis oletame, et üks tonn on üks valge 1000 l mahuti. 
   
Kui paigaldada kõik need mahutid üksteise kõrvale, saame 300ha suuruse pindala, kuu ajase toodanguna  9000 ha suuruse pindala ja aastasega 109 500 ha ehk 1095 km2. Kui kõik need mahutid vedada Tallinnasse, siis nelja aasta toodanguga kataks ära ühtlase kihiga kogu Tallinna, servast servani. Ja nüüd paneme selle kõik tuimalt põlema...

Versus näiteks tuumajaamad või paneelid vms. Eks kõigega on omad riskid aga vedel nafta ei ole pikas perspektiivis lihtsalt jätkusuutlik. Põlevkivist saab seda muidugi kaua veel, kauem kui vedelat eales on olnud aga mnjah...

https://majandus24.postimees.ee/272595/b...st-naftast

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(23-02-2019, 16:35 PM)viplala Kirjutas:  ... näiteks tuumajaamad või paneelid ...

Kunagi nähti Võrtsjärve võimaliku tuumajaama jahutusveena, teadlased väitsid, et sellega kaasnev mõnekraadine keskmine temperatuuri tõus oleks vee-elustikku tundmatuseni muutnud.
Paneelid maja katusel on OK, aga kallis paigaldada, eriti veel vanale majale. Odav on suurelt ette võtta - põllul elektri tootmine on tasuvam taimekasvatusest, aga kust siis söök saada, Eestiski on juba esimesed erimeelsused ajakirjandusse jõudnud.
Veel ideid?
Isiklikult pooldan põxitit, aga lihtne see pole.
Vasta

(23-02-2019, 15:51 PM)karlarnold Kirjutas:  Tallinna kontekstis oleks kõige mõistlikum  juurutada elektrilised prügiautod.

Unistuseks jääb Sad
Talina saksad mõtlevad tagurpidi, ilmselt tagumise otsaga. Trolle asendatakse diiselbussidega ja seejuures kiidetakse end taevani. Olemasolevat taristut nullsaastega transpordile, mis pealegi ei vaja akusid, lammutatakse. Kuidas seda tänapäevaste üldiste suundade juures nimetada?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(23-02-2019, 17:45 PM)karlarnold Kirjutas:  Kunagi nähti Võrtsjärve võimaliku tuumajaama jahutusveena, teadlased väitsid, et sellega kaasnev mõnekraadine keskmine temperatuuri tõus oleks vee-elustikku tundmatuseni muutnud.
Paneelid maja katusel on OK, aga kallis paigaldada, eriti veel vanale majale. Odav on suurelt ette võtta - põllul elektri tootmine on tasuvam taimekasvatusest, aga kust siis söök saada, Eestiski on juba esimesed erimeelsused ajakirjandusse jõudnud.
Veel ideid?
Isiklikult pooldan põxitit, aga lihtne see pole.

Kõik ei ole nii mustvalge. Nagu ma ütlesin, siis absoluutselt iga energialahendusega kaasnevad probleemid ja täiuslikku lahendust siin automotos sulle vaevalt keegi oskab öelda. Kui kasutada erinevaid lahendusi, mis iganes tehnoloogiaid, siis ka taolise grupi lõpptulem on juba samm edasi. Lihtsalt pilgust tuleviku suunal ja paljast probleemi nämmutamisest ei ole ammugi mingit kasu. Kui suudetakse tarbimine tekitada, tekib nõudlus ja see tekitab juba ka lahendused. Ilma nõudluseta on teadus üsna võimetu, sest puudub rahastus ja ajud. Seega ükskõik millist energia probleemi lahendama hakata, peab selle vastu olema tekkinud nõudlus. See aga saab tekkida kas kriisi seisundis või tasapisi suunates.  Väga jõuline sekkumine mugavustsooni suunab suruja enda turult välja, sest teised ei pruugi kaasa tulla. Seega elektriautode soodustamine, paneelide massidesse viimine jne, tekitab lõpptulemina nii nõudlust kui ka toote odavnemist, millede tulemusena hakkab ka tekkima uusi lahendusi probleemidele läbi teaduse. 

Selle kõigega oleks võinud ju algust teha ka varem, kuid olgem ausad, varem polnud see teaduse arengu suhtes võimalik. Jah, elektrimootorid olid leiutatud ja akud olid ka juba olemas mingisugused ja releed plõksusid, ja mis kõik veel, kuid selline teema poleks eales saanud eraisiku igapäevasesse omandisse ja kasutusse. Täna hakkab asi ilmet võtma, lahendused töötavad. Ja nüüd peab tekkima nõudlus, et ka see osa tehnoloogiast järgi jõuaks mis juba täna ajale jalgu hakkab jääma aga millele pole siiani survet avaldatud läbi nõudluse. Ikka samm korraga, liiter liitri haaval paaki, läbi raiskamise tähtede poole. Nii imelik kui see ka pole, ilma nafta raiskamiseta paagis, ei toimuks üldse mitte midagi, ei teaduses, ei tuleviku tehnoloogiate suunal. Vajadust ei tekiks lihtsalt.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(23-02-2019, 16:29 PM)v6sa Kirjutas:  Nõus, aga mastaabiefekt töötab paraku elektriauto kasuks: sama kWh tootmine sisepõlemismootoris toodab rohkem heitgaase, kui elektri tootmine. Isegi meie põlevkivil baseeruva loodushävitusliku elektritootmise korral. ....
Loomulikult on alati võimalik võtta rehkendusse sobivad kulud ja teisi ignoreerida, mis näitaks sisepõlemismootorit puhta ja loodussõbralikuna.
...
AGA kui võtta arvesse akude tootmise kulukus ja mürgisus etc rääkimata nende lühikesest elueast siis on arvatavasti ikka sisepõlemismootor võitja. Meil muuseumis juba 2 elektriautot seisab (see väike putukas ja Nissani oma), kuna leiti, et akude vahetamine ei ole rentaabel ja anti muuseumile.

P.S. jään ikka oma seisukoha juurde, et kõige enam aitab säästa meie kera tarbimise vähendamine ehk tootjatele pandud kohustus/megatrahvid alla miljoni km läbisõiduressursiga autode tootmise eest. Mida vähem uusi autosid, seda vähem loodusressursside raiskamist ja kütus on neist vaid väike osa.
Vasta

(23-02-2019, 17:52 PM)Marko Kirjutas:  
(23-02-2019, 15:51 PM)karlarnold Kirjutas:  Tallinna kontekstis oleks kõige mõistlikum  juurutada elektrilised prügiautod.

Unistuseks jääb Sad
Talina saksad mõtlevad tagurpidi, ilmselt tagumise otsaga. Trolle asendatakse diiselbussidega ja seejuures kiidetakse end taevani. Olemasolevat taristut nullsaastega transpordile, mis pealegi ei vaja akusid, lammutatakse. Kuidas seda tänapäevaste üldiste suundade juures nimetada?

   
Vasta

Ilmselt ei ole linna asjapulkadel elektriasjanduse tagant suurt midagi võtta, kui suund lõpetamisele on. Põhismõtteliselt on Tallinna trollid ju viimasest jääajast pärit ja jää taandumisel siia kesk-euroopa aladelt kandunud taburettide ja elektrimootoriga varustatud plekist karbid, värvitud tädid sangas. Mida seal niiväga remontida? EE arve tuleb linnal niikuinii ära maksta ja palju need paart sarvilist kokkuvõttes kulutavad. Pidurdamisel tekkiv energia tagastatakse ju võrku. Korra aastas viid veel naistele lilli ja peale kohustuslikke vuntsipilte süüakse natuke torti. S.t. kulusid peaaegu polegi, väljakantimiseks ei jää üldse miskit. Aga raha peab liikuma. Seda ütles omal ajal ju Jürimõis, suur visionäär ja muidu huvitavate seisukohtadega vana.
Vasta

(23-02-2019, 20:00 PM)honkomees Kirjutas:  AGA kui võtta arvesse akude tootmise kulukus ja mürgisus etc rääkimata nende lühikesest elueast siis on arvatavasti ikka sisepõlemismootor võitja. Meil muuseumis juba 2 elektriautot seisab (see väike putukas ja Nissani oma), kuna leiti, et akude vahetamine ei ole rentaabel ja anti muuseumile.
....

Kütuse tekkimine meie tanklatesse ja sisepõlemismootoriga seotud infra loomine ju ei saasta ju grammigi. Tõsiselt või?

Niipalju võiks ikka aduda, et tasuta lõunaid ei ole ja iga asja eest peab maksma. Kes peab naftal põhinevat kütuste tootmist loodusele vähemkahjulikuks, kui akude tootmist, siis tasuks osaleda mõne järjekordse naftaõnnetuse järelmite likvideerimisel. Võib üllatuda...
Vasta

Jälle häda - https://www.accelerista.com/eluviis/stii...lt-tegema/
Sellised tuuled siis puhumas ... ei tea, kas on äkki libauudis?
Jõuame sinnamaani, et punase lipukesega obesemees peab ees ja taga liikuma ja inemisi hoiatama.

Aga tegelikkus on selline - elan suurest maanteest umbes 800m kaugusel. Mina ehk seda automürinat ei kuule, kuid minuni kostab, kuidas t ü m p s maanteed pidi mööda  sõidab.
Samas see, kes kõnnib klapid peas ja nina nutifonis, ei kuule/näe mingit hoiatust.
Vasta

Täitsa usun seda EU muret. Üheksakümnendate alul käis tuttav tütarlaps Pariisis ja reisujärgsest räägitust jäi meelde, kuidas ta oleks napilt elektriauto alla jäänud, kuna ei kuulnud seda liikumas ja tegi "vale" sammu. Palju tol ajal neid elektritoitelisi üldse oligi...
Vasta

Peab vist ikka ostma. 
https://majandus24.postimees.ee/6560732/...1553021450
Kuivad numbrid. 
26. märtsil registreeriti Norras 551 uut Tesla 3 mudelit. Märtsis registreeriti Norras 5315 uut Tesla 3 mudelit. Üldse osteti Norras märtsis 10 316 el. autot, 3561 hübriidi, 2164 bensiini ja 2163 diislikütusel sõitvat autot. Üle 50 % seega el. autod Rolleyes
https://vegnett.no/2019/03/mer-enn-50-pr...rste-gang/
https://www.tek.no/artikler/tesla-knuste...ars/461870
Vasta

Norrakatele pakutavate hindadega ostaks ise kaa omale ühe hea elektrika. Siin kirjutab riik kogu ilule kohe kolmandiku otsa ja vaata siis, mis number näiteks selle sama 3 puhul lõpuks ette kerib. Seal pääsed veel parkimistasust ja ummikumaksust ja osad laadijad on tasuta jne. Tesla on iseenesest küll kräpp, aga hetkel pole väga paremaid lahendusi kuskilt paistmas. Kõrvad on kaugusest juba näha, aga asja ennast veel mitte.
Vasta

https://lounaeestlane.ee/vorumaa-omavali...iautodega/
Vasta

Lihtsalt TESLA

https://interestingengineering.com/video/this-drone-video-shows-teslas-gigafactory-3-in-shanghai-china-nearing-completion?utm_source=Facebook&utm_medium=video&utm_campaign=organic&utm_content=May21&fbclid=IwAR2BtOsiccYzgxQMiRGqL9qPnf3Nw9ktKOdDq6YTtHmRGZXX0t_26wXqLJY

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: pisipunk, 22 külali(st)ne