Postitused: 2,502
Teemad: 54
Liitus: Jan 2008
Maine:
55
Suruõhuga käitatav neetimise abinõu peaks elu uutmoodi elamisvääriliseks muutma. Midagi sellist:
https://www.ebay.co.uk/sch/i.html?_from=...r&_sacat=0
_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Postitused: 1,418
Teemad: 56
Liitus: Nov 2015
Maine:
22
Selline abinõu on olemas aga 9.5mm neeti need ära ei needi eriti. Vaja natu karmimat riista, aga need on jälle kallid. Ja riiulisse kalleid asju vedelema ei ole mõtet osta. Tegelt see kuvaldaga paar tugevat matsu panna pole üldse mingi probleem. Probleem on keerulistes kohtades needi teise otsa toestamine nii, et ta ei vedrutaks vastu....
Postitused: 10,767
Teemad: 37
Liitus: May 2005
Maine:
131
Needitornile võiks saba taha panna - hoidjal mugavam.
Kusagil netis nägin autoraami koostamisel keregrilli kasutamist koos tõstetava alusega alasiga. Keerati raam õigesse asendisse, tõsteti alt alasi sarv või plaat vastu ja anti aga haamert.
Postitused: 1,069
Teemad: 29
Liitus: Jul 2007
Maine:
42
24-12-2020, 10:25 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2020, 10:26 AM ja muutjaks oli
vant.)
Ma autoraami ei ole neetinud, aga ühte vana paadipõhja küll. Aga see oli alu teema ja käib kõik külmalt. Põhimõtteliselt jäävad mõned asjad ikka samaks. Vasturaua sees olev õnarus peaks üsna täpse kujuga olema vastavalt kasutatavale needile. Vasturaud ise üpris massiivne ja sellise kujuga, et teda mugav hoida on. Või ka miks mitte toestada, kui üksi majandad. Löögirauda peaks olema ka muidugi mugav hoida. Raudneedi võiks tegelikult vast ikka punaseks ajada, eriti kui ta selline suuremapoolne on. Kergem töödelda ja jahtudes tõmbab detailid kokku ka veel paremini. Kiiresti peab muidugi käima kogu lugu. Massinaga saab mõistagi lihtsamalt- kui hääd riistad ligi.
Postitused: 2,894
Teemad: 36
Liitus: Sep 2013
Maine:
78
Kas sel MM-l ka mingeid amortisaatoreid oli?
Postitused: 1,418
Teemad: 56
Liitus: Nov 2015
Maine:
22
Ei olnud õnneks. Ei olnud ka AA-l
Postitused: 443
Teemad: 19
Liitus: Jun 2002
Maine:
9
08-01-2021, 23:20 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-01-2021, 23:21 PM ja muutjaks oli
bom.)
Oleneb muidugi ajast ja kohast, kuhu taastatav masin paigutub. Tõenäoliselt olid tähistused NSVL piires suures plaanis standardsed, vaevalt et Eestis midagi päris uut välja mõeldi. Militaarias võisid muidugi lisaks olla omad süsteemid ja tähised. Orientiiri võtsin ette Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 8. aprilli 1941. a määruse nr 630 jõuvankrite arvestamiseks. Määruse lisa "Eeskirjad jõuvankrite pargi arvestamiseks" p 5 alusel anti iga registritud auto, veotraktori, kummirehvidega transporttraktori ja mootorratta jaoks omanikule jõuvankri tehniline pass ja kaks numbrimärki (NB! Kaks ka mootorrattale!), järelvankri jaoks üks numbrimärk. Punkti 6 kohaselt tagavaraosadest kokkupandud jõuvankreid ei registrita.
Määruse lisa "Eeskirjad jõuvankrite pargi arvestamiseks" p-d 22-27 reguleerivad tähistusi järgmiselt (kere tähiste kohta midagi kahjuks ei leidnud).
"22. Kõikide veoautode ja kaheteljeliste järelvankrite veokastide tagumisel küljel peab olema peale kirjutatud riiklikkude numbrimärkide seeria tähed ning numbrid. Pealkiri peab olema tehtud hästi väljapaistva valge värviga luugi keskele järgmistes mõõdetes: kõrgus - 300 mm, laius - mitte alla 120 mm, joone paksus - 30 mm.
23. Eriotstarbeliste keredega autode (leiva, liha, kala jms. veoks) tagumise välisseina vasakpoolsele küljele märgitakse auto riikliku numbrimärgi seeria ja numbrid.
24. Garaažinumbrid on lubatud märkida ainult autojuhiruumi ustele või eesmisele tuuleklaasile, kusjuures tähtede kõrgus ei tohi ületada 100 mm.
25. Pealkiri "avariiauto" on lubatud märkida kas auto kere külgedele, küljeluukidele või edetuuleklaasi kohale juhiruumi päikesevarju alla ainult Miilitsa kirjalikul loal.
26. Posti veoautod peavad omama kere kolmel küljel eraldusmärgi diagonaalse valge vöödi laiusega 5 cm ja riikliku numbrimärgi märget kere tagumisel küljel.
Posti sõiduautod peavad väljasõidul omama kere eesmistel ustel eraldusmärgina side embleemi.
27. Praktilise sõidu õpetamiseks kasutatavad õppeautod peavad olema varustatud siduri ja piduriseadiste lisapedaalidega ning nende autode esi- ja tagaküljel peab olema pealkiri "õppe" kas peale maalitud või eraldi sildina, kusjuures tähtede kõrgus ei tohi olla alla 100 mm. Tähendatud pealkirjad peavad ööajal olema valgustatud."
Arvestades, kes ja kus need numbrid valge värviga peale maalis, siis ehk võiks võtta Digaris lahti selle aja ajalehed ja valida kuulutustest ja fotodelt mingi tollasele esteetikale vastav kirjapilt. Aga pigem ikka pintsel ja käsi, mitte printer ja arvuti šabloonid.
Postitused: 6,919
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
95
(08-01-2021, 23:20 PM)bom Kirjutas: Punkti 6 kohaselt tagavaraosadest kokkupandud jõuvankreid ei registrita.
Juba tol ajal oli karm kord. Mis veel tänasel päeval saab?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 305
Teemad: 11
Liitus: Feb 2007
Maine:
4
Seda raami peale löödud numbrit mina dateerimiseks väga tõsiselt ei võtaks. Suure tõenäosusega sinna hiljem tekkinud (vaevalt et sõjakeerises, aga näiteks hiljem kolhoosikorra ajal "kap-remondi" käigus) Uue metalli peale löödud number näeb peale roostetamist hoopis teistsugune välja.